SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 
 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 43. nädal (21.10-27.10)

====================================
Sisukord:
USA farmaatsiatööstusel katsetustel ravimeid enam kui 200 haiguse vastu
Samm lähemale ksenotransplantatsioonile
ADHD teket mõjutav kromosoomipiirkond
Valgu andmebaasid ühendatakse
Biotehnoloogia firmad üllatavad positiivsete tulemustega
Pärmi genoomi/proteoomi vaheliste seoste kaart
Taiwan paneb panuse biotehnoloogiale
Euroopa vajab ühte ja tugevat rahaturgu
Nobeli laureaat soovitab inimkonda geneetiliselt parendada
====================================

USA farmaatsiatööstusel katsetustel ravimeid enam kui 200 haiguse vastu
Ameerika farmaatsiatootjaid koondava organisatsiooni (PhRMA www.phrma.org) hiljuti avaldatud uuringu kohaselt on Ameerika Ühendriikide tootjatel testimisel 371 biotehnoloogial põhinevat ravimit, neist 116 on kliiniliste katsete kolmandas faasis, mis tõotab lähiaastatel turule tuua rekordilise arvu uusi tooteid. Ravimiarendust uuriva Tuftsi Keskuse hinnangul on kliiniliste katsete kolmandas faasist turule jõudmise tõenäosus 75%. Seega oodatakse lähiaastatel umbes 87 uut ravimit, mis on enam-vähem võrreldav 20 aasta jooksul turule jõudnud biotehnoloogiliste ravimite hulgaga. Esimene biotehnoloogial põhinev ravim kiideti heaks 1982. aastal. Tegemist oli geneetiliselt töödeldud inimese insuliini vormiga. Viimase 20 aasta jooksul on PhRMA andmetel USA Toidu- ja Ravimiamet heaks kiitnud 95 biotehnoloogilist toodet. 371 katsetusel olevast ravimist on 178 suunatud vähi,  47 nakkushaiguste, 26 autoimmuun- , 22 neuroloogiliste häirete, ja 21 HIV/AIDS ja nendega seotud haiguste vastu.
Loe lähemalt aruannet: 2002 New Medicines in Biotechnology Survey
Biotech medicines gain momentum (San Francisco Chronicle), 21.10.02

Samm lähemale ksenotransplantatsioonile
Itaalia teadlased muundasid geneetiliselt sea seemnerakke, mille tulemusena arenesid sead, kelle tähtsamates organites (süda, maks ja neerud) leidus inimese geen. Milano Ülikooli teadlased viisid sea seemnerakkudesse inimeselt pärineva lagunemist kiirendava faktori geeni (DAF). Uurimust juhtinud Dr. Marialuisa Lavitrano sõnul näitasid testid, et geen kandus edasi järglastele. Kokku arenes 20 pesakonnas 205 põrsast ning inimese geen leiti 20-50 protsendil pesakonna järglastest. Lavitrano kinnitusel pole arenenud organeid veel inimestele võimalik siirdada, sest need sisaldavad sea geene, mis kutsuvad esile kiire äratõuke reaktsiooni. Teadlaste hinnangul peab täiendavalt muutma või asendama viis kuni seitse sea geeni. Senist efektiivsust arvestades võtab geenide asendamine ja sigade aretamine aega umbes kaks aastat. Teadlaste eesmärgiks on luua organid, mida oleks võimalik siirdada inimesele.
Pig Genes Modified for Organ Uses (Reuters), 21.10.02

ADHD teket mõjutav kromosoomipiirkond
Briti ja USA teadlased on identifitseerinud 16. kromosoomis piirkonna, mis võib mõjutada tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroomi (ADHD) teket. Sama piirkonda on eelnevalt seostatud autismiga, mis viitab teadlaste sõnul kahe häire võimalikele sarnastele geneetilistele põhjustele. Teadlased leidsid, et variatsioonid 16. kromosoomis paiknevas geenis moodustavad 30% ADHD riskist. Ekspertide hinnangul on ADHD tekkes geneetika osakaal 70-80%. Uurimuses vaadeldi 203 vähemalt kahe ADHD sündroomiga järeltulijaga perekonda. ADHD all kannatavatel lastel on tavalisest raskem keskenduda ning oma käitumist kontrollida. Uurimistulemused avaldati ajakirjas American Journal of Human Genetics (2002;71).
Scientists Zero in on Gene for ADHD (Reuters), 22.10.02

Valgu andmebaasid ühendatakse
USA Riiklik Inimese Genoomi Uurimise Instituut finantseerib kolme aasta jooksul 15 miljoni dollari ulatuses projekti, mille eesmärgiks on integreerida kolm suurimat valgu järjestuste andmebaasi. Loodav andmebaas UniProt (United Protein Database) koondab kahe Euroopas (Swiss-PROT ja TrEMBL) ja ühe USA-s (Protein Information Resource) peetava andmebaasi ressursid. Projekti tulemusena peaks lihtsustuma andmetele juurdepääs.
NHGRI Announces $15 Million for Protein Database Merger (GenomeWeb), 23.10.02

Biotehnoloogia firmad üllatavad positiivsete tulemustega
Mitmed biotehnoloogia firmad on üllatanud investoreid oodatust paremate tulemustega. Teiste seas on müügitulud kasvanud firmadel Amgen, Affymetrix ja Chiron. Analüütikute hinnangul annavad tulemused lootust madalseisust väljumiseks. Kuigi firma Amgen kahjum oli 2.6 miljardit dollarit, suurenes tegevuskasum (arvestamata Immunexi ülevõtmise kulusid) 32% ja ulatus 437 miljoni dollarini. Chironi 58% kasumi kasv tulenes erinevate testide ja ravimite müügimahu suurenemisest. Affymetrixi kasumisse jõudmine on tingitud suurenenud nõudlusest DNA.kiipide järele.
Biotech earnings provide ray of hope for investors (Reuters), 23.10.02

Pärmi genoomi/proteoomi vaheliste seoste kaart
Whiteheadi Instituudi teadlased on konstrueerinud pärmi (Saccharomyces cerevisiae) genoomi kaardi, kus on seotud geenide ja valkude andmed. Ajakirjas Science (2002 298: 799-804) avaldatud uurimuse eesmärgiks oli selgitada kuidas on geeniekspressioon rakkudes reguleeritud. Uurimust juhtinud Massachusettsi Tehnoloogia instituudi teadlane David Gifford ning Whiteheadi Instituudi teadlased Tong Ihn Lee ja Richard Young kasutasid pärmi 141 teadaoleva transkriptsioonifaktori (valgud, mis on võimelised DNA-ga interakteeruma) geenijärjestustega seotuse määramiseks nn asukoha analüüsi meetodit. Kasutades mikrokiibi tehnoloogiat õnnestus neil märgistada 106 valku ning fikseerida ligikaudu 4 000 seost 2 343 pärmi geeniga (kokku on pärmi genoomis 6 270 geeni). Andmeid analüüsides leiti, et paljud neist transkriptsioonifaktoritest lülitasid sisse geenid teiste transkriptsioonifaktorite tekkeks, moodustades elektronvõrgustikega sarnaseid ahelaid. Uurimisrühm näitas, et pärmis on kuus tüüpi transkriptsioonifaktorite ahelat, mis kontrollivad geenide kogumikke erinevalt. Näiteks üks neist reguleerib raku tsüklit. Järgnevalt asub uurimisrühm rakendama sama meetodit teadaolevatele transkriptsioonifaktoritele inimese rakkudes.

Whitehead Team Creates Yeast Proteome/Genome Interaction Map (GenomeWeb), 25.10.02

Taiwan paneb panuse biotehnoloogiale
Taiwanil üritab elektroonikatööstuse languse ootuses soodustada biotehnoloogia sektorit. Õpihimuline ja odavama tööjõuga Hiina meelitab suure osa traditsiooniliselt Taiwani kaubamärgiks olnud kõrgtehnoloogia investeeringutest. Samuti on Taiwani firmad ise viimase kahe aasta jooksul Hiinasse investeeritud 20 miljardit dollarit. Taiwani valitsus üritab elektroonikatööstust asendada biotehnoloogiaga, et säilitada juhtiva tehnoloogiakeskusekse positsioon. Selleks luuakse meelepäraseid tingimusi biotehnoloogia ettevõtetele. Edukaks näiteks on tehnoloogiapargid, kus paiknevatel firmadel on hõlbus juurdepääs valitsuse 850 miljoni dollarilise mahuga teadus- ja arendusfondidele ning avaliku- ja erasektori loodud 4 miljardi dollarilisele riskikapitalile. Lisaks toetatakse firmasid turunduses ja patendiküsimustes. Valitsuse eesmärgiks on luua tingimused vähemalt 500 biotehnoloogia firma tekkeks aastaks 2010. Sealjuures peab vähemalt üks neist olema maailma juhtivate seas. Piirkonda jälgiva analüütiku Alan Carrolli sõnul on Taiwani nõrkuseks firmade ja akadeemiliste teadusasutuste koostöö. Teadus- ja arendustegevuse asemel keskendutakse tootearendusele. Tipei Tööstustehnoloogia Uurimisinstituudi direktori  Johnsee Lee hinnangul soovitakse kujuneda partneriks biotehnoloogilise innovatsiooni rakendamisele äris.
Taiwan Puts Its Chips on Biotech (Fortune), 28.10.02

Euroopa vajab ühte ja tugevat rahaturgu
Deloitte & Touche (D&T) ülevaade Euroopa meditsiiniteaduse sektorist hoiatab eesseisva finantskriisi eest, mis tõotab aeglustada sektori kasvu. Ülevaade pealkirjaga "Jätkuv ebakindlus" (Surviving Uncertainty) avalikustati Briti Biotööstuse Assotsiatsiooni konverentsil septembris. Aruande üks peamisi ettepanekuid on luua ühtne tehnoloogiale orienteeritud finantskeskus, kus mõistetakse eluteaduste vajadusi ja suudetakse reageerida muutustele.
Aruandes vaadeldi 1788 Euroopa firmat (ei hõlmanud keskkonna ja põllumajanduse valdkonda) perioodil 1997 kuni 2001. Ülevaates tõdeti, et Euroopa meditsiiniteaduste sektor on alates 1997. aastast oluliselt kasvanud, hõivates 2001. a. seisuga umbes 100 000 inimest. Saksamaal hinnati aastaseks kasvuks 40% ning arenenumas Briti sektoris kujunes kasvuks 20%. Aastatel 1997 ja 2000 käive kahekordistus, küündides 13.3 miljardi euroni. Hoolimata positiivsetest numbritest pole meeleolud siiski optimistlikud.
D&T aruandes märgitakse, et Euroopas on viimastel aastatel (2000-2002) riskikapitali investeeringud ületanud miljardi euro piiri. Avalike emissioonide maht on aga võrreldes 2000.a. 2 miljardi euro ja 2001.a. 520 miljoni euroga langenud 2002.a. 44.5 miljoni euroni. Samal ajal kogus hiljuti vaid üks USA firma (Amgen firma Immunex ülevõtmiseks) konverteeritava laenuna 2.5 miljardit dollarit. Vaata aruannet: http://www.deloitte.com/dtt/cda/doc/content/LifeSci(1)(3).pdf
Europe needs a single, deep capital market (Nature Biotechnology), oktoober 2002

Nobeli laureaat soovitab inimkonda geneetiliselt parendada
Dr. James D. Watson kirjeldas avalikus loengus ühte oma suurimat muret - inimkond kardab kasutada geneetikat inimeste täiuslikumaks muutmiseks. 1953. aastal DNA molekuli struktuuri ühe avastajana 1962. aastal Nobeli preemia saanud Watson usub, et geneetiline informatsioon võimaldab ühiskonnal võidelda haigustega kuid ka vältida mistahes teisi ebasoovitavaks kuulutatud tunnuseid. "Alati peaks püüdlema täiuslikkuse poole," ütles Watson. Paljude autasudega pärjatud teadlane avaldas lootust, et teadlaskond selgitab inimestele, kuhu geneetika areng inimkonda viia võib. Watsoni sõnul pole veel ükski Inimese Genoomi projekti juhtidest selgitanud, kuidas saadud informatsiooni peaks kasutama. Watsoni enda arvates peaks info laialdaselt kasutusele võtma. Watson usub, et enamikesse inimestesse on programmeeritud võime ligimesele kaasa tunda. See peaks aga vältima 1997.a valminud filmi Gattaca sarnased stsenaariumid, kus geneetiliselt parendatud eliit valitseb tavaliste inimeste üle.
Gene pioneer urges dream of human perfection (Globe and Mail), 26.10.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.