SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 50. nädal (09.12-15.12)

====================================
Sisukord:
Vähisiirdeid ennustav geenimuster
Rasvumus suurendab südameataki riski
Euroopa Teaduste Akadeemiate juhid kritiseerisid ELi teaduspoliitikat

Peagi järjestatakse inimese parima sõbra genoom
Briti poliitikud soovivad tugevdada kontrolli biotehnoloogia uurimistegevuse üle
Teadlased kasvatasid laboritingimustes hamba
Prantsusmaa toetab tehnoloogiaettevõtteid
Tubakafirma toetab tubakataime genoomi järjestamist

Lihtne ussike suudab vabaneda kahjulikest rasvadest
India loodab tulu funktsionaalsest genoomikast
deCODE genetics valideeris avastatud skisofreeniaga seostatava geenipiirkonna
deCODE kaardistas psoriaatilise artriidiga seotud kromosoomipiirkonna
Geen mõjutab hiirtel hirmu tundmise õppimist
====================================

Vähisiirdeid ennustav geenimuster
Dana-Farberi Vähiinstituudi ja Whiteheadi Instituudi teadlased on avastanud grupi geene, mille teatud aktiivsusmustri korral on võimalik ennustada vähisiirete levimist teistesse kehapiirkondadesse. See võimaldaks varakult avastada agressiivseid vähivorme, mis on oluline, kuna vähiravi muutub seda raskemaks, mida rohkem on vähk levinud erinevatesse kudedesse. Siiski ei suuda teadlased mõista, miks üks vähkkasvaja levib keha teistesse osadesse ja teine mitte. Eelnevalt on mitmed teadlased arvanud, et tegemist on suurel määral juhusliku valikuga, mida põhjustavad kasvaja arenedes tekkivad geneetilised muutused.
Dr. Sridhar Ramaswamy sõnul võimaldavad viimased uurimistulemused väita, et 17 geeni kompleksi vaatlemisel võib hinnata, kas vähil on eeldused teistesse kehakudedesse levimiseks või mitte. Ramaswamy väitel on need eeldused avastatavad juba esmase diagnoosi panemise ajal. Oma teooriat kontrollis Ramaswamy erinevate vähitüüpide sh rinna-, eesnäärme- ja ajuvähi (medulloblastoom) peal. Hoolimata vaadeldud vähivormide erinevustest, kujunes 17 geeni muster piisavalt täpseks metastaasi indikaatoriks. Samas ei andnud katse soovitud tulemust lümfoomi, ainukese vaadeldud ebatihke koostisega vähi, korral. Uurimus avaldati ajakirjas Nature Genetics.
'Signature' of spreading cancer (BBC), 09.12.02

Rasvumus suurendab infarkti riski
Ülekaalulistel
meestel esineb südameatakk tavalisest kaks korda suurema tõenäosusega. Uurimus kinnitab veendumust, et ülekaalulisus on ohtlik inimese tervisele. Eelnevalt läbi viidud uuringud on kinnitanud rasvumisest tulenevat kõrgemat südamehaiguste, diabeedi (tüüp 2) ja mõningate vähiliikide esinemise sagedust. Uurimuses vaadeldi pikaajaliselt enam kui 21 000 keskealist ja vanemat tervet meest. Kolmteist aastat kestnud uurimuse käigus leiti, et rasvunud mehed, kehamassiindeksiga üle 30, kannatasid erinevate ataki vormide all kaks korda enam kui kõhnemad, kehamassiindeksiga alla 23 mehed. Kehamassiindeksi arvestamisel lähtutakse kehakaalust ning pikkusest. Kui täiskasvanu indeks ületab 30, loetakse ta rasvunuks. Vahemikus 25-30 loetakse inimene ülekaaluliseks. Uurimus ilmus ajakirjas Archives of Internal Medicine (2002;162:2557-2562).
Obesity Linked to Increased Risk of Stroke in Men (Reuters Health), 10.12.02 

Euroopa Teaduste Akadeemiate juhid kritiseerisid ELi teaduspoliitikat
Euroopa juhtivad teadlased kritiseerisid Euroopa Liidu teaduspoliitikat ning nõudsid reformide läbiviimist ja lisafinantseerimist, et vähendada jätkuvat ajude väljavoolu USA-sse. Euroopa Liidu kümne riigi Teaduste Akadeemia presidendid kirjutasid Euroopa Liidu Ülemkogule ja ELi juhtpoliitikutele kirja, milles avaldasid muret, et USA on endiselt ELi liikmesriikidest edukam noorte teadlaste meelitamisel järeldoktori positsioonidele. Teiste seas kirjutasid avaldusele alla Briti Kuningliku Ühingu president Lord May, Prantsusmaa Teaduste Akadeemia president Hubert Curien ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia president Janne Carlsson.
Kirjas tehakse ettepanek arutada tippkohtumise tasemel võimalusi muuta EL konkurentsivõimalisemaks ning vältida teadlaste äravoolu. Lisaks leitakse, et ainult teadus- ja arendustegevuse kulude suurendamine pole piisav, kuna mahajäämus USA-st ning Jaapanist, kus 2000.a. kulutati teadusele vastavalt 2.7 ja 3.0 protsenti SKT-st, on väga suur
. 2000.a. Lissaboni tippkohtumisel seadis EL eesmärgiks suurendada kulutusi teadusele 3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust aastaks 2010, et Euroopast kujuneks maailma kõige konkurentsivõimelisem piirkond. Novembris avaldatud aruandes andis Euroopa Komisjon mõista, et liikmesriigid peavad kõvasti pingutama, kuna seatud eesmärkidest ollakse veel kaugel. Juhtivate teadlaste sõnul peaks Euroopa üle võtma USA ülikoolide süsteemi ning muutuma avatumaks, efektiivsemaks ja paindlikumaks, mis võimaldaks valitsustel suunata vahendeid baasteadustesse, jättes rakendusliku teadustöö erasektori kanda. Samuti taunisid teadlased fakti, et ligi pool EL-i eelarvest kulub põllumajandusele. 
Top Europe Scientists Want Funds to End Brain Drain
(Reuters), 10.12.02

Peagi järjestatakse inimese parima sõbra genoom
Ameerika Ühendriikide Riiklik Inimese Genoomi Uurimise Instituut (NHGRI) seadis koera järjestatavate organismide genoomide pingereas olulisele kohale. Lisaks koera genoomile ootavad arvutusvõimsuse vabanemisel järjestamist šimpans, kana ja mesilane. Whiteheadi Instituudi hiire genoomi projekti juht Kerstin Lindblad-Toh kinnitas, et erinevate organismide genoome võrreldes on võimalik paremini mõista inimese genoomi struktuuri ja funktsioone ning sellest tulenevalt inimesi kimbutavaid haigusi. Näiteks on võimalik kasutada kogu teavet, mis on kogunenud koerte haiguste kohta ning seeläbi uurida selle paikapidavust inimese genoomis ning vastupidi, sest geenid on mõlemas organismis sarnased, selgitas Lindblad-Toh. Koertel kõige enam esinevate haiguste seas on inimestelegi muret valmistavad vähk, epilepsia, silma võrkkesta haigused, kae (katarakt) ja südamehaigused. 
Koera genoomi täielik järjestamine pole veel alanud, kuid eelnevalt on juba valminud puudli genoomi osaline järjestus. Hetkel tegeleb Ameerika Ühendriikide ja Euroopa teadlastest ja veterinaaridest koosnev töörühm tõu välja valimisega. Kandidaatide seas on hagijas, samojeed, hurt jt. Pärast ühe tõu genoomi järjestamist koostatakse kümnekonna teise tõu jaoks SNP kaart, mis võimaldab uurida ka nende liikide genoome, mis pole täielikult järjestatud. Alates järjestamise protsessi algusest kulub lõpliku järjestuse saamiseks kuni kaks aastat.

Scientists Start Deciphering Dog Genome (National Geographic), 10.12.02
 

Briti poliitikud soovivad tugevdada kontrolli biotehnoloogia uurimistegevuse üle
Briti parlamendi komisjon soovitab valitsusel tugevdada järelevalvet biotehnoloogia-alase teadustegevuse üle, et välistada terrorirühmituste toetamine. Parlamendi väliskomisjoni avalduses on avaldatud kartust, et olemasolevad biotehnoloogia valdkonna teadustööd reguleerivad meetmed võivad osutuda ebapiisavaiks ning seetõttu ei suudeta vältida ohtlike ainete sattumist terroristide kätte. Käsitledes biorelvade küsimust, leiti, et Briti valitsuse ja ülikoolide vabatahtlik poliitika, mille alusel kontrollitakse teatud riikide teadlasi, on ebapiisav ja ei hõlma ei riiklikku tervishoiusüsteemi ega erafirmasid. Komisjon märkis, et eksisteerib võimalus, et võimudele teadmata terroristidega koostööd tegev spetsialist rakendatakse Briti teadusasutuses, kus ta alustab legaalselt vajalikku uurimistegevust.
Britain Urged to Tighten Biotech Research Controls (Reuters), 11.12.02

Teadlased kasvatasid laboritingimustes hamba
Teadlased kasvatasid biotehnoloogilisi võtteid kasutades kunstliku hamba. Teadlased usuvad, et tehnoloogia abil on tulevikus võimalik vajadusel asendada inimese pärishambaid kunstlikult toodetud, kuid bioloogiliselt sarnaste hammastega. Uurimuse käigus moodustas noortest hammastest pärinevatest rakkudest tehtud lahus hamba krooni, mis sisaldas nii hambavaapa (email) kui ka hambaluud (dentiin). Uurimuses osalenud dr Pamela Yelick leiab, et tulevikus on ehk võimalik kasvatada soovitud kuju ja suurusega kunsthammas. Dr Yelick ennustas, et viie aasta jooksul selgub, kas hamba tüvirakke on võimalik kasutada hammaste moodustamiseks. Inimese hamba väljatöötamiseks võib tema sõnul kuluda täiendavalt viis kuni kümme aastat.
Ajakirjas Dental Research kirjeldatakse, kuidas ensüümide abil isoleeriti kuue kuu vanuse sea väljakujunemata hambast rakke, mis seejärel istutati spetsiaalsele käsnale, kus 30 nädalaga formeerusid selgelt äratuntavad hambakroonid. Teadlaste sõnul on tegemist esimese kõiki vajalikke komponente sisaldava kunstliku hambakrooni loomisega. Eelnevalt tehtud katsete käigus on õnnestunud luua hambastruktuuri osasid, kuid mitte kõiki komponente üheaegselt. Massachusettsi Haigla koe muundamisele ja organite loomisele keskendunud laboratooriumi direktori dr Joseph Vacanti sõnul näitab uurimus, et bioloogiline hammaste parandamine võib uute koemuundamise tehnoloogiate vahendusel saada reaalsuseks. Vacanti hinnangul on oluliseks avastuseks dentaalsete tüvirakkude olemasolu sea moolkudedes.
Scientists grow teeth in lab (BBC), 11.12.02

Prantsusmaa toetab tehnoloogiaettevõtteid
Prantsuse valitsus teatas uuest maksupoliitikast alustatavatele nn start-up tehnoloogiaettevõtetele, mis peaks andma tõuke riigi biotehnoloogia tööstusele. Prantsusmaa Teaduse ja Uute Tehnoloogiate ministeerium ning Majandusministeerium tutvustasid uusi maksuvabastusi, mis on kehtestatud tehnoloogiaettevõtete toetuseks. Uue kava kohaselt kehtivad start-up firmadele (prantsuse keeles Jeunes Entreprises Innovantes) järgmised soodustused: 

·
T&A mahukad vähem kui kaheksa aastat vanad ettevõtted on vabastatud ettevõtte tulumaksust
· Riskikapitali T&A investeeringuid ei maksustata
· Vähendatud sotsiaalkohustused ja kohalikud maksud
· Muud avastuste patenteerimist julgustavad meetmed
· Julgustatakse tudengeid uurima karjäärivõimalusi sektoris
Lisaks kavatseb Prantsusmaa esitada järgmisel kevadel innovatiivsete tööstusharude edendamise ettepanekud Euroopa Ülemkogule. Teadusministeeriumi avalduses tunnistatakse, et teaduse ja tööstuse vaheline koostöö pole riigis piisavalt tugev, mistõttu peab innovatsiooni toetama valitsus. Teadusministeerium tegutseb aktiivselt eesmärgiga suurendada riiklikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse praeguselt 2.2 protsendilt SKTst 3 protsendini aastaks 2010. Prantsuse biotehnoloogia tööstust koondav organisatsioon France Biotech tervitas valitsuse ettevõtmist ning avaldas lootust, et uued meetmed lihtsustavad kõrgtehnoloogilisi investeeringuid.
New Rules for French Startups: Tax Changes to Boost Le Biotech (GenomeWeb), 11.12.02

Tubakafirma toetab tubakataime genoomi järjestamist

North Carolina Riiklik Ülikool teatas, et tubakagigant Philip Morris eraldab järgneva nelja ja poole aasta jooksul tubakataime genoomi järjestamiseks 17.6 miljonit dollarit. Philip Morris teatas, et finantseerib projekti eesmärgiga töötada välja tervisele vähem kahjulikud tubakasordid. Allkirjastatud leping on ülikooli jaoks läbi ajaloo mahukaim. Tubakataim on botaanikas laialt kasutatav mudelorganism.
Philip Morris Gives NC State $17.6 Million to Tackle Tobacco Genome ( GenomeWeb), 12.12.02

 

Lihtne ussike suudab vabaneda kahjulikest rasvadest
Lihtne ümarussike võib osutada teene ülekaalulistele. Avastati, et C.Elegans suudab töödelda ühe rasvarikaste hapete grupi Omega-6, mis soodustab põletike teket, teiseks rasvarikaste hapete grupiks Omega 3, mis vähendab põletikku ning aitab hoida veresooni puhtana. 
Viimasel kümnendil on leidnud kinnitust asjaolu, et kardiovaskulaarsete haigustega kaasnevad põletikulised protsessid.
Kardioloogid on juba pikemat aega soovitanud tavalisest kõrgema Omega-3 sisaldusega kala tarbimist. Enamike inimeste toidulaual on aga endiselt ülekaalus kõrge Omega-6 sisaldusega toiduained nagu loomaliha, margariin, majonees ja toiduõli. Heaks näiteks on madala kardiovaskulaarsete haiguste esinemise tasemega eskimod, kelle toiduratsioonis on olulisel kohal kala. Nii loomkatsed kui kliinilised uuringud on näidanud, et Omega-3 kaitseb veresoonkonda, avaldades põletikuvastast mõju. 
Ümaruss vajab arenguks rohkelt Omega-3 happeid ning erinevalt inimestest suudavad nad neid saada Omega-6 hapet töödeldes. Dr. Steffen E. Meileri juhitud Massachusettsi Haigla ja Harvardi arstiteaduskonna teadlaste uurimisrühm leidis, et vähemalt laboritingimustes suudab ensüüm (fat-1) inimese 
endoteelilistes rakkudes samaga hakkama saada. Samuti tuvastati rakkude vähenenud võime kinnituda veresoonte seintele ning seega südamehaigustele iseloomulike tingimuste teke.
Järgnevalt soovitakse aretada transgeenne hiir, kelle abil kontrollida, kas fat-1 toimib ka kogu organismi korral. 
Worm Enzyme Has Promise For Patients With Cardiovascular Disease (ScienceDaily), 12.12.02

India loodab tulu funktsionaalsest genoomikast
India loodab funktsionaalsest genoomikast suurt tulu, sest arenenud IT sektor ning mitmekesine genofond võimaldab uurida komplekshaiguste geneetikat. India Genoomika ja Bioloogia Instituudi direktor Samir Brahmachari usub, et riigi eelis tuleneb ebaõnnestunud pereplaneerimisprogrammidest, mis on kasvatanud rahvaarvu üle miljardi piiri. Lisaks leidub Indias piisavalt suuri endogaamilisi ehk isoleeritud ning omavahel siginud perekondi, kelle baasil loodetakse lahendada mitmete geneetiliste haiguste saladusi.
Hinnanguliselt on Indias loendatud 28 000 suurt endogaamilist perekonda. Kuigi Hiina rahvaarv küünib 1.2 miljardini, pole selle riigi populatsioon üks-laps-perekonnas-poliitika tõttu Brahmachari väitel nii väärtuslik. Samuti põlvneb 93% Hiina rahvastikust ühest mongolite kogukonnast, seevastu kui India populatsioon on erinevate migratsioonide tulemusena väga mitmekesine.
Briti Kuninglikus Ühingus esinenud Brahmachari selgitas, et komplekssete häirete uurimisel, kus suur arv geene mängib marginaalset rolli, on vaja perekondi, kus mitmete generatsioonide vältel on palju haigestunuid. Brahmachari usub, et väärtuslikuks kaubaks pole üksikud bioloogilised koeproovid vaid informatsiooniga seotud India genofond. Tema arvates on võimalik andmeid töödelda kohapeal, kuna riigis on tugev IT sektor, mis on viimase kümnendi jooksul kasvanud 50% aastas ning mille käesoleva aasta käive on 10 miljardit dollarit. Üle kõige rõhutas Brahmachari arvamust, et ettevõtmises osalev ühiskond, mis pakub oma geeniandmeid, peab erinevalt aastakümneid kestnud ekspluateerimisest ka midagi vastutasuks saama.
India's millions mint a genomics treasure (BMN) 12.12.02

deCODE genetics valideeris avastatud skisofreeniaga seostatava geenipiirkonna
Shotimaal läbi viidud assotsiatsiooniuuring kinnitas Islandi populatsiooni põhjal avastatud skisofreenia teket mõjutava geeni Neuregulin 1 olemasolu. Uurimistulemusi kirjeldav artikkel ilmub ajakirja American Journal of Human Genetics jaanuarinumbris ning on ligipääsetav võrguversioonis aadressil www.ajhg.org.
Firma deCODE genetics direktori dr. Kari Stefanssoni sõnul kinnitab uurimus Islandi geenprojekti baasil avastatud geenide ja haiguste vaheliste seoste olulisust ning potentsiaali. Stefanssoni kinnitusel jätkuvad koostöös Briti ja USA kolleegidega nii skisofreenia, südameataki kui ka teiste haiguste uurimisprogrammid täie hooga.
Käesoleva aasta juulis avaldasid firma teadlased populatsiooniuuringu, kus seostasid konkreetset haplotüübi piirkonda (DNA järjestuse osa, mis kandub edasi järglastele ühes tükis) ja 8. kromosoomis paiknevat geeni Neuregulin 1 tavalisest kaks korda suurema skisofreenia tekkimise riskiga. Kõnealuses uurimuses proovis deCODEi uurimisrühm koostöös Shoti teadlastega kontrollida eelneva uuringu tulemuste paikapidavust shotlastel. Selleks uuriti enam kui 600 Kesk-Shotimaalt pärineva skisofreeniaga patsiendi ja sama suure tervete inimeste kontrollgrupi geeniandmeid. Islandi populatsiooni baasil viie SNP ja kahe mikrosatelliitmarkeri abil  identifitseeritud haplotüüp kätkeb shotlaste näitel umbes 1.8 korda suuremat skisofreeniasse haigestumise riski. deCODEi teadlaste läbi viidud katsed hiirtega näitavad, et häired geeni Neuregulin 1 töös avaldavad negatiivset mõju neurotransmissioonile, mida on täheldatud skisofreenikutel. deCODE teatel on avastatud erinevad ainete rühmad, mida firma ravimiarendusprojektide raames uuritakse. Skisofreeniavastase ravimiarenduse hilisemas faasis tehakse koostööd strateegilise partneriga Roche.
deCODE Replicates Schizophrenia Findings in Second Population (deCode), 13.12.02

deCODE kaardistas psoriaatilise artriidiga seotud kromosoomipiirkonna
deCODE genetics teatas, et firma teadlased on kaardistanud psoriaatilise artriidiga seotud geeneetilise faktori paiknemise piirkonna 16. kromosoomis.
See on esimene geneetiline faktor väljaspool peamist koesobivuskompleksi (MHC) 6. kromosoomi piirkonnas, mida seostatakse kõigi psoriaasisega seotud fenotüüpidega. Uurimistulemusi kirjeldav artikkel ilmub ajakirja American Journal of Human Genetics (www.ajhg.org) 2003.a. jaanuari numbris, mis on online versioonis juba praegu loetav. 
Firma deCode Genetics juhataja dr. Kari Stefansson rõhutab, et psoriaasiga seotud leid tõendab taas unikaalse populatsioonil põhineva geneetika uurimise meetodi  elujõudu mis tahes haiguse geneetiliste põhjuste uurimisel. Stefansson kinnitas, et järgnevalt asutakse määrama geeni täpset asukohta ning seejärel välja töötama uudseid ravimeetodeid.
Psoriaatiline artriit (PsA) on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik ning selle all kannatab umbes 10 % psoriaasihaigetest. Sarnaselt teiste artriidi vormidega tekib liigeste põletik, tursed ja kõhrekahjustused. Olemasolevad ravimeetodid on peamiselt suunatud sümptomite leevendamisele, sest teadmised haigust põhjustavatest bioloogilistest protsessidest on puudulikud. 
Geen kaardistati deCODE teadlaste koostöös Islandi Riikliku Ülikooli Kliiniku arstidega, kes diagnoosisid 1000 psoriaasi projektis osalenud patsiendil 178 juhul psoriaatilise artriidi. Kõrvutades PsA diagnoosiga patsiente deCODEi genealoogilise andmebaasiga, ilmnes, et 100 neist pärinevad 39-st perekonnast. Analüüsides  kogu genoomi 1000 mikrosateliitmarkeri abil avastati 16. kromosoomis võimaliku geeni paiknemise piirkond. Sama piirkonda on varem deCODEi teadlased seostanud osteoartriidiga (luu-liigesepõletik), mis viitab võimalusele, et piirkond võib mõjutada liigestehaigusi üldiselt. 
deCODE Locates First Gene Ever Linked to Psoriatic Arthritis (deCode), 13.12.02

Geen mõjutab hiirtel hirmu tundmise õppimist
Avastati geen, mis mõjutab hiirtel hirmutunde teket. Teadlaste arvates võib nimetatud geen olla seotud erinevate vaimuhaigustega. Howard Hughesi Meditsiiniinstituudi töörühm usub, et on identifitseerinud hirmu õppimisel tähtsa geneetilise komponendi. Hirmutunne kujuneb loomadel, sh ka inimestel tänu kogemustele, millega tunnetatakse, et miski on ohtlik. Selline hirm on eristatav instinktiivsest kaasasündinud hirmust. 
Uurimuse käigus aretati spetsiaalsed hiired, kellel puudus geen GRP, mida eelnenud uurimustes oli seostatud konkreetse väikeaju piirkonnaga, mida omakorda on seostatud hirmuga. Geen GRP näib takistavat "seoste" tekkimist ajus, mis võimaldavad õppida tundma hirmu. Katse käigus õpetati hiirtele hirmutunnet spetsiaalse heliga, millega kaasnes elektrilöök. Seejärel hinnati hiirte reaktsiooni vaid helile. Kõnealuse geenita hiirtel tuvastati suurenenud hirmutunne, sest nad tardusid heli korral tavalistest hiirtest kauem. Samas ei täheldatud suuremat valutundlikkust ega suurenenud instinktiivset hirmu. Teoreetiliselt võib kõnealune mehhanism olla seotud rahutust põhjustavate häiretega. Professor Kandeli sõnul võib osutuda võimalikuks GRP geeni pärssivat toimet hirmu tundmisele vähendada. Töörühma juhtinud professor Eric Kandel loodab, et neil õnnestub luua hiiremudel konkreetsete vaimuhaiguste jaoks.

'Fear gene' could unlock mental illness (BBC) 15.12.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.