SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 49. nädal (02.12-08.12)

====================================
Sisukord:
USA firma nõustab Singapuri koepanga loomist
AIDSi ravimite arv läheneb sajale
Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik kutsub üles toetama AIDS-iga seotud uurimistegevust
Geen võib mõjutada eluiga
Avaldati hiire genoomi järjestus
Kanada Ülemkohus lükkas tagasi onkohiire patenditaotluse
Kolesterooli omastamist mõjutab geneetika
Euroopa GMOde laboratooriumite võrk
Raadio teel juhitavad bakterid
Kärbeste abil uuritakse alkoholisõltuvust
====================================

USA firma nõustab Singapuri koepanga loomist
Firma Genomics Collaborative nõustab Singapuri valitsust üleriigilise DNA ja koeproovi varamu loomisel. Järgneva kolme aasta jooksul nõustatakse äsjaasutatud Singapuri Tissue Networki ülesehitamist alates töötajate värbamisest kuni koeproovide võtmise, transportimise, jälgimise  ja säilitamise küsimusteni. Samuti nõustatakse valitsusametnikke andmete kogumise, andmebaasi loomise, tarkvarasüsteemide haldamise ja integreerimise valdkonnas. Muuhulgas plaanib Singapur kasutada osaliselt Genomics Collaborative poolt välja töötatud tarkvara.
Mittetulundusliku andmebaasi infrastruktuur, mille loomist finantseeritakse Singapuri valitsuse 8.7 miljoni Singapuri dollari suurusest kolmeaastasest eraldusest, valmib kuue kuu jooksul. Genomic Collaborative koostööpartneriks valimise protsess sai alguse enam kui kolme aasta eest, kui firma president Mike Pellini kohtus mitmete Singapuri valituse liikmetega. Kohtumisel selgus, et Singapuril on kavas luua riiklik koeproovide kogu, mille ülesehitusel oleks võimalik kasutada firma Genomics Collaborative koeproovide
andmebaasi Global Repository mudelit.
Peagi pärast kohtumist investeeris Singapuri majandust arendav valitsusasutus firma tegevusse.
Aasta pärast Singapuri Genoomi Instituudi asutamist 2001. aastal pandi alus Singapuri Tissue Network'ile. Hetkel sisaldab andmepank 150 inimese koeproove ning paikneb Singapuri Riiklikus Ülikoolis. Ettevõtmine on varsti kavas kolida Buona Vistasse, kus paari aasta jooksul valmib Biopolis. Andmepank, mida juhib Theresa Chow, on seotud Riikliku Haiguste Registri Ameti fenotüübiandmetega ning seda on algselt kavas kasutada vähiuuringutes. Järgmise aasta alguses algab Riikliku Ülikooli Haigla ja Riikliku Vähikeskuse tohtrite vahendusel koeproovide kogumine. Teadlased, kes soovivad andmebaasi kasutada, peavad esitama taotluse valitsusele ning maksma minimaalse tasu. Haiglad ja teadlased, kes projektis osalevad, saavad aga andmeid kasutada tasuta.
Genomics Collaborative Advises Singapore Gov’t in New DNA, Tissue Bank (GenomeWeb), 03.12.02

AIDSi ravimite arv läheneb sajale
Ameerika Ühendriikide Ravimitootjate ja -Arendajate Assotsiatsiooni uurimuse kohaselt on 15 aasta jooksul turule jõudnud 73 HIV ravimit ning 83 uut ainet ja vaktsiini on erinevates katsetusfaasides. Kuigi uute potentsiaalsete ravimite arv on muljetavaldav, on arenduses olevate ainete arv võrreldes 1998.a. 113-lt ja eelmisel aasta 98-lt tublisti vähenenud. Paljud arenduses olevad ravimid avaldavad olemasolevatega võrreldavat toimet, kuid sealjuures põhjustavad vähem kõrvalmõjusid. Kõige enam kandidaate (7) on arenduses firmal GlaxoSmithKline, samuti on firmal juba USA turul 11 AIDSi ravimit. Kandidaatide arvult teise firmana järgneb Bristol-Myers Squibb viie kandidaadiga. Kui algselt oli peamine eesmärk inimelude päästmine, siis nüüd on võimalik keskenduda kõrvalefektide vähendamisele ja ravimitele resistentsuse vähendamisele. Eelmisel aastal arvestati HIVi pärssivate ravimite turumahuks USAs 3.2 miljardit dollarit. Kuigi arengumaades müüb Glaxo AIDSi ravimeid 90% odavamalt kui mujal, nimetab Los Angeleses AIDSi vastase võitlusega tegelev fond firma heatahteavaldust "dekoratsiooniks," sest USAs maksab HIV ravi inimese kohta aastas umbes 15 000 dollarit. Sama ravimi geneerilise versiooni aastase ravikuuri võib Indiast osta aga 238 dollari eest. 
83 AIDS drugs in pipeline, Phrma says (Dow Jones Newswires), 04.12.02

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik kutsub üles toetama AIDS-iga seotud uurimistegevust
1. detsembril tähistati maailmas järjekordset AIDSi päeva. Selle päeva puhul peetud kõnes kutsus Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Pascal Lamy toetama AIDSi alase uurimistegevuse finantseerimist. Pascal Lamy ütles oma kõnes, et kõigil AIDSi põevatel inimestel on täna põhjust olla lootusrikas, viidates sellega eriti arenguriikidele. Samas rõhutas ta vajadust kohese tegutsemise järele. AIDSi vastane võitlus peab tema sõnul olema üks ülemaailmne ettevõtmine, mille käigus suunatakse finantseeringud sinna, kus neid kõige enam vaja on.
P. Lamy kutsus koostööle kõiki osapooli: valitsusi, heategevusorganisatsioone, tööstust, valitsusväliseid organisatsioone. Eriti tähtsaks pidas kaubandusvolinik teadustegevuse finantseerimist ning avaliku ja erasektori koostööd töötamaks välja efektiivne vaktsiin ja tõhus ravimeetod. Hiljutisest ÜRO ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ühisraportist selgub, et HIV viiruse all kannatab maailmas 42 miljonit inimest, kellest 5 miljonit on nakatunud käesoleva aasta jooksul. 2002. aasta aidsiohvrite arv ületab juba 3 miljonit inimest. Euroopa Komisjon on omalt poolt eraldanud haigustega võitlemiseks 6. Raamprogrammi vahenditest 1155 miljonit eurot.
(Cordis), 04.12.02

Geen võib mõjutada eluiga
Ajakirjas Nature (
2002;10.1038/nature01298) teatatakse, et on avastatud imetajate elueale otsest mõju avaldav geen. Katsed, kus hiirel oli vaid üks insuliini kasvufaktori sarnast retseptorit (IGF-1) kodeeriva geeni koopia, näitasid, et eluiga pikenes võrreldes normaalsete hiirtega keskmiselt 26% võrra. Sealjuures on esmasel vaatlusel ühe geenikoopiata hiired normaalsed nii suuruse, isu, ainevahetuse, viljakuse kui ka füüsilise aktiivsuse poolest. Samas täheldati erinevust sugude vahel. Meessoost muundatud hiired elasid vaid 16% tavalisest kauem, samal ajal kui naissoost hiirtel kujunes eluiga 33% pikemaks. Olgugi, et teadlastel on esialgne teadmine IFG-1 retseptori toimimisest, pole selge, miks vaid ühe koopia korral eluiga pikeneb. Uurimust juhtinud Dr. Martin Holzenberger Pariisi Saint-Antoine Haiglast kinnitas, et eesmärgiks on põhjused täpsemalt välja selgitada. Hetkel usutakse, et pikenenud eluiga on seotud suurenenud oksüdatiivse stressi taluvusega. Oksüdatiivne stress kahjustab rakke sarnaselt metalli roostetamisele ning eelnenud uuringud on viidanud selle seosele vananemise protsessis.
Gene May Play Key Role in Lifespan: Study (Reuters Health), 04.12.02

Avaldati hiire genoomi järjestus
Kuue riigi teadlased avaldasid ajakirjas Nature hiire genoomi järjestuse mustandi. Esialgne andmete võrdlus kinnitab populaarseima katselooma erakordset bioloogilist sarnasust inimesega. Hiire esialgne geenijärjestus koosneb 2.5 miljardist nukleotiidist ehk DNA ehituskivist.
Kuigi hiire ja inimese geneetiline ülesehitus on hämmastavalt sarnane, võis kahe liigi ühine eelkäija hinnanguliselt elada tervelt 75 miljonit aastat tagasi. Seni on teadlased avastanud vaid 300 geeni, mis on unikaalsed ühele või teisele liigile. Hiire genoom on 14% võrra inimese omast väiksem, kuid mõlemad sisaldavad umbes 30 000 geeni. Hinnanguliselt on umbes 80% geenidest mõlemal liigil sarnased. See fakt seletab, miks hiir on kujunenud üheks kõige hinnatumaks katseloomaks. Arvatavasti on teaduses tänaseks kasutatud enam kui 25 miljonit hiirt. Whiteheadi geeniuuringute instituudi direktori Eric Landeri sõnul on hiire genoom palju tähtsam kui võis arvata. 
Eelnevalt on hiire genoomi järjestamisest teatanud erafirma Celera Genomics, kuid nende andmed pole avalikkusele kättesaadavad. Rahvusvahelise Hiire Genoomi Järjestamise Konsortsiumi töö tulemusega võib tutvuda aga igaüks interneti vahendusel (Vaata lisaks: Ajakirja Nature ülevaade hiire geneetikast läbi ajaloo; Hiire genoomile pühendatud erinumber (tasuta)).
Mouse Genetic Code Published (AP), 05.12.02

Kanada Ülemkohus lükkas tagasi onkohiire patenditaotluse
Kanada Ülemkohus ei rahuldanud Harvardi Ülikooli taotlust kaitsta patendiga geneetiliselt vähile vastuvõtlikumaks modifitseeritud hiir või mistahes muu loom. Eelnevalt on Harvardi Ülikool juba saanud nn onkohiirele patendikaitse Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja mitmetes Euroopa riikides. Kanada Ülemkohtu otsus lõpetas 17 aastat kestnud vaidluse sarnase patendikaitse saamise üle Kanadas. Harvardi Ülikool soovis kaitsta patendiga algselt väljatöötatud hiiremudeli ning kõik selle järglased. See oleks sisuliselt allutanud vähi uurimise hiiremudelitega tuntud ülikooli kontrolli alla. Kanada Ülemkohtu otsuses leitakse, et 1869. aastal parlamendi vastuvõetud patendiseadus pole kohane kõrgemate eluvormide käsitlemiseks ning küsimust soovitatakse arutada parlamendil. Harvardi esindajate hinnangul ohustab otsus teaduslikku tegevust Kanadas, kuna selles ei tunnustata teadussaavutusi ega innovatsiooni.

Canada Court Blocks Bid by Harvard to Patent Mouse (Reuters), 05.12.02

Kolesterooli omastamist mõjutab geneetika
Teadlased otsivad vastust küsimusele, miks sarnast toitu söövatel inimestel imendub erinevas mahus kolesterooli. Hiljuti Rockefelleri Ülikoolis hiirtega läbiviidud uuringud viitavad geneetikale. Uurimuse juhtautor Jan. L. Breslow usub, et selgitades välja geneetilised põhjused, miks üks rühm inimesi omastab toidust 25% kolesterooli ning teine 75%, on võimalik välja töötada ravivõimalused viimaste abistamiseks. Ravimid, mis alandaksid kolesterooli omastamist, osutaksid kaitset südameveresoonkonna haiguste vastu, mis on paljudes riikides peamiseks surmapõhjuseks. Ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences 10.detsembri numbris kirjeldatakse, kuidas geneetilist aheldusanalüüsi kasutades kaardistati hiire genoomi 2. ja 14. kromosoomi piirkonnad, kus peaksid paiknema kolesterooli omastamist mõjutavad geenid.

Search For Cholesterol Absorption Genes Narrows To Two Chromosome Regions (Scientist), 06.12.02

Euroopa GMOde laboratooriumite võrk
4. detsembril tutvustas Euroopa Liidu teadusvolinik Philippe Busquin loodud geneetiliselt muundatud organismide Euroopa laboratooriumite võrgustikku (European network of GMO laboratories, ENGL). Võrgustiku, kuhu kuulub enam kui 45 riikide poolt määratud laboratooriumit, eesmärgiks on kehtestada GMOde kindlakstegemise meetodid toidus ja loomasöödas. Laboratooriumite tööd koordineerib Euroopa Komisjoni Ühendatud Teaduskeskus (Joint Research Centre).
Philippe Busquin’i sõnul suurendab selline laboratooriumite võrk oluliselt võimalusi GMOde sisalduse kindlakstegemiseks, olles seejuures teaduslikuks baasiks biotehnoloogia-alase seadusloome juurutamisel. “Astutud samm annab alust loota, et me lõikame biotehnoloogias tarbijate jaoks peituvat vilja vastutustundlikult,” sõnas Busquin. 28. novembril jõudsid Ministrite Nõukogu põllumajandusministrid esialgsele kokkuleppele GMOsid sisaldava toidu ja loomasööda märgistamise osas. Vastavalt sellele on kohustuslik selgelt märgistada kõik tooted, mis sisaldavad rohkem kui 0,9 protsenti GM produkte.
Märgistamisest üksi on aga vähe, kui ei ole tõhusat seadusloomet ning väljatöötatud teste toodete nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Nimetatud eesmärkidel peetigi vajalikuks GMOde kontrollimist laboratooriumites, mis teevad kogu Euroopa ulatuses tihedat koostööd. Loodav võrgustik peab garanteerima läbipaistva ja vettpidava kontrollisüsteemi. Ühtlasi on vajalik informatsioonivahetus biotehnoloogia ettevõtete ja võrgustiku vahel.
ENGL hakkab tegema tihedat koostööd ka kandidaatriikidega, kes saavad ENGLi osaks peale liitumist ELiga. Koostöö toimub ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, nt Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiametiga (Vaata lisaks: http://engl.jrc.it/).
(Cordis), 06.12.2002

Raadio teel juhitavad bakterid
Kaugjuhitavad bakterid võivad saada reaalsuseks juba lähitulevikus, sest teadlased on avastanud võimaluse kontrollida raku protsessi raadiolainetega. Massachusetsi Tehnoloogiainstituudi teadlase Joseph Jacobsoni sõnul on eesmärgiks mikroobmasinad. Jacobsoni selgitustel on võimalik varustada rakk "tarkvaraga", mis aktiviseerib soovitud protsessi, näiteks paneb raku perioodiliselt helendama. Kaugjuhitavate ensüümide abil võib piltlikult öeldes neid "tarkvara" mooduleid viia rakku nagu laadida tarkvara internetist arvutisse. Kuigi kirjeldatud mehhanismi pole veel võimalik rakendada, lubavad olemasolevad arengud selle ennustamist. Jacobsoni töörühm suudab elektromagnetväljas ensüüme aktiivseks ja mitteaktiivseks muuta. Selleks liidetakse ensüümile üliväike kulla osake, mis toimib antennina. Elektromagnetväljas muudab antenni püütud signaal ensüümi kasutuks, kuid selle tegevus taastub väljalülitamisel.
Remote-control for bacteria (Nature Science Update), 06.12.02
Remote electronic control of DNA hybridization through inductive coupling to an attached metal nanocrystal antenna (Nature, 415, 152 - 155), 06.12. 2002

Kärbeste abil uuritakse alkoholisõltuvust
California Ülikooli teadlased usuvad, et neil õnnestub äädikakärbse abiga peagi identifitseerida geenid, mis mõjutavad alkoholisõltuvuse tekkimist. Töörühma kinnitusel võivad kõnealused geenid avaldada samaväärset toimet ka inimestele. Dr Ulrike Heberlein arvab, et nendes geenides muutusi esile kutsudes, on alkohoolikutel võimalik  alkoholi liigtarvitamisest loobuda. Uurimisrühma hüpotees sai alguse arutlusest, mille kohaselt äädikakärbestel ei teki alkoholisõltuvust hoolimata asjaolust, et nad toituvad üleküpsenud puuviljadest. Eelnevad uurimused on aga kinnitanud, et äädikakärbestele avaldab alkohol inimestega võrreldavat mõju. Uuringute kohaselt muutuvad kärbsed alkoholi mõju all hüperaktiivseks ja suurte koguste korral kipuvad "ära kukkuma". California Ülikooli töörühm on juba avastanud geenimutatsioonid, mis vähendavad kärbeste hüperaktiivsust alkoholiga kokkupuutumisel. Samuti on avastatud geen, mis muudab neid alkoholi suhtes vastupidavamaks ehk mille tõttu igal järgmisel korral vajavad nad samaväärse efekti saavutamiseks enam alkoholi. Hetkel töötatakse eesmärgiga aretada äädikakärbes, kellele alkohol ei meeldiks. Erinevate geenide toimet uurides üritatakse leida geenid, mis võimaldavad inimestel tarbida liigselt alkoholi ja muutuda sellest sõltuvaks.

Flies 'hold clue to alcoholism' (BBC), 08.12.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.