SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 2. nädal (06.01-12.01)

====================================
Sisukord:
Investeeringud biotehnoloogiasse kasvasid
Sõltumatu ajakirjanik peatas inimkloonimise uurimise
Avastati täiendav serotoniini sünteesiv ensüüm

Kaktusega rasvumise vastu
Raku eluiga ja DNA kahjustuse parandamine
Geenimutatsioon põhjustab südame arütmiat
Islandi geeniprojekti baasil avastati osteoporoosi soodustavad geneetilised markerid
Kaksikheeliks vormitakse säravaks mündiks
Busquin toetab inimkloonimise üldist keelustamist 
Uuritakse naeru mõju tervisele
Bakter kaitseb end kiirituse eest
Ravim tõhustakse võitlust suu- ja sõrataudi vastu
Ravimikandidaatide valik
====================================

Investeeringud biotehnoloogiasse kasvasid
Hoolimata riskikapitali osas tagasihoidlikust aastast investeeriti ameerika biotehnoloogiafirmadesse eelmisel aastal 262 finantseerimisringi raames 3.2 miljardit dollarit (2001 - 3 miljardit ja 219 tehingut). Võrreldes 2001. aastaga kasvasid VentureWire hinnangul kõige enam investeeringud ravimiarenduse ja farmaatsiaga seotud ettevõtetesse, kuhu paigutati 2.4 miljardit dollarit (2001 - 1.8 miljardit). Sealjuures neljakordistusid investeeringud ravimi kohaletoimetamise tehnoloogiatesse (205 miljonit dollarit). Bioinformaatika ja genoomika mulli lõhkemise tulemusena kahanesid investeeringud valdkonnas 68 protsendi võrra 231 miljoni dollarini. 
Kokkuvõttes vähenesid riskikapitaliinvesteeringud aastal 2002 kogu USA turul 46 protsendi võrra 20.3 miljardi dollarini (2001 - 37.7). Lisaks biotehnoloogia sektorile investeeriti teistest enam tarkvaraarendusse, traadita tehnoloogiasse ja meditsiinitehnikasse. Aasta lõikes kujunes edukamaks esimene poolaasta. Kolmandas ja neljandas kvartalis saabunud aktiivsuse langus kandub kindlasti üle ka käesolevasse aastasse. Piirkondadest oli edukaim Silicon Valley (4.8 miljardit), järgnesid Boston (2 miljardit) ja New York (1 miljard).
U.S. venture capital records dismal 2002 (Reuters), 06.01.03

Sõltumatu ajakirjanik peatas inimkloonimise uurimise
Inimkloonimise teadet kinnitama pidanud sõltumatu ajakirjanik katkestas uurimise, kuna leiab, et suure tõenäosusega on kloonimise näol tegemist bluffiga. USA füüsikust vabakutseline ajakirjanik Michael Guillen kinnitas, et firma Clonaid ei võimaldanud talle isegi ligipääsu väidetavalt kloonitud lapse vanematele. Guillen selgitas, et tavaliselt palutakse teaduslike väidete kinnituseks ekspertide arvamust juba enne väidete avalikustamist.
Raeliitide biotehnoloogiafirma Clonaid president Brigitte Boisselier teatas 26. detsembril esimese kloonlapse sünnist. Seejärel tuli tema väitel Hollandis ilmale teine kloonitud laps. Kumbki väidetav kloonimisjuhtum ei ole sõltumatut kinnitust leidnud ja raeliidid ei ole selle kohta ühtki tõendit esitanud. Paljud eksperdid leiavad, et raeliidid on läbi viinud oskusliku kampaania enda tutvustamiseks, kasutades jõulude aegset uudistevaest perioodi.
Journalist Halts Review of Group's Cloning Claims (Reuters), 06.01.03

Avastati täiendav serotoniini sünteesiv ensüüm
Saksa teadlased on avastanud teise ensüümi, mis osaleb ajukemikaali serotoniini tootmise protsessis, mida  seostatakse depressiooniga. Ajakirjas Science (2003;299:76) avaldatud hiirte baasil läbi viidud uurimus näitas, et protsessi kontrollivad geenid on peamiselt aktiivsed just ajus. Max Delbrucki Molekulaarmeditsiini Keskuse teadlase Diego J. Waltheri sõnul näitab uurimus, et eelnevad katsed seostada vaimuhaiguste geneetilisi põhjusi ebanormaalse serotoniini tootmisega on keskendunud valele geenile. 
Waltheri töörühm usub, et avastatud ensüüm (tryptophan hydroxylase-2 (Tph2)), mille võimalikule olemasolule on viidatud alates 1980ndast aastast, loob uusi võimalusi diagnostikas ja ravis. Siiani arvati, et serotoniini sünteesiga tegeleb vaid üks ensüüm (Tph1). Waltheri töörühm leidis, et ensüüm (Tph1) osaleb aktiivsemalt serotoniini sünteesimise protsessis selgroogsete soolestikus. Seevastu avastatud ensüüm (Tph2) on peamiselt seotud serotoniini sünteesimisega ajus.
Mouse Study Reveals Second Serotonin-Making Gene (Reuters Health), 08.01.03

Kaktusega rasvumise vastu
Lõuna-Aafrika Kalahari kõrbes kasvav kaktus, mida kohalikud San’i bushmanid kasutavad pikkadel jahiretkedel nälja peletamiseks, võib osutuda abivahendiks rasvumise vastu. 6 jala kõrgune taim Hoodia sisaldab aktiivset koostisosa, mis uuringute kohaselt võib vähendada söögiisu päevas kuni 2 000 kalori võrra. Algselt patenteeris arstimi Lõuna-Aafrika Teadus- ja Tööstusuuringute Nõukogu (South African Council for Scientific and Industrial Research, CSIR) ning litsentsi omas briti firma Phytopharm. Hetkel arendab taime baasil ravimit aga farmaatsiagigant Pfizer. Loodetakse, et ravim aitab pärssida ihaldust söögi järele ning omab märkimisväärset mõju saleduskuure pakkuvale turule, mille käive on 6 miljardit eurot.  Maailmas arvatakse elavat enam kui 100 miljonit inimest, kellel on risk rasvuda kas südamehaiguste või diabeedi tõttu. Pfizer loodab, et arstim, mida on juba katsetatud tervete vabatahtlike peal Suurbritannias, jõuab apteegi müügilettidele aastaks 2007. 
Phytopharm ja CSIR langesid kriitika alla, kui tuli välja, et osapooled olid sõlminud ravimi väljatöötamiseks finantskokkuleppeid San’i hõimuga konsulteerimata. Kuid just hõimuliikmete teadmised viisid kaktuse Hoodia isu pärssivate omaduste avastamiseni. Phytopharm’i tegevjuht Richard Dixey selgitas, et hõimuga ei võetud ühendust, kuna tema arvas, et kohalikud nomaadid on välja surnud. Nüüdseks on selgunud, et San’i hõimuliikmete arv küündib 100 000 inimeseni, kes asustavad piirkondi Angoolas, Lõuna-Aafrikas, Botswanas ja Namiibias. Sõlmitud on ka kokkulepe, mille kohaselt saavad bushmanid osa ravimi müügitulust. 
Bush medicine set to deliver breakthrough obesity remedy (Cordis), 08.01.03

Raku eluiga ja DNA kahjustuse parandamine
Teadlased kirjeldavad lühikest DNA lõiku, mis võib olla seotud rakkude vastupanuvõimega vähi ja vananemise vastu. Veelgi enam, DNA fragmentidel on päevitust esilekutsuv mõju, seda isegi päikesekiirguseta. Uurimuse autorid selgitavad ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (doi/10.1073/pnas.0235444100), et rakkude vananemise ning enesehävitamise protsess on tihedalt seotud vähile vastupanu osutamise võimega. Bostoni Arstiteaduskonna dermatoloogia osakonna juhataja Barbara Gilchrest ütles, et protsessi täpsema mõistmise tulemusena võib avastada uusi võimalusi keha kaitsmiseks kantserogeenide (näiteks ultraviolett-kiirgus) eest. 
Gilchrest selgitas, et rakkudesse on programmeeritud mehhanism, mis käivitab teatud vanuses iseenesliku rakusurma. Aastaid on teatud, et raku eluea üle peavad arvet kromosoomide otstes paiknevad DNA lõigud (telomeer), mis igal raku jagunemisel muutuvad lühemaks. Teatud telomeeri pikkuse juures raku jagunemine peatub ning see sooritab enesetapu. Siiani polnud teada protsessi täpne kulgemine ning selle võimalik seos DNA kahjustusele reageerimisega. Gilchresti selgituste kohaselt on aga võimalik mõjutada raku otsust sooritada enesetapp või alustada kahjustatud DNA parandamist. Näiteks peaks olema võimalik aktiveerida naharakkudes kaitsereaktsioon ultraviolett-kiirgusele, mis kutsub esile päevituse.
DNA snippet key to cell aging, sunless tan (Reuters Health), 09.01.03

Geenimutatsioon põhjustab südame arütmiat
Geenimutatsiooni seostatakse atriaalse fibrillatsiooniga ehk teatud tüüpi südame arütmiaga. Ajakirjas Science avaldatud uurimuses vaadeldi haiguse all kannatanud Hiina perekonna nelja generatsiooni. Uurimuse tulemusena avastati pärilikku südamerütmi häiret põhjustav mutatsioon geenis KCNQ1. Häire all kannatab umbes viis protsenti üle 65-aastastest inimestest. Geenimutatsiooni leidmiseks uuriti perekonna 44 liikme geeniandmeid. Neist 16-el oli eelnevalt diagnoositud atriaalne fibrillatsioon. Perekonna liikmed elasid nii maapiirkondades kui ka linnades. Avastatud geeni KCNQ1 mutatsioon leiti vaid haigust põdevatel pereliikmetel. Samuti ei tuvastatud geenimutatsiooni 188-lt tervelt perekonnaga mitteseotud vaatlusaluselt. Geenimutatsiooni lähemal uurimisel selgus, et see takistab südames kaaliumi voolu läbi rakumembraani. Kaalium etendab olulist rolli südametegevuses.
Irregular Heartbeat Gene Is Found (AP), 09.01.03

Islandi geeniprojekti baasil avastati osteoporoosi soodustavad geneetilised markerid
Islandi geeniprojekti läbiviiv deCODE genetics on koostöös parteriga Roche Diagnostics avastanud olulise geneetilise faktori osteoporoosi ehk luude hõrenemise tekkes. Geeniprojekti raames identifitseeriti ühes geenis variatsioonid, mis sootustavad osteoporoosi teket. Firmad teatasid, et järgnevalt töötatakse välja diagnostiline test, mis tõhustaks haiguse ennetamist. 
Firma deCODE teadlased avastasid Islandi populatsiooni baasil ühes 20. kromosoomis paiknevas geenis seitse üksiku nukleotiidi polümorfismi (SNP), mis tõstavad mitmekordselt osteoporoosi tekkimise riski. Avastatud variatsioonid soodustavad luude hõrenemist vanemas eas, mis põhjustab luumurde. 
Üle-genoomne uurimus hõlmas enam kui 1000 patsienti ja tervet sugulast 139-st perekonnast. Täpsustavad assotsiatsiooniuuringud peavad selgitama kõige informatiivsemate markerite kogumiku. 
Firma deCODE juht Kari Stefansson ütles, et avastus on konkreetseks näiteks, kuidas läbimurded geneetikas loovad eeldused tervishoiu kvaliteedi tõusuks. Preventatiivne test, mis võimaldab avastada eelsoodumuse nooremas eas, loob võimalused haiguse ennetamiseks ning seega vähendaks haigestumist vanemas eas. Lisaks diagnostikatestile soovitakse alustada võimalike ravimikandidaatide arendamist, mis oleksid suunatud markerite poolt viidatud haigust tekitavate protsesside vastu.
Osteoporoos on suurim terviseprobleem tänapäeval, mis puudutab miljoneid inimesi maailmas. Suurem osa haiguse põdejaist on naised. Umbes kolmandikul postmenopausis naistest esineb osteoporoos ning pooltel esineb madal luutihedus, mis tähendab kõrgenenud riski osteoporoosi haigestumiseks ning luumurdude tekkeks.

deCODE and Roche Diagnostics Announce Identification of Significant Genetic Risk Factors for Osteoporosis (deCODE), 09.01.03

Kaksikheeliks vormitakse säravaks mündiks
Viiskümmend aastat pärast teaduslikuks valuutaks kujunemist jäädvustatakse DNA struktuur Briti mündil. Briti Kuninglik Rahapada laseb James Watsoni ja Francis Cricki poolt kaksikheeliksi struktuuri avastamise 50ndaks aastapäevaks välja uue kahenaelase väärtusega mündi. Lisaks tavakäibesse tulevatele müntidele vermitakse sama kujundusega ka hõbedast ja kullast mälestusmündid, mis on mõeldud kollektsionääridele. Hiljem Nobeli preemiaga pärjatud James D. Watsoni ja Francis H.C. Cricki kaksikheeliksi struktuuri kirjeldav artikkel ilmus 1953.a. aprillis ajakirjas Nature.
Double helix gets minty fresh image (Nature 421, 103 (2003); doi:10.1038/421103a), 09.01.03

Busquin toetab inimkloonimise üldist keelustamist 
8. jaanuaril väljendas Euroopa Komisjoni teadusvolinik Philippe Busquin oma täielikku toetust ettepanekule võtta vastu üldkonventsioon, mis keelab inimese reproduktiivse kloonimise. Paljud eksperdid kahtlevad Ameerika firma Clonaid teadetes, et ilmavalgust on näinud maailma esimesed kloonitud inimlapsed. Laste DNA testide läbiviimine ei ole siiani võimalikuks osutunud.
Busquin’i sõnul ei peaks inimese reproduktiivset kloonimist hukka mõistma ainult moraalsest ja eetilisest aspektist vaid ka seetõttu, et selline teguviis on teaduslikult vastutustundetu. Loomade kloonimise katsed on tõestanud kloonimisega kaasnevaid riske ja ebakohti.
Volinik viitas sellele, et inimkloonimine on otseselt vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 3. Igasugune inimkloonimisega seotud teadustegevus on välistatud ka Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse raamprogrammide raames. Inimese reproduktiivse kloonimise suhtes on eitaval seisukohal ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon.
Busquin pushes for global ban on human cloning (Cordis), 09.01.2003

Uuritakse naeru mõju tervisele
Vereproovid, mikrokiibid ja kaks koomikut peavad tooma selgust tervise ja naeru vahelisse seosesse. Jaapanis asuva Tsukuba Ülikooli biokeemikust emeriitprofessor Kyazuo Murakami soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi. Mõlemat geenide rühma arvatakse mõjutavat stress. Eksperimendi käigus võetakse osalejatelt vereproov nii enne kui ka pärast etendust. DNA-mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust. Vanematel vaatajatel testitakse ka veresuhkru taset. Murakami sõnul räägitakse vahetpidamata negatiivse stressi mõjudest tervisele. Seekord on eesmärgiks uurida positiivse stressi mõjusid, selgitas Murkami.
What do you get if you cross comedy with gene profiling? (Nature 421, 103 (2003); doi:10.1038/421103a), 09.01.03

Bakter kaitseb end kiirituse eest
Tuumajäätmeid hävitav bakter kaitseb end kiirituse eest pakkides geenid tihedasse kaitserõngasse. Maailma kõige paremini kiiritusele vastupanu osutav organism  - bakter Deinococcus radiodurans - talub lisaks ekstreemset külma ja kuivust. Bakteri kiirituse taluvuse saladust on uuritud aastakümneid. Enamikel organismidest on DNA kahjustuse parandamiseks ensüümid, kuid Deinococcus ei pakkunud selles osas midagi erilist. 
Nüüd usuvad Iisraeli teadlased, et võtmeks on tihedasse rõngasse pakitud DNA. Tavaliselt põhjustab kiiritus DNA osade lagunemist, kuid uurijate hinnangul püsivad bakteri Deinococcus tihedalt kokkupakitud rõngas DNA fragmendid paigal seni, kuni need taas liituvad. Lisaks leidis Weizmanni Instituudi professori Avi Minsky juhitud uurimisrühm, et bakteril on neli DNA koopiat. Kolm tagavarakoopiat kaitsevad ringiks pakitult ühe funktsioneerimist. Minsky tunnistas, et tulenevalt inimese DNA erinevustest, ei saa inimesed avastusest otsest kasu. Erinevalt vene teadlastest, kes usuvad, et Deinococcus pärineb kõrgema kiiritustasemega planeedilt Mars, arvab Minski, et bakteri ekstreemsuste talumise võime kujunes maa kuivade oludega kohanemisel.
Strong ring of DNA helps microbe resist radiation (CBC), 09.01.03

Ravim tõhustaks võitlust suu- ja sõrataudi vastu
Teadlased usuvad, et järgmise suu- ja sõrataudi epideemia hoiaks ära antiviirusliku ravimi kombineerimine vaktsineerimisega. Sellisel juhul kompenseeriks ravim vaktsiini toimeaja alguse venimist.
2001. aastal Suurbritanniat laastanud 7 kuud kestnud epideemia käigus hukati enam kui 6 miljonit looma. Tookord heideti vaktsineerimine kõrvale, sest viirus levis vaktsiini mõjumahakkamisest kiiremini. Ajakirjas Virology (77, 1621 - 1625, (2003)) avaldatud uurimuses näidatakse, et viiruse vastane ravim interferon kaitseb näiteks sigu nakatumise eest vähemalt 24 tundi. Sealjuures on oluline, et see hakkab toimima samal päeval. Vaktsiini immuunsus tekib seevastu alles seitsme päevaga. Koostoimes vaktsiiniga välditi vaatlusaluste sigade nakatumist viis päeva. 
Foot and mouth strategy strengthened (Nature ScienceUpdate) 10.01.03

Ravimikandidaatide valik
Ülevaatlik artikkel ravimiarendusest, kus keskendutakse ravimikandidaatide valikule. Artiklis antakse ülevaade ravimikandidaadi valimise strateegiatest ning otsustamisprotsessi mõjutavatest asjaoludest. Artikkel on võrguversioonis tasuta loetav.
A Guide to Drug Discovery: TARGET SELECTION IN DRUG DISCOVERY (Nature Reviews Drug Discovery 2, 63-69 (2003); doi:10.1038/nrd986)

===================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.