SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 45. nädal (04.11-10.11)

====================================
Sisukord:
Mudel Parkinsoni tõve uurimiseks
Suhtlemisoskuses annavad eelise X-kromosoomid
Kanepil põhinevad ravimid jõuavad varsti turule
Farmaatsiafirmade teadus- ja arenduskulude kasv aeglustub
Biopankade loomine kogub populaarsust
Kloonimist keelustava resolutsiooni osas pole üksmeelt
Geenivariant kaitseb malaaria eest
Tüvirakkudest dopamiini tootvad rakud
Geenivariant raskendab suitsetamisest loobumist
====================================

Mudel Parkinsoni tõve uurimiseks
Harvardi Ülikooli teadlased on Parkinsoni tõve uurimise eesmärgil kandnud äädikakärbsele üle mitmed selle degeneratiivse neuroloogilise haiguse tunnused. Parkinsoni tõbe iseloomustavad kontrollimatu lihasvärin, -jäikus ja liikumisprobleemid, mis segavad inimese igapäevatoimetulekut. Haiguse peamiseks põhjuseks on järk-järguline neuronite hävimine ajus, mille tagajärjel väheneb dopamiini tootmine. Olemasolevad ravimeetodid on suunatud sümptomite leevendamisele, kuid ei suuda takistada haiguse süvenemist.

Kõnealuse uurimuse juhtautori, Harvardi Meditsiiniteaduskonna teadlase dr. Mel B. Feany sõnul seostatakse haigust sageli vanusega, sest sümptomid ilmnevad tavaliselt kõrges eas. Kuna äädikakärbes elab vaid paar kuud, siis on äädikakärbse baasil võimalik edukalt uurida haiguse kulgu sünnist surmani. Inimese puhul oleks see suhteliselt aeganõudev protsess. Isegi hiirtel võtaks haiguse väljakujunemine aega umbes kaks aastat. Parkinsoni tõvega kärbsemudeli loomiseks pandi äädikakärbes tootma valku, mida inimestel seostatakse Parkinsoni tõvega. Töörühma üllatuseks arenesidki mudeliks modelleeritud äädikakärbsel Parkinsoni-haigete inimestega võrreldavad tunnused, mis eelkõige väljendusid liikumishäiretena.
Feany tutvustas uurimuse esialgseid tulemusi Neuroteaduse Ühingu koosolekul Floridas. Mudeli loomise järel asutakse uurima dopamiini tootvate neuronite hävimise põhjusi, lootuses, et kunagi jõutakse sümptomeid leevendavate ravimite asemel ka sümptomeid ärahoidvate ravimiteni.
Fruit Fly with Human Gene Mimics Parkinson's (Reuters), 04.11.02

Suhtlemisoskuses annavad eelise X-kromosoomid
Teadlased väidavad, et naised on geneetiliselt programmeeritud suhtlemises paremini kohanema. Dr Ruth Campbell leiab, et võti peitub X-kromosoomis, kuna just seal paiknevad suhtlemisoskuse arengu seisukohast olulised geenid. Kuna naistel on kaks X-kromosoomi, võib see seletada, miks naised inimsuhetes paremini hakkama saavad kui mehed, kellel teist X-kromosoomi asendab Y-kromosoom. Järeldused tuginevad uurimusele, kus vaadeldi naisi, kellel on diagnoositud Turneri sündroom – geneetiline häire, mille põhjuseks on vigane või puuduv X-kromosoom. Paljudel Turneri sündroomi põdevatel naistel on raskusi inimsuhetes ning probleeme kehakeele mõistmisega. Samas on nende intelligentsus ja eneseväljendusoskus tavapärasel tasemel. Dr Campbelli sõnul ei tähenda X-kromosoomiga seonduvad sotsiaalsed oskused seda, et mehed on halvemad suhtlejad kui naised. Väga halbade suhtlejate seas leidub aga suurema tõenäosusega enam mehi kui naisi.

Genetic clue to 'girl power' (BBC), 05.11.02

Kanepil põhinevad ravimid jõuavad varsti turule
Briti valitsuse loal arendab firma GW Pharmaceuticals kanepil baseeruvaid ravimeid. Äsja Lõppenud III faasi kliinilised katsed on lootustandvad ning on avaldatud arvamust, et narkootilist ainet sisaldavad ravimid jõuavad turule aasta jooksul. Teiste haiguste seas on katsetusel ravimid, mis leevendavad skleroosis multipleksi sümptomeid. 350 patsienti hõlmanud uurimuse käigus selgus, et suhu pihustatav ravim toimib olemasolevatest efektiivsemalt, vähendades valu, lihasspasme ja unehäireid. Tooraineks kasvatab firma rangelt salastatud Inglismaa maapiirkonnas umbes 40 000 kanepitaime aastas.
Cannabis medicine 'within a year' (BBC), 05.11.02

Farmaatsiafirmade teadus- ja arenduskulude kasv aeglustub
Turu-uuring ennustab vaikset perioodi ravimiarenduse algfaasis tegutsevatele ettevõtetele, kes tarnivad seadmeid biotehnoloogiafirmadele, kuna enamike valdkonna tarbijate teadus- ja arenduskulud kasvavad ennustatust aeglasemalt. Investeerimispanga Stephens uuringu kohaselt tingib kulude kasvu peatumise soov vähendata kahjumit. Vaatluse all olnud suuremate farmaatsiafirmade (Sullivan--Bristol-Myers Squibb, Merck, Pfizer, Pharmacia, Schering-Plough, Wyeth) teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulud olid kolmanda kvartali seisuga kasvanud keskmiselt 6.8% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. 2001.a. kujunes eelnenud aastaga võrreldes kasvuks 7.4%. Stephensi esindaja hinnangul ootavad investorid T&A kulude aastaseks kasvuks 10%, kuid tulenevalt turuolukorrast on ootusi kärbitud 8% kasvule. Ühe trendina märgitakse, et suurema osa T&A kulutustest moodustavad kulutused kliinilisele arendusele, mitte avastamisele. See on seletatav pragmaatilise sooviga keskenduda hilisemas arengustaadiumis olevatele projektidele, kus õnnestumine on tõenäolisem. 

Facing Capital Crunch, Biopharmas Rejigger R&D Spending (GenomeWeb), 05.11.02

Biopankade loomine kogub populaarsust
Teadusajakiri Science annab ülevaate biopankadega seonduvast ning uurib, kas loodud ja loodavad biopangad muudavad meditsiini personaalsemaks. Lähemalt kirjeldatakse Ameerika Ühendriikides Marshfieldi Kliinikus alustatud projekti, millest tänavusel Geenitehnoloogia Foorumil kõneles Marshfieldi Meditsiiniuuringute Fondi direktor Michael Caldwell. Samuti kirjeldatakse Islandi projekti erisusi ja viimaseid arenguid. Islandil, kus eeldatakse kõigi elanike soovi projektis osaleda, on tänaseks osalemisest loobunud 7% elanikest. Lisaks käivitunud Eesti ja 2004. aastal alustatava Briti projekti kõrval liigutakse samas suunas Lätis, Singapuris ja Quebecis. Isegi Saksamaal arutletakse Eesti mudelile põhineva projekti alustamise võimalikkuse üle. Biopankade loojad usuvad, et loodavad andmebaasid võimaldavad parandada tervishoidu, leida haigusi põhjustavaid geene ja ka ravimeid ning hinnata haigusriske. Kriitikud rõhuvad peamiselt eetilistele aspektidele, andmete kvaliteedile ning turvalisuse küsimustele. Ameerika Ühendriikides on levinud arvamus, et populatsiooniandmebaaside võimalikud hüved kaaluvad üles võimalikud riskid. Sarnaselt Suurbritanniale on Ameerika Ühendriikides avaliku sektori poolt ettevalmistamisel biopankade projektid. Eesmärgiks on seatud hõlmata võimalikult suur arv inimesi ja haigusi. Ameerika Ühendriikides, kus puudub tsentraalne tervishoiusüsteem, pole kogu riiki hõlmavad projektid reaalsed, kuid piirkonniti on avalik sektor neid toetanud. Näiteks toetas Wisconsini osariik 3.8 miljoni dollarilise eelarvega Marshfieldi projekti käivitamist 2 miljoni dollariga.

Population Databases Boom, From Iceland to the U.S. (Science, 298, 5596, 1158-1161), 08.11.02

Kloonimist keelustava resolutsiooni osas pole üksmeelt
Ameerika Ühendriigid on ÜRO-s vähemalt aasta venitanud kogu maailmas inimese kloonimist keelustava Prantsuse-Saksa ettepaneku toetamist. Ameerika Ühendriikide ametnike sõnul on otsustamise edasilükkamine parem, kui kehva otsuse tegemine. Peamine vaidlusalune küsimus on kloonimise keelu ulatus. Algatajate soovil käsitleks see vaid inimese kloonimist. Umbes kolmkümmend riiki, eesotsas Hispaania, Filipiinide ja Ameerika Ühendriikidega soovivad, et keeld hõlmaks ka nn terapeutilist või eksperimentaalset kloonimist, kus inimese embrüo kloonitakse teadustöö eesmärgil. Seni on enamus teadlastest olnud terapeutlise kloonimise keelustamise vastu, sest usutakse, et näiteks tüvirakkude täiendav uurimine võib tulevikus päästa inimelusid. Ameerika Ühendriikide hoiak on suures osas kujundatud abordivastase liikumise aktivistide survel. ÜRO peaassamblee otsustas koostada kloonimist keelustava resolutsiooni möödunud aastal, kui Itaalia viljastusekspert Severino Antinori teatas kavatsusest kloonida inimene.
Washington Derails Drive at UN for Cloning Treaty (Reuters Health), 08.11.02

Geenivariant kaitseb malaaria eest
Teadlased on jõudnud jälile geenivariandile, mis kaitseb malaaria raskemate vormide eest. Avastus on oluline nii malaaria ennetamise kui ka ravimise suhtes, sest loodetavasti võimaldab avastatud mehhanismi kunstlikult matkida.
Duke Ülikooli teadlane dr. Brice Weinberg kinnitab, et kõnealuse geenivariandi omadused on võrreldavad eelnevalt leitud kaitsvate variantidega. Ajakirjas Lancet avaldatud uurimuses näidatakse, et inimesed, kes on sirprakkaneemia (sickle cell anemia) geeni kandjad on malaariale vähem vastuvõtlikud.
Eelnevalt oli teada, et lämmastikoksiidi kõrgem tase leevendab haiguse kulgu. Uurides 1291 Tansaania ja Keenia päritolu malaariat põdeva ja terve lapse DNA-d, avastasid teadlased, et geenivariandi NOS2 (reguleerib lämmastikoksiidi tootmist) korral on tõenäosus tõsiselt haigestuda oluliselt väiksem.
Uuringu tulemusena selgus, et geenivariandi olemasolul on Tansaania laste haiguse raskelt kulgemise tõenäosus 88 protsenti väiksem kui ilma variandita lastel. Keenia lastel kujunes vastavaks arvuks 75 protsenti.

Genetic Shield Found for Malaria (HealthScoutNews), 07.11.02

Tüvirakkudest dopamiini tootvad rakud
Ameerika Ühendriikide Neuroteaduste Ühingu koosolekul tutvustati uurimust, mille kohaselt on neuroloogilisest koest pärinevaid tüvirakke võimalik panna tootma kemikaali (dopamiin), mille puudus põhjustab Parkinsoni tõbe. Uurimist juhtinud neuroloogia professor Lorraine Iacovitti sõnul kippusid rakud rottidele ülekandmisel hävima, kuid seda võib põhjustada nende liialt arenenud staadium. Miljonitest rakkudest, mida Lacovitti uurimisrühm töötles, arenesid 25% laboritingimustes dopamiini tootvateks rakkudeks. Järgnevalt on eesmärgiks leida õige ajahetk, mil rakud elusorganismi üle kanda, sealjuures vältides nende hävimist.

Stem Cell Research May Offer Hope for Parkinson's (Reuters Health), 08.11.02

Geenivariant raskendab suitsetamisest loobumist
Teadlaste teatel on spetsiifilise geenivariandiga inimestel raskem suitsetamisest loobuda. Dr. Caryn Lerman koos kolleegidega Pennsylvania Ülikoolist avastasid geenivariandi, mis uuringu kohaselt põhjustab tavapärasest suuremat sõltuvust. Uurimuse käigus vaadeldi 426 suitsetajat, kes üritasid pahest loobuda. Vähemalt kümme sigaretti päevas suitsetanud katsealustele anti kümne nädala jooksul kas suitsetamisest loobumisel kasutatavat antidepressanti (Zyban) või platseebot ning nad osalesid seitsmel võõrutuskogunemisel. Kaks nädalat pärast ravimi manustamisega alustamist pidid katsealused suitsetamisest loobuma. Kõigil katsealustel uuriti geeni CYP2B6 tüüpi. Teadlaste sõnul toodab geen ensüümi, mis mõjutab nikotiini metabolismi ajus. Uuringutulemustest selgus, et haruldasemat vähemaktiivset geeni CYP2B6 varianti omavad vaatlusalused alustasid 50% suurema tõenäosusega ravi ajal taas suitsetamist. Nimetatud geenivariant esineb hinnanguliselt igal neljandal inimesel. Lerman ütles agentuurile Reuters, et kui tulemused leiavad kinnitust järgnevates uuringutes, siis võib tulevikus leida uusi võimalusi suitsetamisest loobumise toetamiseks. Lerman lisas, et kindlasti mõjutavad sõltuvust ka teised geenid ning keskkonnamõjud.
Gene Pattern Makes It Harder for Smokers to Quit (Reuters), 09.11.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.