SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 52. nädal (23.12-29.12)

====================================
Sisukord:
Hiirel aretati tüvirakkudest inimneer
Avastati haruldast geneetilist häiret põhjustavad mutatsioonid
Geneetilise häire tõsidus sõltub patsiendi soost
Ameerika investeerimispank märgib Eestit uue potentsiaalse piirkonnana
Uued andmed inimeste päritolust
Vereseerumist leiti seni arvatust rohkem valke
Etniline päritolu mõjutab diabeedi teket
Ameeriklased toetavad biotehnoloogia kasutamist meditsiinis
Geenimutatsioon kutsub esile häireid südamelihase töös
Raeliidid kloonisid väidetavalt inimese

====================================

Hiirel aretati tüvirakkudest inimneer
Iisraeli teadlastel on õnnestunud tüvirakke kasutades kasvatada hiirtel miniatuursed inimese neerud. Teadlased usuvad, et uute inimneerude kasvatamise võimalus võib osutuda lahenduseks doonororganite nappuse probleemile.
Teadlaste grupp Yair Reisner’i juhtimisel Weizmann’i Teadusinstituudist kasutas inimese ja sea tüvirakke, millest pidid saama neerurakud, ja siirdas need hiirtele. Nii inimese kui sea koest kasvasid korralikult funktsioneerivad neerud, mis suuruselt vastasid hiire neerule. Uue organi verega varustamine tagati hiire veresoontega, mitte doonori veresoonte abil. See võimaldas vähendada äratõukereaktsiooni.
Hetkel on uurimistegevus kliiniliste katsete eelses etapis. Ravivõimalused peaksid olema kättesaadavad paari aasta jooksul
Miniature human kidneys grown in mice (Cordis), 23.12.02

Avastati haruldast geneetilist häiret põhjustavad mutatsioonid
Toronto Ülikooli Lastehaigla teadlased on avastanud geeni, mis on Shwachmann-Diamondi sündroomi korral muteerunud. Uurimuse raames vaadeldi enam kui 250 Shwachmann-Diamondi sündroomiga perekonda üle maailma ning avastati kaks haigust põhjustavat mutatsiooni. Häiret põhjustavad mutatsioonid asuvad geenis, mis paiknevad 7. kromosoomis. Geenimutatsioonide avastamine lihtsustab häire diagnoosimist ja skriinimist ning võimaldab uurida häire tekkemehhanisme molekulaarsel tasemel, millega võib kaasneda uute ravivõimaluste väljatöötamine, selgitas Dr. Johanna Rommens. 
Shwachmann-Diamondi sündroom (SDS) on üsna haruldane geneetiline häire, mis esineb umbes kord 50 000 sünni kohta. SDS mõjutab mitmete organismi organite talitust. Suuremaid probleeme põhjustab häire pankreases, mille tõttu halveneb seedimine. Samuti esineb hematoloogilisi ning skeleti ebanormaalsusi. Häire kandub järglastele edasi, kui laps pärib mõlemalt vanemalt muteerunud geeni koopia. 
Sick Kids researchers identify gene for Shwachman-Diamond syndrome (EurekAlert), 23.12.02

Geneetilise häire tõsidus sõltub patsiendi soost
Teadlased usuvad, et on leidnud põhjuse, miks sirprakkaneemia (sickle cell disease) kipub esinema enam meestel kui naistel. Sirprakkaneemia on geneetiline haigus, mille korral organism toodab kahjustatud punaseid vereliblesid, mis erinevalt tavalisest ümarast kujust on pigem sirbi kujulised. Vigased verelibled ei suuda korrapäraselt hapniku transportida ning ummistavad veresooni. Haigust põdevatel meestel on keskmine eluiga 42, mis on vähem kui naistel (48). 
Teadlased usuvad, et erinevus võib olla tingitud lämmastikoksiidi tootmise sugudevahelisest erinevusest. Kemikaal muudab veresooned laiemaks, mis vähendab ummistuste riski. Lähemal uurimisel selgus, et haigust põdevatel naistel on lämmastikoksiidi tase kaks korda kõrgem kui meestel. Täiendava lämmastikoksiidi manustamisel suurenes meestel vereringlus 86%, kuid naistel vastavalt 171%. Sellest järeldati, et mehe organism toodab kemikaali madalamal tasemel ning selle mõju on lühiajaline. Uurimuse autorid leiavad, et sugudevahelisi erinevusi võib põhjustada naissuguhormoon östrogeen, mis mõjutab lämmastikoksiidi tootmist.
Why sickle cell is worse for men (BBC), 24.12.02

Ameerika investeerimispank märgib Eestit potentsiaalse piirkonnana
Eluteadustele keskendunud juhtiva investeerimispanga Burrill & Company (www.burrillandco.com) ülevaate kohaselt on sektoril läinud paremini kui üldiste finantsmajanduslike indikaatorite põhjal oleks võinud arvata. Biotehnoloogia sektor on kogu aasta kestnud restruktueerimise ja ümberhindamiste käigus senisest enam fokuseeritud, integreeritud ning valmis uuteks väljakutseteks. Viimase pooleteise kuuga on Ameerika avalikult kaubeldavate firmade turukapitalisatsioon tõusnud 3 protsenti ning arvatavalt on murtud langustrend, mis on aktsiate väärtust võrreldes 2000. aastaga poole võrra vähendanud. San Fransiscos paikneva firma hinnangul on biotehnoloogia populaarsus kasvamas kogu maailmas, kuid eelkõige Aasias, Iisraelis, Ida-Euroopas ja Skandinaavias. Enamik maailma riike näevad biotehnoloogiat ühe majanduse mootorina. Uute tähtsate piirkondadena nimetatakse Hiina, Türgi ja Kuuba kõrval ka Eestit. Järgmiseks aastaks ennustatakse biotehnoloogia sektorile tänavuse aasta neljanda kvartali tõusust hoolimata volatiilsust ning jätkuvat restruktureerimist. Esmaste avalike emissioonide mahuks ennustab Burrill & Company käesoleva aasta 10 miljardi dollari kõrval 12 kuni 15 miljardit dollarit.
Burrill & Company Release: Biotech Endures: Looking Back At 2002 And Ahead To 2003

Uued andmed inimeste päritolust
Teooria, mille kohaselt oleme 100 000 aasta eest Aafrikast lahkunud eel-inimeste järeltulijad, on seatud kahtluse alla. Ameerika teadlased on inimese genoomi projekti tulemusi uurides leidnud tõendeid konkureeriva teooria kinnituseks. Enamus teadlastest jagavad arvamust, et inimeste eellased asusid Aafrikast liikuma ja uusi maid avastama 1.8 miljoni aasta eest. Järgnevate rännete osas pole aga üksmeelt. Enamus usub siiski, et teine Aafrikast alanud ränne asendas kohalikud populatsioonid nagu näiteks Euroopa neandertaallased. 
Osa antropoloogidest usuvad nn multiregionaalset teooriat, mille kohaselt ei asendatud kõiki kohalikke populatsioone. Utah Ülikooli antropoloogia professor Henry Harpendingi juhitud uurimisrühm keskendus inimese DNA uurimisel üksiku nukleotiidi erinevustele, mis võimaldavad eristada inimeste päritolu erinevatest maailma piirkondadest. Uurimuse tulemuste kohaselt segunes osa neist eellastest 80 000 aasta eest Aafrikast välja rännanud hominoididega ning rikastasid inimeste genofondi.
Fresh debate over human origins (BBC), 24.12.02

Vereseerumist leiti seni arvatust rohkem valke
USA Energiaministeeriumi teadlased avastasid vereseerumit põhjalikult uurides seni arvatust peaaegu kaks korda enam valke. Kasutades kromatograafia ja mass- spektromeetria meetodeid tuvastati inimese vereseerumis 490 valgu olemasolu.
Teadlased usuvad, et kindlasti pole leitud valkude arv lõplik ning vereseerumi täieliku valkude koostise määramiseks on vaja paremaid tehnoloogilisi meetodeid (Vaata lisaks).
PNNL Researchers Find New Proteins in Blood (GenomeWeb), 24.12.02 

Etniline päritolu mõjutab diabeedi teket
Teadlaste sõnul avaldab etniline päritolu mustade ja Hispaania lastel mõju diabeedi (tüüp 2) tekkes. Lõuna-California Ülikooli teadlaste korraldatud uurimus, mis hõlmas 57 tervet last, näitas, et mustad ja Hispaania päritolu lastel on suurem risk insuliini resistentsuse tekkeks. Uurimuses vaadeldi 14 valget, 15 afro-ameerika ja 28 Hispaania päritolu last vanuses 8 kuni 12 aastat. Kolme grupi laste keha rasvasisaldus oli sarnane, vaid Hispaania päritolu lapsed olid teistest veidi raskemad. Erinevate testide käigus leiti, et mustad ja Hispaania päritolu lapsed olid valgetest enam insuliinile resistentsed ehk organism reageeris vähem insuliinile. Insuliin mõjutab kudede võimet muuta glükoos energiaks. Nõrgenenud insuliini tundlikkus paneb organismi tootma täiendavat insuliini, mille tulemusena areneb diabeet (tüüp 2). Teadlaste sõnul näitas uurimus, et diabeedi ravimisel tuleb lisaks keskkonnafaktoritele ja toidu tarbimisele arvestada ka geneetiliste faktoritega. Ameerikas esineb diabeet (tüüp 2) mustadel ja Hispaania päritolu inimestel kaks korda sagedamini kui valgetel.

Response to Insulin Resistance Varies by Ethnicity (Reuters Health), 26.12.02

Ameeriklased toetavad biotehnoloogia kasutamist meditsiinis
Enamus küsitletud ameeriklastest kiidab heaks biotehnoloogia rakendamise geneetiliste haiguste vältimiseks, ilmneb läbiviidud uurimusest. Suur osa enam kui 1200 küsitletud inimesest soovib, et valitsus reguleeriks võimalike tehnoloogiate kasutamist. Uurimuse korraldanud Johns Hopkinsi Ülikooli Geneetika ja Avaliku Poliitika Keskuse (www.dnapolicy.org) eesmärgiks on vähendada lahknevusi valitsuse poliitika, avaliku arvamuse ning akadeemiliste asutuste ja firmade biotehnoloogia soovide vahel, kuidas peaks biotehnoloogiat rakendama ning uurima. 
Kuigi diagnostiliste ja ennetavate testide arv üha suureneb, pole avalikkusel vajalikul määral informatsiooni uute tehnoloogiate kasutamise võimalike tagajärgede kohta. Lisaks pole avalikkus täpselt kursis valitsuse poolt juba kehtestatud reeglitega. Uurimusest selgus, et inimeste huvi geneetika vastu on suurenenud ning see tõotab veelgi kasvada, kui tuleva aasta kevadel avaldatakse täpne inimese genoomi järjestus.
Survey Says Public Enthusiastic for Use -- and Regulation -- of Biotechnology (GenomeWeb), 26.12.02

Geenimutatsioon kutsub esile häireid südamelihase töös
California Ülikooli teadlased on määranud kindlaks normaalse südamelihase kasvu ja säilimist tagava molekulaarse mehhanismi. Puudusi mehhanismi funktsioneerimisel seostatakse päriliku kardiomüopaatiaga, kus süda ei suuda piisavalt verd pumbata. Ajakirjas Cell avaldatud uurimuses näidatakse, et osal saksa kardiomüopaatia patsientidest, kellel on spetsiifiline geenimutatsioon, on häiritud südamelihase tavapärane töö. Berliini haiglas uuritud 500 patsiendist avastati kõnealune geenimutatsioon (MLP) kümnel juhul. Sarnane uurimus 250 Jaapani patsiendiga ei tuvastanud aga ühtegi mutatsioonijuhtu.
Molecular Trigger Defects For Muscle Growth And Survival Are Genetic Cause Of Human Heart Failure (ScienceDaily), 27.12.02

Raeliidid kloonisid väidetavalt inimese
Ameerika usulahk raeliidid ning sellega seotud biotehnoloogiafirma Clonaid teatasid esimese kloonitud inimlapse väidetavast sünnist. USAs Floridas antud pressikonverentsil kinnitas 1997. aastal asutatud firma Clonaid esindaja Brigitte Boisselier, et 26. detsembril oma ema kloonina sündinud tüdruk Eva on terve ning emaga täpselt ühte nägu. Väidetavalt lastakse laps mõne päeva pärast koju ning seejärel lubatakse sõltumatud eksperdid analüüsima tema DNAd, et tuvastada kloonimise ehtsus. Paljud teadlased ja usutegelased on avaldanud väidetavale inimese kloonimisele vastuseisu. USA president George Bush väljendas sündmuse üle tõsist muret ning Prantsusmaa president Jacques Chirac kutsus riike üles inimese kloonimist keelustama ning karistama igaüht, kes seda proovida üritab. Mitmed eksperdid kahtlevad kloonimise väites, sest kinnituseks pole esitatud mingeid tõendeid.
Raeliidid usuvad, et elule Maal panid aluse kosmosetulnukad umbes 25 000 aastat tagasi. Liikumise asutaja Claude Vorilhon on 2001. aastal teatanud, et kloonimise teel lapse saamine on vaid esimene samm usulahu pikaajalises programmis.
Group Claims Creation of First Human Clone (Reuters), 27.12.02
Clone Baby Claim Draws Condemnation and Doubt (Reuters), 29.12.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.