SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 48. nädal (25.11-01.12)

====================================
Sisukord:
Geneetiliselt parendatud omadustega riis
Identifitseeriti suur hulk mäluga seotud geene
Toimus esimene HUPO kongress
Dolly looja tahab kloonida inimest
Roti genoomi järjestus jõudis avalikku andmebaasi
Euroopa Parlament võttis vastu biotehnoloogiat toetava resolutsiooni
Esimene kloonitud beebi sünnib jaanuaris 
Identifitseeriti võimalikud skisofreeniaga seotud geenid
Pärjati DNA struktuuri avastamist käsitlev TV-sari
Euroopa Liidu volinik tervitas GMO-toodete märgistamise nõuete karmistamist
Islandis ilmus geeniprojekti kritiseeriv raamat
====================================

Geneetiliselt parendatud omadustega riis
Teadlased on loonud senisest elujõulisema riisisordi, mis talub enam kuiva, külma ja soola. Geneetiliselt modifitseeritud riis loob võimalused taime kasvatamiseks piirkondades, kus see polnud ilmastikutingimuste tõttu võimalik. Cornwelli Ülikooli teadlased kirjeldavad ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, kuidas E. coli bakterilt eraldatud kaks geeni liideti ja viidi Indiaca riisi. Lisatud geenid on seotud suhkru (trehaloos) tootmisega. Tänaseks on trehaloosiga rikastatud riisitaimi testitud viie generatsiooni jooksul. Sealjuures säilisid taimede paranenud omadused. Katsetused on näidanud, et riissort talub vähemalt 10 päevast veeta olekut, talub tavalise riisiga võrreldes kaks korda paremini soolast vett ning 10 kraadi madalamat temperatuuri. Laboriuuringutel on täheldatud taimede tavalisest kuni 15% suuremat fotosünteesi võimet. Teadlaste sõnul peaks sama strateegia toimima ka teiste viljade nagu nt mais, nisu ja sooja puhul. Väljatöötatud tehnoloogiat ei üritata ühelegi firmale müüa vaid see avalikustatakse vaba juurdepääsuga veebilehel. Järgnevalt plaanitakse avaldada artikkel, mis tõestab loodud riisisordi paranenud tootlikust. 
Engineering rice plants with sugar-producing gene helps them tolerate drought, salt and low temperatures (Cornell University), 25.11.02

Identifitseeriti suur hulk mäluga seotud geene
Teadlased seostavad teatud geenide suurenenud aktiivsust õppimisvõime ja mäluga. Itaalia ja USA teadlased lokaliseerisid 140 geeni, mille aktiivsus aju hipokampuse osas muutus aktiivsemaks, kui rotid sooritasid navigeerimisülesandeid vees ujudes. Neist geenidest ühe toodetava valgu stimuleerimisel paranes oluliselt rottide õppimisvõime. Üks uurimuse autoritest, Dr. Daniel Alkon (Blanchette Rockefelleri Neuroteaduste Instituudi teadusdirektor) usub, et osad identifitseeritud geenidest mängivad inimestel rolli Alzheimeri tõves, mis on tihedalt seotud mäluga.

Scientists Identify Memory Genes (HealthScoutNews), 25.11.02

Toimus esimene HUPO kongress
Proteoomika edu sõltub tehnoloogiate arengust ning bioinformaatika ja intellektuaalse omandi küsimuste lahendamisest, tõdeti esimesel Inimese Protoomi Organisatsiooni (HUPO) kongressil. Möödunud nädalal Versailles' toimunud üritusel (21.-24. novembrini) tõstatasid osalejad mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi.
Proteoomi uurijad pakuvad, et inimese organism sisaldab miljon erinevat valgumolekuli. Tulenevalt asjaolust, et siiani pole selge inimese genoomis olevate geenide arv (ca 35 000), võib igaüks järeldada, kui täpne see hinnang on. Kõik jagavad aga seisukohta, et inimese proteoomi uurimine kujuneb 15 aasta eest alanud genoomi uurimisest palju keerulisemaks. Enamik valdkonna teadlastest leiab, et proteoomi uurimiseks on vaja uuel tasemel tehnoloogiaid, sest kasutuses olevatel geel-elektroforeesil, vedelik-kromatograafial ja mass-spektromeetrial on mitmesuguseid puudusi. 
Uue lahendusena nähakse väljapääsu plasma proteoomis, mille potentsiaal peaks avalduma kliinilises diagnostikas. Diagnostika markerite edukad katsed rakuliinides ja kliinilistes proovides peavad saama kinnitust suuremahulistest projektides. Tehnoloogia leiab tee kliinikusse vaid juhul, kui see  võimaldab haigust täpselt diagnoosida tuhandetes proovides. Samal ajal kui HUPO kavandab Plasma Protoomi Projekti käivitamist, on mitmed teadlased väljendanud muret uuritavate proovide ettevalmistamise vähese standardiseerituse üle. 
Bioinformaatika standardiseerimine ehk ühtlustamine oli konverentsi üks peateemadest, sest vaid ühistel alustel kogutud andmed võimaldavad neid hiljem võrrelda, vahetada ja töödelda. Selleks otstarbeks on USA riiklikud teadusasutused eraldanud 15 miljonid dollarit, mis kulutatakse kahe suurima olemasoleva valguandmebaasi (SWISSPROT, TrEMBL) ühendamiseks uueks andmebaasiks United Protein Database (UniProt). Olemasolevad andmebaasid sisaldavad hetkel kokku 50 000 inimese valgujärjestust. Eraldades võimalikud dubleerimised, kujuneb lõplikuks arvuks ilmselt 35 000. Andmed 9 000 kohta on väga täpsed, sisaldades infot funktsioonide, seoseid  kohta teiste valkude ja haigustega.
Samal ajal on Euroopas asutatud uus konsortsium (Structural Proteomics in Europe (SPINE)), mis on seadnud eesmärgiks kaardistada järgneva kolme aasta jooksul 500 haigustega seotud valgu struktuuri. 
First Human Proteome Organization Congress (The Scientist), 25.11.02

Dolly looja tahab kloonida inimest
Professor Ian Wilmut, kes juhtis Suurbritannias uurimisgruppi, mis kloonis Dolly-nimelise lamba, on esitanud taotluse saada luba inimembrüote kloonimiseks. Loataotluses Inimese Viljastamise ja Embrüoloogia Ametile (Human Fertilisation and Embryology Authority) märgib professor Wilmut, et ta soovib luba, mis võimaldaks tal partenogeneesi (neitsisigitamine) käigus aretada inimese viljastamata munarakust varajases staadiumis olev embrüo. 
Protseduuri käigus on võimalik aretada kloonitud embrüoid, mis suudavad areneda ilma spermata. Viljastamata munarakku stimuleeritakse labori tingimustes seni, kuni ta hakkab jagunema ja muutub embrüoks. Teisisõnu, munarakule luuakse kunstlikult sellised tingimused, mis vastavad viljastustingimustele, mille tagajärjel algab jagunemine. Embrüoid ei kavatseta viia emakasse, kuid neist planeeritakse eraldatakse rakke, mida kasutatakse uurimistegevuses. 
Professor Wilmut kinnitab, et ei kavatse hakata oma Shotimaal asuvas Roslini Instituudi laboratooriumis aretama embrüoid millekski muuks kui vaid rakkude kogumikeks. Sarnaseid katseid on juba tehtud loomade, sh ahvide, munarakkudega. 
Õnnestumise korral võivad inimembrüod saada haiguste uurimisel alternatiiviks loomkatsetele. Wilmuti sõnul on tema meeskonna eesmärgiks aretada rakke, mis suudaksid ravida selliseid haigusi nagu nt diabeet, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi. 
Suurbritannia valitsust nõustav ekspertide rühm on siiani soovitanud terapeutilise kloonimise “piiratud” kasutamise lubamist. Selle all on mõeldud kloonimist meditsiinilistel ravieesmärkidel.
Dolly scientist wants licence to clone humans (Cordis), 25.11.02

Roti genoomi järjestus jõudis avalikku andmebaasi
Roti Genoomi Järjestamise Konsortsium (http://www.hgsc.bcm.tmc.edu/projects/rat/) täiendas GenBank andmebaasi 21-kromosoomist koosneva roti (rattus norvegicus) genoomi järjestusega. Erafirmadest, haiglatest ja akadeemilistest asutustest koosnenud konsortsium kombineeris erinevaid genoomi järjestamise meetodeid ning töötas välja uue tarkvara Atlas. Esialgne järjestus peaks katma enam kui 90% ehk 2.56 miljardit aluspaari hinnanguliselt 2.8 miljardilist aluspaarist koosnevast järjestusest.

Rat Genome Consortium Deposits Assembly into GenBank (GenomeWeb), 25.11.02

Euroopa Parlament võttis vastu biotehnoloogiat toetava resolutsiooni
Euroopa Parlamendi plenaaristungil Strasbourg’is lükkasid 21. novembril parlamendisaadikud tagasi enamiku Roheliste grupi poolt algatatud muudatustest. Debati käigus rõhutati ettearvatava ja eetilise õigusliku keskkonna olemasolu vajadust biotehnoloogia ettevõtetele ja farmeritele. Õiguslik raamistik peaks tagama konkurentsivõime, kindluse tarbijatele ning takistama valdkonnas “ajude äravoolu”, mis muudaks riigid sõltuvaks biotehnoloogia (toodete & tehnoloogia) impordist. Täpsemalt kutsutakse resolutsioonis Euroopa Komisjoni üles algatama Euroopa biotehnoloogia poliitikat (bEurope poliitika) ning väljendatakse kahetsust selle üle, et Komisjoni tähelepanu on tänaseni olnud suunatud vaid peamiselt toiduainete sektori reguleerimisele. 
Parlamendi resolutsioonis toetatakse otsust lõpetada neli aastat kehtinud de facto moratoorium geneetiliselt muundatud toiduainetele, mis on selgelt pärssinud innovatsiooni. Samas rõhutatakse resolutsioonis vajadust kindlustada kõigile tarbijatele juurdepääs usaldusväärsele informatsioonile, mis puudutab geneetiliselt muundatud organisme. Euroopa Parlamendi liikmed pidasid tähtsaks ka liikmesriikide bioloogia-alase hariduse edendamist, seda eriti genoomika ja mikrobioloogia vallas. Euroopa Parlament kordas ka oma varasemat seisukohta kehtestada ÜRO tasandil üleüldine keeld inimese kloonimisele tema igas arengustaadiumis.
Parliament and Council debate Commission's communication on biotechnology (Cordis), 25.11.02

Esimene kloonitud beebi sünnib jaanuaris 
Itaalia viljakusekspert Severino Antinori teatas, et järgmise aasta esimestel päevadel peaks ilmavalgust nägema maailma esimene kloonitud beebi. Antinori kinnitusel sünnivad kaks järgmist kloonibeebit veebruaris ning ka need olevat praegu hea tervise juures. Antinori sõnul on rasedused kulgenud normaalselt ja pole esinenud mingeid tõsiseid probleeme. Kuigi Antinori keeldus andmast last ootavate naiste kohta detailsemat infot, ütles ta ometi, et kõige varem sündiv beebi on praegu juba kolmekümne kolme nädalane ja kaalub 2,5 kuni 2,7 kilo.
Italian Doctor Says Cloned Baby Due in January (Reuters), 26.11.02

Identifitseeriti võimalikud skisofreeniaga seotud geenid
Austraalia teadlased on identifitseerinud 153 geeni, mis arvatavasti on seotud skisofreeniaga. Geenid valiti välja 12 000 geeni seast suuremahulise skriinimise käigus, kus uuriti skisofreeniat põdenud patsientide ajukudesid. Teadlaste sõnul asutakse järgnevalt suurt geenide hulka lähemalt analüüsima, et leida viis kuni kümme haigust kõige enam mõjutavat geeni. Vaimuhaiguste Uurimise Instituudi professor Brian Dean kinnitas, et maailmas on levinud veendumus, et skisofreenia tekkes mängib geneetika suurt rolli. Samas toonitas professor Dean, et uurimused kaksikutel on viidanud ka teiste faktorite olemasolule haiguse tekkemehhanismis. 

Australia scientists identify schizophrenia genes (Reuters Health), 26.11.02

Pärjati DNA struktuuri avastamist käsitlev TV-sari
Draamasarjana üles võetud DNA struktuuri avastamise võidujooks pärjati parima teaduslikul teemal valminud teledraama auhinnaga. Aastal 1986 BBC-s toodetud teleseriaal "Life Story" (tõlkes Elu lugu) võitis Midas auhinna ajavahemikul 1950-1999 teaduslikul teemal vändatud sarja kategoorias.
Käesoleval nädalal väljakuulutatud Midas auhinnad on osa Euroopa Liidu programmist (European Public Awareness of Science, EuroPAWS), millega julgustatakse teaduslike teemade televisioonis lavastamist. Programmi koordineeriva firma OMNI Communications esindaja Andrew Millington leiab, et TV-sari on ideaalne võimalus teaduse tutvustamiseks avalikkusele. Millingtoni selgituste kohaselt pole küll võimalik teooriat detailselt selgitada, kuid vaatajad saavad aimu, kuidas teadust tehakse. Teiste ettevõtmiste seas eraldatakse projekti EuroPAWS raames toetusi (3000 EUR) teaduslikel teemadel stsenaariumite kirjutajatele.
DNA drama scoops prize (Nature), 27.11.02

Euroopa Liidu volinik tervitas GMO-toodete märgistamise nõuete karmistamist
EL Tervise ja Tarbijakaitse volinik David Byrne tervitas EL Ministrite Nõukogu otsust tõhustada geneetiliselt modifitseeritud organisme (GMO) sisaldava toidu ja loomasööda märgistamist. Samas kritiseeris volinik otsusega seotud kauplemist. Uue ettepaneku kohaselt peaksid kõik tooted, mis sisaldavad GMOsid (sõltumata faktist, kas GM päritolu on DNA või valk) olema märgistatud. Seega nõutakse ka selliste toodete märgistamist, mis on valmistatud GMO-toodetest, kuid ei sisalda eristatavas mahus GM valku või DNAd.
Uus kord peaks tagama tarbijatele valikuvõimaluse ning pakkuma täiendavat infot põllumajandustootjatele. Byrne rõhutas, et kõikidele kodanikele peab olema tagatud valikuvabadus. Samas taunis Byrne GMO-dega hirmutamist ning kinnitas, et kõik GMO-sid sisaldavad tooted, mis on lubatud EL turule on eelnevalt läbinud põhjaliku testimise ning tunnistatud ekspertide poolt ohutuks. 
Briti ametnikud leiavad, et kavandatavat korda on raske kohaldada, sest sageli pole võimalik tõestada, kas toode sisaldab GM produkte või mitte. Seega hoiatatakse, et uut korda on võimalik ignoreerida. Endiselt on GM sisalduse piiriks 0.9 protsenti. Seda piiri ületades on märgistamine kohustuslik. Juhul kui tootes sisalduv GM materjali pole Euroopa Liidu turule lubatud, siis on juhusliku GM sisalduse piiriks kehtestatud 0.5 protsenti.
Commissioner welcomes more GMO labelling, but criticises scare mongering (Cordis), 29.11.02

Islandil ilmus geeniprojekti kritiseeriv raamat
Islandil ilmus raamat "Meie Geenid", kus kritiseeritakse kohalikku geeniprojekti korraldava firma deCode Genetics tegevust
ning lükatakse ümber väide islandlaste geneetilise homogeensuse kohta. Raamatu autor, 36-aastane Steindor Erlingsson, süüdistab firmat tihedates sidemetes poliitikutega, ebaeetilisuses ja rabedas teaduses. Erlingsson kurdab, et enamus 270 000 elanikust läks uhkusest oma väärtuslike geenide ja juurte üle projektiga kaasa. Kaheksakümmend tuhat elanikku on andnud vereproovi ning tuhanded ostsid firma aktsiaid enne, kui see Nasdaq'il noteeriti. Erlingssoni hinnangul võtsid inimesed kahe aasta eest aktsiate ostmiseks laenu, mida nad täna kahetsevad. Raamatu autori sõnul näib kangelaslik ettevõtmine üha enam haavatav, sest siiani pole ettevõtmine kasumisse jõudnud ning hiljuti teatati kolmandiku töötajate (200) koondamisest. 
Firma deCode juht Kari Stefansson leiab vastupidiselt, et ettevõtmine on olnud edukas. Kaardistatud on 25 haigusega seotud geenid ning isoleeritud on seitsme tõve tekkeriski suurendavad geenid. Firma viimase kvartali 85 miljoni dollari suurust kahjumit põhjendas Stefansson ümberkujunemisega puhtalt geenide avastamisega tegelevast firmast ravimiarendusega tegelevaks firmaks.

Iceland gene study gets cold shoulder from some scientists (AP), 01.12.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.