SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 46. nädal (11.11-17.11)

====================================
Sisukord:
Asper tugevdas positsiooni USA turul
UNESCO valmistab ette inimese geeniandmeid käsitlevat deklaratsiooni 
Organism seadmete energiaallikaks
Geenivariant suurendab skisofreeniariski
Strukturaalse proteoomika konsortsium sai jätkufinantseerimise
Soome kulutab 7 uuele programmile 41.3 miljonit eurot
Farmaatsiafirmade käibekasv aeglustub
California on endiselt tähtsaim biotehnoloogia piirkond maailmas
Algasid globaalse HIV vaktsiini inimkatsed
Craig Venter: Genoomika arengut takistab arvutivõimsus
Vähi levikut pärssiv geen
Euroopa Komisjoni aruanne biotehnoloogia direktiivi rakendamisest

====================================

Asper tugevdas positsiooni USA turul
Eesti biotehnoloogiafirma Asper Biotech sõlmis koostööleppe Ameerika Ühendriikide firmaga Sunergia Medical. Leppe kohaselt vahendab Sunergia Medical firma Asper poolt väljatöötatud genotüpiseerimise tehnoloogiat ja seadmeid. Tehinguga suurendas Asper kohalolekut maailma suurimal biotehnoloogia turul. Asperi seniste klientide seas on Columbia ülikool USAs, Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus Prantsusmaal ja Lõuna-Korea firma GoodGene.
Sunergia Medical and Asper Biotech Partner (pressiteade), 11.11.02

UNESCO valmistab ette inimese geeniandmeid käsitlevat deklaratsiooni
UNESCO Rahvusvaheline Bioeetika Komisjoni (International Bioethics Committee) üheksandal istungil asutakse arutama inimese geneetilisi andmeid käsitlevat deklaratsiooni. Kõne all olevate teemade seas on bioeetilised küsimused sünnieelsest geneetilisest diagnostikast, eelsoodumusest ja geneetilisest vastuvõtlikkusest. Spetsiaalne töörühm on ette valmistanud deklaratsiooni eelnõu, mis pärast Montrealis 26.-28. novembrini toimuvat kohtumist esitatakse rahvusvahelisele valitsustevahelisele bioeetika komisjonile. Deklaratsiooni lõppversioon esitatakse vastuvõtmiseks UNESCO peaassamblee järgmise aasta sügisel toimuval istungil.
World Bioethics Committee Will Discuss Genetic Data, (UNESCO), 12.11.02

Organism seadmete energiaallikaks
Tulevikus suudab organism toota elektroonilisele implantaadile vajaliku energia. Teadlased on loonud miniatuurse patarei, mis suudaks tagada tervist jälgivate seadmete töö organismis leiduvate vedelike toel. Biokütuse rakk muundub elektriks tavalise metabolismi ajal, kui glükoos reageerib hapnikuga. Raku võib viia kontakti glükoosi sisaldavate vedelikega näiteks naha all või seljaajus.
Bioloogilisel kütusel toimivad patareid pole midagi uut. Juba peaaegu 40 aastat tagasi töötati välja glükoosi-hapniku reaktsioonil põhinevad elemendid. Tehnoloogia rakendamisele meditsiinis pole aga jõutud. Eelkõige peavad elemendid olema väiksemõõdulised ja töötama kindlal temperatuuril, vere happelisuse ja soola kontsentratsioonil ning tagama nõutava pinge ja võimsuse. Texase Ülikooli teadlased Adam Helleri juhtimisel usuvad, et nende seade vastab kirjeldatud tunnustele (töötemperatuur 37 C, happelisuse tase pH 7.2, võimsus 1.9 mikrovatti). Seade peaks olema suuteline hoidma töös näiteks miniatuurset diabeetikute glükoosisensorit.
Esialgsetel katsetustel ei suuda seade tagada piisavalt energiat südamestimulaatori tööks, sest see on liiga nõrk ja lühikese elueaga. Olemasolev mudel kaotab päevaga umbes 6% võimsusest. Helleri hinnangul on biokütuse rakke võimalik kasutada teadustöös. Näiteks putukate või loomade uurimisel kasutatavates jälgimisseadmetes. Kuna läbiviidud katsetes on kasutatud vaid kunstlikke tingimusi, kuid inimese organismis olev keskkond on märksa keerulisem, siis pole biokütuse rakke veel võimalik niipea meditsiinis rakendada.
Chemists build body fluid battery (Nature Science Update), 12.11.02

Geenivariant suurendab skisofreeniariski
Toronto Ülikooli teadlaste läbiviidud uurimusest selgus, et geeni Nogo variant võib suurendada skisofreenia tekkimise riski. Ajakirjas Molecular Brain Research avaldatud artiklis väidetakse, et tegemist on esimese laialtlevinud geenivariandiga. Haigusriski suurendav geenivariant esineb hinnanguliselt igal viiendal inimesel. Vaadeldud 81 patsiendist avastati geenivariant 17-nel, mis moodustab 21 protsenti. Uurimuses kasutatud kontrollgrupis (mitte-skisofreeniahaiged) avastati mõlemalt vanemalt päritud geenivariant vaid 3 protsendil. Haigusrisk suureneb vaid juhul, kui inimene pärib geenivariandi mõlemalt vanemalt. Geeni Nogo üheks ülesandeks on närvilõpmete kasvu takistava valgu tootmine. Erinevalt normaalsest variandist sisaldab avastatud variant kolme täiendavat aluspaari (CAA). Esialgsetel uuringutel võib lisajärjestus põhjustada valgu tavalisest suuremas koguses tootmise ning seega vähendada närvilõpmete arvu (Vt pressiteadet).
Gene Increases Schizophrenia Risk, Says Study (ScienceDaily), 13.11.02

Strukturaalse proteoomika konsortsium sai jätkufinantseerimise
Juhtiv strukturaalse proteoomika konsortsium (Northeast Structural Genomics Consortium) sai Rutgersi Ülikooli juhtimisel Ameerika Ühendriikide Riiklikult Tervishoiuinstituudilt (NIH) grandi töös oleva projekti kolmanda aasta finantseerimiseks. Aastane toetus on 6.5 miljonit dollarit, sealhulgas 1.5 miljonit dollarit uue robotseadme jaoks. NIH toetab viiele aastale kavandatud 27 miljoni dollarilise eelarvega projekti kolmandat aastat. Projekti eesmärgiks on luua valkude 3-D struktuurid ja arendada valgu struktuuri kirjeldamise meetodeid. Samuti loodetakse projekti käigus vähendada ühe valgu struktuuri määramise maksumust (300,000 dollarit) 30 kuni 15 korda ehk 10 000 kuni 20 000 tuhande dollarini.
Protein Structure Consortium Wins $6.5 Million from NIH (GenomeWeb), 13.11.02

Soome kulutab 7 uuele programmile 41.3 miljonit eurot
Soome Teaduste Akadeemia eraldas järgmisel aastal käivitatavale 7 teadusprogrammile 41.3 miljonit eurot. Summa kinnitatakse järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmisel. Valdavalt neljale aastale kavandatud teadusprogrammide seas on ka järgmised: geneetiliselt muundatud organismide mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele; tervishoid; süsteemne bioloogia ja bioinformaatika.
Programm geneetiliselt muundatud organismide mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele keskendub GMO-de mõju uurimisele. Lisaks ökoloogiliste mõjude ja terviseriskide uurimisele kaastakse ka eetilised ja sotsiaalmajanduslikud küsimused. Tervishoiu programmi raames uuritakse, kas tervishoiusüsteem on kriisis. Samuti vaadeldakse, kas pakutavad teenused vastavad inimeste vajadustele situatsioonis, kus rahvastik vananeb. Bioloogia ja bioinformaatika programm peaks tõstma Soome konkurentsivõimet genoomikas ja genoomijärgses teaduses. Programm on interdistsiplinaarne ning selle keskseks teljeks on bioinformaatika.
Soome Teaduste Akadeemia eraldab igal aastal viiendiku ressurssidest multidistsiplinaarsete teadusprogrammide toetamiseks. Teaduste akadeemia 2002.a. eelarve on 184 miljonit eurot, mis moodustab umbes 13 protsenti Soome riigi teaduseelarvest. Lisaks teadustulemustele on programmide eesmärgiks arendada võrgustike loomist üksikute teadlaste ja teadusgruppide vahel ning toetada teadlaste õpet. Projektides võivad osaleda ka teadlased ja uurimisrühmad välismaalt.
Academy of Finland launched seven new research programmes (Pressiteade) 14.11.2002

Farmaatsiafirmade käibekasv aeglustub
Retseptiravimite müük kasvas septembris 8% ja augustis 9%, mis on väiksem kui möödunud kümnendi kahekohaline kasvuprotsent.  Euroopas kujunes käibekasvuks
7%, Ameerika Ühendriikides aga 13%. Firma GlaxoSmithKline (GSK) Euroopa piirkonna president Chris Viehbacher näeb ühe põhjusena aeglustunud majanduskasvu, mis sunnib valitsusi otsima pingeliste eelarvete tingimustes võimalusi kulude alandamiseks. Viimase aja trendiks on soov kasutada geneerilisi ravimeid, mis võimaldavad tõhusat majanduslikku kokkuhoidu. GSK müük on eelnevate perioodidega võrreldes eriti tagasihoidlik Belgias, Prantsusmaal, Itaalias ja Portugalis. Kokkuvõttes kasvasid GSK müüginumbrid Euroopas vaid 2 protsenti, samal ajal kui Ameerika Ühendriikides saavutati 9 protsendiline käibekasv.
Global Drug Sales Slow Further (Reuters), 15.11.02
Glaxo Sees Tough European Drug Market
(Reuters), 14.11.02

California on endiselt tähtsaim biotehnoloogia piirkond maailmas
Konsultatsioonifirma Ernst&Young analüüsist selgub, et Ameerika Ühendriikide California osariigis on kõige suurem arv biotehnoloogia ettevõtteid ning neid on enam kui üheski teises riigis kogu maailmas. Piirkonnas asuvad 412 biotehnoloogiaga tegelevat firmat (Ameerika Ühendriikides kokku 1 450). Maailma arvukuselt teises piirkonnas, Kanadas, on 400 ettevõtet. Järgnevad Saksamaa 350, Suurbritannia 300, Prantsusmaa 240, Austraalia 190, Rootsi 185, Iisrael 175, Shveits 100, Soome 100, Holland 90 ja Taani 80 ettevõttega (Aasia kohta andmed puuduvad). Ka Ameerika Ühendriikide siseselt on California teistest piirkondadest märkimisväärselt eespool. Firmade arvukuselt teine piirkond - Massachusetts - on koduks 220 firmale. Aruande kohaselt on Ameerika Ühendriikide biotehnoloogia sektor endiselt juhtpositsioonil, sest Ameerika firmade käive (25 miljardit dollarit) moodustas 72% sektori käibest üle maailma ja andis tööd kolmele neljandikule sektoris hõivatud isikutest.
In Global Biotech Biz, California is the Spot (GenomeWeb), 14.11.02

Algasid globaalse HIV vaktsiini inimkatsed
Ameerika teadlased alustasid Vaccine Research Center (VRC) järelvalve all nn globaalse AIDS-i vaktsiini katsetamist inimestel. Väljatöötatud vaktsiin peaks pärssima kolme enamlevinud HIV vormi ning sisaldab nelja erineva HIV-geeni modifitseeritud geneetilist materjali. Seega katab vaktsiin HIV alatüübid B (enamlevinud vorm Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas) ning A ja C, mis on enamlevinud Aafrikas ja Aasias. Kokku moodustavad kolme enamlevinud HIV vormi 90% nakatumistest. Katsetuse esimene faas hõlmab 50 tervet HIV-negatiivset vabatahtlikku aastates 18 kuni 40, kes manustavad aasta vältel vaktsiini või platseebot. Katset korraldava Riikliku Tervishoiuinstituudi teadlaste sõnul näitab aeg, kas vaktsiin kujuneb efektiivseks või mitte.
First Human Trial of 'Global' HIV Vaccine Launched (Reuters Health), 14.11.02

Craig Venter: Genoomika arengut takistab arvutivõimsus
Konverentsi BioITWorld avanud endine firma Celera Genomics juht Craig Venter leidis, et arvutivõimsus on peamiseks takistuseks genoomika võimaluste rakendamisel meditsiinis. Genoomika areng, sh geenide ja valkude funktsioonide ning toimimise uurimine sõltub arvutite võimest säilitada ja töödelda andmeid. Venter rõhutas, et vajame "kiiremaid ja odavamaid arvuteid." Umbes 30 000 geeni ja 300 000 valgu ning valkude vaheliste sadade triljonite seoste uurimiseks vajame uuel tasemel arvutusvõimsust. Celera poolt inimese genoomi järjestamisel kasutatud masinapark (jõudlus 1.5 terafloppi, 120 terabaiti), mis vajas 6 000 ruutjala suurust pinda, on minevik. Venteri ennustuste kohaselt on aastal 2025 teadlaste kasutuses arvutid jõudlusega 550 petafloppi, 10 eksabaiti, mis vajavad vaid 50 ruutjala suurust pinda.
Venter to Bio World: Exa-Byte Me (GenomeWeb), 14.11.02

Vähi levikut pärssiv geen
Virginia Ülikooli teadlased teatasid geeni RhoGDI2 identifitseerimisest, mis võib pärssida teatud liiki vähirakkude levikut organismis. Geen RhoGDI2 on metastaatilise vähi korral tavaliselt alaekspresseerunud ehk väheaktiivne või puudub, mis viitab võimalusele, et see takistab vähi levikut. Katsed hiirtega näitasid, et vähimudelile geeniteraapia abil RhoGDI2 lisamisel vähi levik pidurdus. Kirjeldatud protsessi toimimist kontrolliti eesnäärme, kopsu, rinna, neeru, maksa, munasarja jt vähitüüpide 105 proovi analüüsides.
Cancer Suppression Gene Identified (HealthScoutNews), 15.11.02

Euroopa Komisjoni aruanne biotehnoloogia direktiivi rakendamisest
Euroopa Liit on määratlenud biotehnoloogia kui ühe kõige suurema potentsiaaliga sektori, arvestades võimalikku majanduskasvu ja loodavate töökohtade arvu. Praeguste ennustuste kohaselt ületab Euroopa biotehnoloogia sektori väärtus 100 miljardi euro piiri aastaks 2005. Ennustus on tehtud eeldusel, et lisaks kõrgetasemelisele teadusele ja investorite olemasolule, on olemas turgude stabiilsust tagav õiguslik regulatsioon. Teiste sõnadega võib väita, et genoomika- ja proteoomikaprojektide suhteliselt suurte investeeringute taustal muutub innovatsiooni ja teadustegevuse edendamisel kriitiliseks faktoriks efektiivne patendikaitse.
Euroopa Patendiameti aruandest selgub, et Euroopal on piisavalt arenguruumi. Kuigi aastatel 1996 kuni 2000 kasvas  biotehnoloogia ja geneetika valdkonna patenditaotluste arv enam kui 200 protsendi võrra, olid neist Euroopa päritolu vaid 38 protsenti.
Valdkonna patendiküsimuste kõige olulisemaks dokumendiks on 1998.a. vastu võetud Biotehnoloogia Direktiiv (EC 98/44), mis määrab bioloogilise materjali patenteeritavuse ja kaitse ulatuse. Tähtajaks (2000.a. juuli) polnud kõik 15 liikmesriiki direktiivi rakendanud. Oktoobris avaldatud iga-aastane aruanne valdkonna arengutest hindas olukorda ja tõstatas mitmeid küsimusi. Aruande peamiseks kokkuvõtteks oli, et direktiivi rakendaksid võimalikult kiiresti kõik liikmesriigid. Aruandes käsitleti ka tüvirakkudega seonduvat ning julgustatakse tegevust kõnealuses valdkonnas. Samas järeldatakse, et nii tüvirakkudega seonduvate teadusavastuste kui geenjärjestuste patenteerimise ulatust ja detaile peab täiendavalt täpsustama. Vaata lähemalt aruannet.
Europe Can Do Better on Gene Patenting (GenomeWeb), 15.11.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.