SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 42. nädal (14.10-20.10)

====================================
Sisukord:
Ohutum geeniteraapia meetod
Alzheimeri tõve ravikatsed
Intervjuu Craig Venteriga
Kanada ja Holland alustavad koostööd
The Scientist tutvustab geenivaramu projekti
"Pisaravaba" sibul
Islandi geeniprojekt pakub uusi haigustega seotud geene
EL lubab GMO-d põhjalike testide järel turule
Käsiraamat genoomiandmete uurijatele
====================================

Ohutum geeniteraapia meetod
Stanfordi Ülikooli teadlased on töötanud välja uue geeniteraapia meetodi, mis näib kõrvaldavat ravimeetodiga seotud suurima riski. Ajakirjas Nature Biotechnology kirjeldatud meetod ei eelda viirusvektorite kasutamist ning võimaldab senisest täpsemalt määrata rakku viidava DNA lõigu paiknemist kromosoomis. Uurimisprojekti juhtinud Dr Michele Calos rõhutab, et uus meetod on eelnevatest väga erinev. Meetod kopeerib mehhanismi, mida kasutab bakteriofaag (viirus) bakteri nakatamisel. Selleks toodab viirus valgu, mis juhib DNA soovitud kohta bakteri kromosoomis. Uue Geeniteraapia meetodi korral kasutatakse koos haigust korrigeeriva geeniga ka eelpool kirjeldatud viiruse geeni, mis toodab positsioneerimiseks vajalikku valku. Juhul kui meetod leiab edaspidist kinnitust, tekkiksid võimalused näiteks Duchenne'i lihasdüstroofia raviks, sest korrigeerimist vajav geen on seniste viirust kasutavate meetodite jaoks liiga suur.
Safer gene therapy developed (BBC), 14.10.02

Alzheimeri tõve ravikatsed
Väike Austraalia biotehnoloogia firma Prana Biotechnology viis läbi väiksemahulised kliinilised katsed (36 patsienti), mis näitasid, et mitukümmend aastat tagasi välja praagitud antibiootikum (clioquinol) koostoimes juhtiva Alzheimeri tõve ravimiga Aricept mõjub tõhusamalt kui Aricept üksi. Katsed põhinesid veendumusel, et valgudepood, mis kogunevad Alzheimeri tõbe põdevatel patsientidel pole haiguse põhjuseks vaid ainult sümptomiks. Depood ehk plaagid tekivad, sest aju kaotab võime organismis leiduvaid metalle (eelkõige vask ja tsink) töödelda. Seda põhjustab häire valgu amüloid töös. Üleliigne vask aga põhjustab ajurakkude hävinemise. Seetõttu leiab Ashley Bush (Harvardi Ülikool), et haiguse põhjuseks on rakkude hävimine, mitte seda põhjustavad depood. Katses kasutatud antibiootikum heideti kõrvale kolmkümmend aastat tagasi, sest see põhjustas tuhandetel jaapanlastel B vitamiini puudulikkust, mis lõppes mõnel korral surmaga. Pole teada, kas komplikatsioone põhjustas üledoseerimine või jaapanlaste geneetiline eelsoodumus.
Australian Biotech May Hold Clue to Alzheimer's (Reuters), 14.10.02

Intervjuu Craig Venteriga
Genoomika gigant Craig Venter tutvustab 56. sünnipäeval ajakirjale GenomeWeb antud intervjuus oma uut uurimisasutust, kritiseerib NIH rahastamispoliitikat ja vaatab genoomika tulevikku. Venter leiab, et rääkimine genoomi järgsest ajastust ei ole täpne, sest tema arvates oleme genoomi ajastus ja jääme sinna inimkonna ajaloo lõpuni. Venter rõhutab, et peame arendama tehnoloogiaid, mis võimaldaksid genoomi paremini mõista. Parimaid võimalusi genoomi uurimiseks ja geenide ning tunnuste vaheliste seoste mõistmiseks oleks vaadelda suurt hulka genoome. Venter unistab 10 000 genoomi olemasolust, millele peaksid lisaks olema fenotüübi kirjeldused, kliinilised andmed. Üksikut genoomi on vaja vaid võrdluseks. 
Asja Venteri käivitatud asutus üritab algselt oma fondile ja filantroopidele tuginedes alustada projekte, kus nt järjestatakse saja konkreetset haigust põdeva patsiendi genoomid ning uuritakse anonüümselt genotüübi ja fenotüübi vahelisi seoseid. Samuti loodetakse oluliselt alandada genoomi järjestamise kulusid, sellel eesmärgil tehakse koostööd erinevate väikefirmadega (nt US Genomics).
Can Craig Venter Save Human-Genome Sequencing? (GenomeWeb), 14.10.02

Kanada ja Holland alustavad koostööd
Kanada ja Holland asuvad suuremahuliste genoomika projektide osas koostööle. Esmalt kulutab kumbki osapool umbes 100 000 dollarit, et luua dialoog kahe riigi teadlaste vahel ning leida võimalikud projektid. Seejärel identifitseeritakse kaks kuni kolm perspektiivikat ja suuremahulist projekti, mis kõigi eelduste kohaselt keskenduvad meditsiinile, metsandusele, põllumajandusele, kalatööstusele ning võivad sisaldada proteoomikat, bioinformaatikat ja funktsionaalset genoomikat. Mõlemad osapooled on avaldanud valmisolekut toetada igat projekti 10 miljoni dollariga. Kanada mittetulunduslik organisatsioon Genome Canada on investeerinud genoomika projektidesse 290 miljonit dollarit ning Hollandi Genomics Initiative viie aasta eelarve genoomika keskuste ja projektide finantseerimiseks on 189 miljonit eurot.  
Canada and the Netherlands Ink Agreement to Conduct Joint Genomics Research (GenomeWeb), 16.10.02

The Scientist tutvustab geenivaramu projekti
Ajakirjas The Scientist tutvustatakse Eesti Geenivaramu projekti. Artiklis tsiteeritakse Mae-Wan Ho arvamust, kes leiab, et tegemist on aja ja ressursside raiskamisega. Ho leiab, et statistiliselt märkimisväärsed tulemused ei paranda üksikisikute tervist. Ho soovitab teadlastel tegeleda millegi kasulikumaga, sealjuures jättes täpsustamata, mis see võiks olla. Ho avaldab kartust, et loodavat andmebaasi võidakse kasutada mitteotstarbekalt ning see võib põhjustada geneetilist diskrimineerimist. Artikli autor viitab ka ajakirjas Tagesspiel avaldatud Tiina Tasmuthi arvamusele, et avaliku debati puudumine on võrreldav sotsialistliku propagandaga: projekti eestvedajad kuulutavad, et projekt on hea ja kasulik meie lastele.
Estonia jumps on gene bank train (The Scientist), 17.10.02

"Pisaravaba" sibul
Jaapani teadlaste avastus võib luua võimalused geneetiliselt modifitseerida "pisaravabade" sibulate kasvatamiseks. Teadlased on avastanud ensüümi, mis sibula lõikamisel eritab ühendit, mis kutsub esile pisaraid. Eelnevalt on juba olnud võimalik vältida pisaraid, kuid seda vaid lõhna arvelt. Nüüd peaks teadlaste sõnul olema võimalik kasutada lõhnast sõltumatut ensüümi. Kuigi tegemist pole just avastusega, mida inimkond ilmtingimata vajaks, võib sellest taimegeneetiku Richard Dixoni arvates kujuneda esimene GM toode, mida tarbijad meeleldi aktsepteeriksid. Dixoni sõnul pole sibulale vaja lisada uusi geene vaid lihtsalt üks olemasolevatest maha suruda. Arvatakse, et sibula ärritav toime võib olla arenenud kaitseks taime söömise vastu.

GM could hold back the tears (Nature Science Update), 17.10.02

Islandi geeniprojekt pakub uusi haigustega seotud geene
Islandi geeniprojekti korraldava firma deCode juht Kari Stefansson avaldas telefoniintervjuus arvamust, et geneetikal on oma osa enamustes inimesi puudutavates situatsioonides. Stefanssoni väitel mängib geneetika rolli ka haigustes nagu rahutus ja ajurabandus, mis reeglina arvatakse olevat tingitud keskkonnast ja elustiilist. Kuigi rahutuse ja geneetika vaheliste seoste suhtes oli Stefansson oma sõnul alguses skeptiline, viitasid 26 perekonna uurimistulemused, et häiret on võimalik seostada muutustega 9. kromosoomis. Rabandusega seostavad deCode'i teadlased geeni STRK1, mis reguleerib arteri seintes leiduvat ensüümi, mis soodustab lõpptulemusena rabanduse või südameataki teket.
Icelandic Genes Offer Wealth of Disease Clues (Reuters), 18.10.02

EL lubab GMO-d põhjalike testide järel turule
Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 17.oktoobril, et geneetiliselt muundatud (GM) tooted peavad läbima põhjalikud teaduslikud testid saamaks luba turule sisenemiseks. Tegemist on uue Geneetiliselt Muundatud Organismide (GMO) direktiiviga, mis asendab senise 10 aastat kehtinud direktiivi. Uus direktiiv näeb ette, et enne, kui GMO-d turule pääsevad, peavad nad läbima kontrolliprotseduuri. Selle käigus võetakse arvesse GMOde ja keskkonna vastastikust mõju, et hinnata võimalikult täpselt GMO-ga kaasnevat võimalikku riski. Eesmärgiks on kindlustada turule tulevate GMO-de ohutus nii inimeste tervisele kui keskkonnale.
Euroopa avalikkus mõistab, et uute biotehnoloogiate rakendamine toidu-, tervise- ja keskkonnasektoris on muutunud möödapääsmatuks ja omab järjest suuremat tähtsust. ELi keskkonnavoliniku Margot Wallström’i sõnul on seejuures kõige tähtsam kaitsta inimeste tervist ja keskkonda. Ühtlasi leiab ta, et biotehnoloogiaga seonduvate probleemide reguleerimine peab toimuma ELi poliitiliste otsuste kaudu.
Taani keskkonnaministri Hans Christian Schmidt’i sõnul on GMO-d tekitanud paljude Euroopa tarbijate seas ebakindlust. Samas ei maksa unustada, et GMO-des peitub ka suur potentsiaal, eriti võttes arvesse arenguriikide toiduainete puudust. Tuleb rõhutada, et enne, kui GMOd esimest korda turule jõuavad, annab riik selleks loa. Eksportida tohib vaid selliseid GMOsid, mis on heaks kiidetud nii ELi kui sihtriigi poolt. Tähtsaim on aga see, et iga riik saab võimaluse valida, millist GMOd turule lubada ja millist mitte.
GM foods to undergo rigorous scientific tests before market entrance (Cordis), 18.10.02

Käsiraamat genoomiandmete uurijatele
Ajakirja Nature Genetics lisanumbrina ilmus Inimese Genoomi käsiraamat, mis annab soovitusi ja juhiseid Rahvusvahelise Inimese Genoomi Järjestamise Konsortsiumi töötulemuse kasutamiseks. Enamus väljaandest on pühendatud praktilistele näidetele, milliseid andmed on olemas, kuidas neid leida ja kuidas neid kasutada. Samuti tutvustatakse mitmetes portaalides (National Center for Biotechnology Information Map Viewer, the University of California, Santa Cruz Genome Browser, ja the European Bioinformatics Institute's Ensembl system) pakutud võimalusi andmete töötlemiseks. Juhised on tasuta loetavad aadressil http://www.nature.com/cgi-taf/DynaPage.taf?file=/ng/journal/v32/n1s/index.html 

User Guide to Human Genome (Nature Genetics), doi:10.1038/ng961, vol. 32

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.