SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 
 

Eesti biotehnoloogia organisatsioonide ümarlaud otsustas moodustada Eesti Biotehnoloogia Ühenduse
19. novembril, 2002 a. Tallinnas kogunenud 20 Eesti biotehnoloogia organisatsiooni esindajad arutasid Eesti biotehnoloogia sektori hetkeseisu ja võimalikke arengukavasid tulevikuks. Ümarlauas osalenud teadlased ja biotehnoloogia firmade esindajad tõdesid, et biotehnoloogia valdkonna arengu koordineerimiseks ja arendamiseks on vajalik defineerida ühishuvid ja ühised seisukohad. Sellele tuginedes otsustati moodustada Eesti Biotehnoloogia Ühendus. Moodustatava ühenduse eesmärkideks on Eesti Biotehnoloogia Liidu asutamiskoosoleku ettevalmistamine, liikmete vahelise suhtlemise korraldamine, ühiste seisukohtade kujundamine ja esindamine, teadus- ja arendusvaldkonna riikliku poliitika kujundamisel osalemine ja suhtlemine avalikkusega. Eesti Biotehnoloogia Liidu asutamiskoosolek otsustati kokku kutsuda 2003 aasta alguses.

Ümarlaual osalesid:
LabAs AS, Asper Biotech AS, InBio OÜ, TorroSen OÜ, Quattromed OÜ, Applied Phenomics OÜ, Celecure AS, BioData OÜ, Eesti Geenivaramu SA, Quintiles Estonia OÜ, HTI Laboriteenuste AS, Tartu Biotehnoloogia Park, Tallinna Tehnikaülikooli Bio- ja Geenitehnoloogia Keskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Instituut, Eesti Põllumajandusülikooli Eksperimentaalbioloogia Instituut, EGeen International, SA Eesti Geenikeskus

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 47. nädal (18.11-24.11)

====================================
Sisukord:
EGeen International kaasas investoritelt täiendavalt 2.25 miljonit dollarit
Biotehnoloogia sektor mõõna ületamas
EL pikendab Pfizer-Pharmacia kavandatava liitumise uurimist
deCODE ja Wyeth alustavad koostööd
Nature avaldas riisi genoomi kahe kromosoomi järjestused
SNP-test vähi avastamiseks
Järjestati piimakarja räsiv bakter
Teadlased üritavad luua uut eluvormi
Miniatuurne sensor 
Sinised roosid võivad saada reaalsuseks
Diabeedi ja rasvumisega seotud geen
====================================

EGeen International kaasas investoritelt täiendavalt 2,25 miljonit dollarit
EGeen International teatas, et on Eesti Geenivaramu projektiga seotud kulutuste katteks kaasanud esimeses ringis investeeringuid kogumahus 4.25 miljonit dollarit. Kevadel käivitatud investeerimisringi esimestele osalejatele, rahvusvahelisele investeerimisfondile SEAF ja investeerimispanga LHV poolt koondatud Eesti eraisikutest investoritele, lisandusid ringi sulgemisel tehnoloogiasektoris tegutsev investeerimisfirma Draper Fisher Jurvetson ePlanet (http://www.dfj.com) ning biotehnoloogia valdkonnas investeeringutele keskendunud fond Biobank Technology Ventures (http://www.biobankcom.com). Firmad investeerisid vastavalt 2.0 miljonit dollarit ja 250 tuhat dollarit. Järgnevalt plaanitakse kaasata uusi investoreid, et finantseerida Eesti Geenivaramu projekti ning selle baasil tekkivate biotehnoloogia-alaste rakenduste väljatöötamist. 
EGeen Raises $4.25 Million (Futuredex), 18.11.02

Biotehnoloogia sektor mõõna ületamas
Kuigi börsiindeks AMEX Biotech on aasta jooksul langenud 41%, paljude firmade aktsiad on kaotanud enam kui 90% maksimumhindadest ning IPO turg on võrreldes eelnevate aastatega väga tagasihoidlik, usub investeerimisfirma Diversified Biotech Group sektori järsku tõusu. Tulenevalt positiivsetest ootustest asutati äsja fond (InvestBio Oppotunity Fund), mis keskendub vaid biotehnoloogiale. Hetkel on fondil varasid 1 miljoni dollari ulatuses ning otsitakse täiendavaid investoreid. Alates 11. oktoobrist, mil fond kauplemist alustas, on indeks Amex Biotech tõusnud 15.6%. Fondi üks juhtidest Libbe Englander usub, et hetkel on parim aeg sektoris positsioonide võtmiseks, sest sektor on langenud üsna madalale. Eelkõige soovitatakse keskenduda firmadele, kelle tooted on jõudmas kliiniliste katsete lõppfaasi või omavad tugevat käibepotentsiaali. Uus fond on esimestena välja valinud firmad Cephalon ja Neurocrine Biosciences. Väiksematest firmadest on huviorbiidis NPS Pharmaceuticals, mis asub konkureerima Eli Lilly luuhõrenemise vastase ravimiga.
Betting on Biotech's Recuperation (Businessweek), 20.11.02

EL pikendab Pfizer-Pharmacia kavandatava liitumise uurimist
Euroopa komisjon teatas, et vajab farmaatsiagigantide Pfizer ja Pharmacia kavandatavale ühinemisele hinnangu andmiseks lisainformatsiooni. Algselt pidi otsus avalikustatama 29. novembril, kuid nüüd on tähtaeg edasi lükkunud. Pfizer pakkus Pharmacia eest 53 miljardit dollarit, mis oleks käesoleva aasta suurim tehing. Ühinemise tulemusena moodustuks 11% turuosaga suurim farmaatsiafirma, kelle suurimaks konkurendiks oleks poole väiksem GlaxoSmithKline. Eelnevalt on firmad avaldanud soovi lõpetada tehing enne aasta lõppu.
EU stops clock on Pfizer-Pharmacia deal (Reuters), 20.11.02

deCODE ja Wyeth alustavad koostööd
Islandi geeniprojekti korraldav deCODE Genetics ja firma Wyeth alustavad farmakogenoomika alast koostööd hingamisteede haiguse vastu suunatud ravimikandidaadi testimiseks. deCODE pakub parterile kogemust geeniekspressiooni ja in vitro farmakogenoomika valdkonnas. Projekti on haaratud deCODEi tütarfirma Encode, mis on keskendunud farmakogenoomikale ja kliinilistele katsetele. Projekti käigus analüüsib Encode ravimikandidaati geeniekspressiooni andmetele tuginedes, mille tulemusena peaks lihtsamaks muutuma patsientide selekteerimine kliinilisteks katsetusteks. Projekti käigus peaks selguma, milliste geneetiliste tunnustega patsientidele potentsiaalne ravim kõige tõhusamalt mõjub.
deCODE and Wyeth in Pharmacogenomics Collaboration (pressiteade), 20.11.02

Nature avaldas riisi genoomi kahe kromosoomi järjestused
Rahvusvaheline Riisi Genoomi Sekveneerimise Projekti konsortsium avaldas teadusajakirjas Nature riisisordi japonica genoomi 1. ja 4. kromosoomi täpse järjestuse. Kaheksa kuu eest teatas erafirma Syngenta esialgse riisi genoomi mustandi valmimisest, mis oli genereeritud ülegenoomsel shotgun meetodil. Takuji Sasaki juhitud Jaapani uurimisrühma äsjaavaldatud 1. kromosoomi järjestuses leiti 6756 geeni. Juhul kui geenide sagedus peaks olema sama ka teistes kromosoomides, võib riisi genoomis leiduda kuni 62 500 geeni. Sasaki töörühm kasutas erinevalt Syngentast bakteriaalsete kunstlike kromosoomide (BAC-ide) meetodit. Sasaki kinnitusel on kasutatud meetod täpsem. Riisi genoomi 4. kromosoomi järjestuse valmistas Hiina töörühm Qi Fengi juhtimisel ning see sisaldab 4 658 geeni.
 
Two Rice Chromosomes in Nature: Consortium Says Clone-by-Clone Technique Still Important (GenomeWeb), 21.11.02

SNP-test vähi avastamiseks
Johns Hopkinsi Ülikooli teadlased on töötanud välja munasarjavähi testi, mis kasutab tuumori DNA verest avastamiseks SNP (üksiku nukleotiidi polümorfism) analüüsi. Ie-Ming Shih juhitud uurimisrühm võrdles vähihaigete plasma DNAd tervete inimeste ja vähki mittepõdevate patsientide omaga. Analüüsist selgus, et kasvajatest satub verre suurel hulgal DNA lõike. Munasarjavähi patsientidel täheldati plasmas aga tavalisest kaheksa korda suuremal hulgal DNAd. 
Shih
i töögrupp määras kaheksa SNP-markeri baasil kindlaks otsitavad DNA lõigud ning analüüsis nende olemasolu veres. Ajakirjas Journal of the National Cancer Institute kirjeldatud tehnoloogia abil tuvastati alleelides erinevused 13nel vähi varajases staadiumis patsiendil vaadeldud 15st ja 39st hilises staadiumis vähihaigest patsiendist 37
nel. Samas ei tuvastatud muutusi 31 terve inimese analüüsimisel. Kuna meetod ei tuvasta vähi tüüpi ega asukohta, siis pole testi kasutamine varajaseks diagnoosimiseks kõige parem lahendus. Töörühma arvates peaks olema võimalik testi kohandada konkreetsele vähitüübile, kui seda kasutada kombineeritult sereoloogiliste biomarkeritega.
Johns Hopkins Team Develops SNP-Based Test for Cancer (GenomeWeb), 20.11.02

Järjestati piimakarja räsiv bakter
Minnesota Ülikooli teadlaste juhtimisel on järjestatud Johne'i haigust (paratuberkuloosi) põhjustava bakteri genoom. Haigus on peamiselt levinud piimakarjades. Bakteri Mycobacterium paratuberculosis genoomi järjestamine võimaldab asuda otsima uusi võimalusi haiguse varajasemaks avastamiseks ja efektiivsemaks raviks. Aeglaselt arenev bakter on teada juba viimased sada aastat. Lisaks piimakarjadele põhjustab see kroonilisi siseorganite põletikke ka teistel loomadel nagu nt lammastel ja kitsedel. Bakteri genoom koosneb 5 miljonist aluspaarist ning sisaldab enam kui 4500 geeni. Genoomi järjestamise käigus valiti välja mitmed geenid, mida asutakse lähemalt uurima (Vt lisaks http://www.pathogenoics.umn.edu). 

Scientists Crack Genome Sequence Of Major Dairy Pathogen (ScienceDaily), 21.11.02

Teadlased üritavad luua uut eluvormi
Teadlased plaanivad mikroobi baasil luua uudset üherakulist organismi, mida oleks võimalik kasutada puhtama energia tootmises ja biorelvastuses. Craig Venteri asutatud firma Biological Energy Alternatives kümnest teadlasest koosnev uurimisrühm sai projektile USA Energiaministeeriumilt 3 miljoni dollarilise toetuse. Projekti eesmärgiks on seatud uurida organismi toimimise tingimusi molekulaarsel tasemel. Ühe võimaliku väljundina on kavas luua bakter, millest näiteks saaks energia tootmiseks vajalikku vesinikku; või mis seoks süsinikdioksiidi ehk vähendaks kasvuhoone efekti.
Inimese genoomi järjestamise projekti juhtinud Venteri sõnul peaks töö käigus selguma minimaalne geenide arv rakus, mis tagab organismi toimimise ja paljunemise. Samuti loodetakse välja töötada võimalused nende geenide kunstlikuks tootmiseks.
Venter selgitas, et "tegemist on tõsise baasteadusega," sest hoolimata asjaolust, et teadlased on tuvastanud üle kolmekümne tuhande geeni ei mõisteta siiani üheainsa lihtsa raku toimemehhanisme.
Osa eksperte on avaldanud kahtlust, et raku eluks vajalike geenide kunstlik valmistamine loob võimalused selle teabe kasutamiseks uutes biorelvades, mis võivad sattuda terroristide kätte. Emory Ülikooli eetikakeskuse juhataja Kathy Kinlaw rõhutab, et Venteri teadustöö tuleb allutada hoolikale järelevalvele, sest mingil hetkel saavad eesmärgid reaalsuseks ning siis peab olema välistatud andmete kuritarvitamine.
Venteri sõnul on plaanis jätkata Genoomi Uurimise Instituudis 1995.a. alustatud tööd, mille käigus järjestati maailma ühe lihtsaima mikroobi (Mycoplasma genitalium) genoom, mis koosneb vaid ühest kromosoomist ja sisaldab ainult 517 geeni. Võrdluseks - inimese genoomis on 23 kromosoomipaari ja ligikaudu 30 000 geeni.
Pärast mikroobi genoomi järjestamist hakati sellest ükshaaval geene eraldama, et saada teada minimaalne vajalik geenide arv. 1999.a. avaldatud artikli kohaselt leiti, et mikroob vajab toimimiseks 265 kunni 350 geeni. Uue projekti raames sünteesitakse kunstlikult kemikaalidest mikroobi ainsa kromosoomi DNA. Seejärel asendatakse bakteri kromosoom laboris valmistatud variandiga.
Venteri hinnangul säilitab rakk osa loomulikke funktsioone (nagu ensüümid ja RNA), kuid kogu geneetiline materjal oleks kunstlik. Venter andis usutluses mõista, et tegemist on siiski pigem modifitseerimise kui uue eluvormi loomisega. Ta tõdes, et on tekkinud filosoofiline küsimus, kui palju geene võib organismis muuta ilma, et tegemist oleks uue elu loomisega.
Scientists Try to Create New Life (AP), 21.11.02

Miniatuurne sensor 
USA Oak Ridge Riikliku Laboratooriumi teadlased töötavad miniatuurse seadme kallal, mis edastaks arstile reaalajas infot otse patsiendi organismist. Sensorile peaks olema jõukohane hinnata kas nt siirdatud organil on piisav verevarustus. Hetkel kasutusel olevad tehnoloogiad annavad tulemuse tundide pärast, kuid selleks ajaks võib organ olla juba pöördumatu kahjustusega. Esialgsed katsed rottidel on andnud julgustavaid tulemusi. Järgneva aasta jooksul üritatakse seadet täiustada ning seejärel alustada kliiniliste katsetega. 

Miniature implantable sensor likely lifesaver for patients (EurekAlert), 22.11.02

Sinised roosid võivad saada reaalsuseks
Maailmas kasvatatakse punaseid ja paljusid teisi värve roose, kuid väidetavalt pole siiani õnnestunud aretada siniseid roose. Lahendus võib peituda biotehnoloogias, sest roosil tavaliselt puuduvad sinist pigmenti tootvad geenid. Samuti oodatakse, et biotehnoloogia abil on võimalik taastada rooside lõhnaomadused, mis on jäänud värvikirevuse ja pikema säilimise huvides tahaplaanile. Hinnanguliselt on maailmas 120 roosisorti ning tööstuse turumaht on kasvanud üle 10 miljardi dollari piiri. 
Vanderbilti Ülikooli arstiteaduskonnas uuriti ravimite metabolismi maksas ning avastati juhuslikult valk, mis võib osutuda tähtsaks sinise roosi aretamisel. F. Peter Guengerichi laboris töötav Elizabeth Gillam üllatas ühel päeval oma kaastöötajaid, kui muutis inimese maksast pärineva ensüümi abil katseklaasis olevad bakterid siniseks. Järgnevalt on asutud katsetama sinist ensüümi tootva inimese geeni viimist roosi geneetilise materjali sekka. Seni on õnnestunud saavutada vaid mõned sinised laigud taime varrel, kuid töö sinist värvi roosi nimel jätkub (vt lisaks FAQ Rooside kohta).

Biotech goal: sweet-smelling blue roses (AP), 24.11.02

Diabeedi ja rasvumisega seotud geen
Teadlased on avastanud geeni, mida seostavad diabeedi ja rasvumisega. Hiirte uurimine näitas, et geen JNK on üliaktiivne nii ülekaalulistel hiirtel kui ka kõrge rasvasisaldusega toiduratsiooni saavatel hiirtel. Hiired, kellel geen puudus olid tavalisest kõhnemad ja vähem resistentsed insuliinile. Ajakirjas Nature avaldatud artiklis selgitab Harvardi Ülikooli professor Gökhan S. Hotamisligil, et järeldused viitavad selgelt haiguse kesksele mehhanismile. Uurimus põhines modifitseeritud hiirte analüüsimisel, kus osa hiirtest oli tavalised, teistel puudus JNK1 geenivariant ning kolmandatel JNK2 geenivariant. Hotamisligil arvab, et ülekaalulisus ja diabeet põhjustavad rasvarohketes kudedes põletiku, mis aktiviseerib JNK geeni. Viimane mõjutab omakorda tundlikkust insuliinile.

'Junk' Gene Tied to Both Diabetes and Obesity
(HealthScoutNews), 21.11.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.