SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Hea lugeja,
Sihtasutusel Geenikeskus on hea meel tõdeda, et 13.-14. septembrini Tartus toimunud kolmas rahvusvaheline Geenitehnoloogia Foorum 2002 Personaalne meditsiin: müüt või tegelikkus jättis enam kui 400-le osalejale positiivse mulje.
Üha kasvav huvi Skandinaaviast ja mujalt Euroopast kinnitas, et meie konverents on võetud omaks bio- ja geenitehnoloogiaga tegelevate inimeste ja organisatsioonide seas lisaks Eestile ka välismaal. 

Näiteks professor Leena Peltonen, kes on osalenud paljudel konverentsidel leidis, et Tartu üritus oli tema 20 aastase kogemuse põhjal üks paremini korraldatuid ja parima sisuga. Meeldiv oli lugeda, et külalised Lätist imestasid, kuidas on võimalik maailma tasemega lektoreid ühte väiksesse Balti riiki meelitada. Nii esinejate kui ka osalejate südamlik tänu julgustavad meid korraldama üritust ka järgmisel aastal. 

Ühtlasi kasutame võimalust ja täname ürituse toetajaid: Eesti Biokeskus, EGeen International, The Wellcome Trust, IBM, Tartu Linn, Tartu Ülikool, KPMG, Prantsusmaa saatkond ja Saksamaa saatkond. Konverentsi edukaks korraldamiseks ootame Teie kõigi abi ka järgmisel aastal. Täpsemat teavet toimunud konverentsi kohta leiate siit.

Täname!
Geenitehnoloogia Foorum 2002 korralduskomitee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 34.-36. nädal (19.08-08.09)

====================================
Sisukord:
Teadlased hindasid GM loomade ja toodete riski
Embargo embrüonaalsete tüvirakkude uurimisele ähvardab tekitada ELis institutsionaalse kriisi
Briti teadlased kloonivad loomi organidoonoriteks
Suurbritannia loob esimese tüviraku panga
Umbrohi võib aidata ravida lapseeas esinevat vähkkasvajat
Kaardistati streptokokkbakteri genoom
Teadlased modelleerivad dinasauruse valke
Uus teadusavastus võimaldab takistada HIV viiruse arenemist AIDSiks
Britid soovivad luua täiusliku maasikasordi
DNA järjestus võib selgitada meeste viljatust
====================================

Teadlased hindasid GM loomade ja toodete riski
Mainekas USA teadlaste kolleegium leiab, et geneetiliselt muundatud (GM) või kloonitud loomad kätkevad endas teoreetilist riski keskkonnale. Samuti ei välista teadlased GM loomadest valmistatud toodetest tulenevat võimalikku riski inimese tervisele. Ekspertide arvates on riiklikud meetmed koordineerimata ning ilmselt ebapiisavad. Kolleegiumi pani valitsuse palvel kokku Ameerika Teaduste Akadeemia. Ekspertide arvamus leiab kindlasti kaalumist Riiklikus Toidu ja Ravimiametis, mis peab aasta lõpuks otsustama, kas lubada müügile geneetiliselt muundatud liha- ja piimatooteid. GM toodete küsimuses ei anna aruanne põhjust muretsemiseks, sest GM toit arvatakse olevat ohutu. 
Hoolimata hoiatustest tunnistati aruandes biotehnoloogia potentsiaali ning võimalikku positiivset mõju maailma erinevatele probleemidele. Aruanne tõstatas mitmed teoreetilised riskid sh keskkonnarisk ja küsimus loomade heaolust. Ekspertide hinnangul on mõjude hindamine problemaatiline, sest pole piisavalt andmeid, millele tugineda. Kasutatavad tehnoloogiad uuenevad väga kiiresti. Arvamuses leitakse, et mis tahes GM organism kätkeb endas teatud määral ennustamatust, sest täpselt pole võimalik muudetud geenide käitumist ette arvata. Suurimat ohtu näevad eksperdid GM loomade levikus loodusesse, kus mingis aspektis konkurentsi eelist omav geneetiline materjal võib häirida looduslikku tasakaalu.
Cloned animals 'safe to eat' (BBC), 21.08.02
Panel Identifies Gene-Altered Animals' Risk (Washington Post), 21.08.02

Embargo embrüonaalsete tüvirakkude uurimisele ähvardab tekitada ELis institutsionaalse kriisi
Euroopa Parlamendi Tööstuse, Väliskaubanduse, Teaduse ja Energia Komisjoni liikmed süüdistavad EL-i Nõukogu Euroopa Parlamendi kaasotsustamise õiguste ja EL-i lepingute rikkumises, kuna EL-i Nõukogu on kehtestanud ajutise embargo inimese embrüonaalsete tüvirakkude ja inimembrüo uuringute rahastamisele 6. Raamprogrammi raames.
Komisjoni esimehe Carlos Westendorp Y Cabeza sõnul on juuli lõpus jõustunud embargo vastuolus kokkuleppega, milleni Euroopa Parlament ja ELi Nõukogu kompromissina 6. raamprogrammi osas jõudsid. Embargo kehtestamises näeb ta osa teadusmaailma – embrüonaalsete tüvirakkude uurimise - pantvangiks võtmist ELi Nõukogu poolt. Mitmed komisjoni liikmed seadsid kahtluse alla selle sammu konstitutsionaalse seaduslikkuse ning süüdistasid Nõukogu parlamendi alahindamises. Siiski ei kiirusta komisjon vastusammudega, vaid otsustas olukorda analüüsida ja vajadusel konsulteerida parlamendi juriidilise teenistusega.
ELi Nõukogu otsus oli ajendatud soovist takistada Euroopa riikide vahelise lõhe tekkimist, mis oleks võinud jagada Euroopa kaheks lähtudes riikide seisukohtadest bioeetikas. Nõukogu otsuse kohaselt peab Nõukogu 31. detsembriks 2003 välja töötama konkreetsed sätted selliste teadustegevuste bioeetilisuse hindamiseks, mis on seotud inimembrüote ja nende tüvirakkude kasutamisega. Ühtlasi lükkab otsus edasi ka sellise teadustegevuse finantseerimise. Hetkel on teada, et ELi Nõukogu arutab Euroopa Komisjoni aruandele tuginedes küsimust 2003.a. septembris.
Komisjoni liikmed tuletasid meelde, et kuigi tüvirakkude uurimisele planeeritud summad moodustavad vaid väikese osa raamprogrammi 17,5 miljardi euro suurusest eelarvest, soovis Euroopa Parlament algselt kehtestada finantseerimiseks täpsemaid eetilisi reegleid. Tol korral sai takistuseks just ELi Nõukogu võimetus leida ühiseid seisukohti.
Embargo on embryonic stem cell research threatens institutional crisis, say MEPs (Cordis) 28.08.2002

Briti teadlased kloonivad loomi organidoonoriteks
Suurbritannia biotehnoloogia firmal, mis sai kuulsaks maailma esimese kloonitud lamba Dollyga, on õnnestunud kloonida niisugused sead, mille siseorganeid ja rakke saaks siirata inimestele. Tavaliselt kaasneb loomalt pärit kudede siirdamisega inimese organismi immuunsüsteemi tõrjereaktsioon, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Briti teadlaste sõnul on neil õnnestunud sellele probleemile lahendus leida.
Siga peetakse loomaks, kelle siseorganid ja koed on teadlaste sõnul inimesele kõige sobivamad. Seni on aga ksenotransplantatsiooni ehk teiste sõnadega loomalt pärit kudede siirdamist takistanud inimese immuunsüsteemi valvsus. Loomsete rakkude pinnal asuvad nimelt keerulised suhkruühendid, mida inimese organism kohe võõrasteks peab ja hävitada üritab. Muuseas, sea südameklappe siirdatakse inimestele laialdaselt, sest need koosnevad ainult kõhrest.
Briti biotehnoloogiafirma PPLi laboris sündis 25. juulil pesakond geneetiliselt muudetud ja kloonitud põrsaid. Neist neli südisid geenita, mis põhjustaks mõne minutiga hüperakuutse tõrjereaktsiooni inimesel, kellele on siirdatud sealt võetud kudesid. PPLi geneetikute sõnul on neil õnnestunud kõrvaldada sigadelt geen, mille ülesandeks on toota sea organismis üht ensüümi. See ensüüm toodab ja lisab sea rakkude pinnale alfa 1,3 galaktoosi nime kandva suhkruühendi. Teadlaste arvates põhjustab just see suhkruühend inimese immuunsüsteemi tõrjereaktsiooni. Sigadel on ala 1,3 igalaktoosi nime kandvat suhkruühendit tootvat ensüümi tekitava geeni koopiaid kaks, üks pärineb isalt ja teine emalt. Briti teadlaste sõnul on neil õnnestunud nüüd mõlemad eemaldada ning seega astuda tähtis samm niisuguste sigade aretamisel, kelle organeid ja kudesid on võimalik siirdad inimestele. Kord juba geneetiliselt muudetud sigade populatsiooni on saab tavaliste aretusmeetoditega suurendada.
Company Inches Closer tk Pig-To-Human Transplant (Reuter) 23.08.2002

Suurbritannia loob esimese tüviraku panga
Suurbritannia soovib rajada maailma esimese tüviraku panga. Rakke hakatakse kasutama teaduslikuks uurimistegevuseks, mis võib omakorda muuta võimalikuks selliste haiguste nagu diabeedi ja Alzheimeri tõve ravimise. Loodavat panka hakkab haldama Meditsiini Teadusnõukogu (Medical Research Council).
Veel enne peab aga Euroopa Liidu Teadusnõukogu (Research Council) leidma tüvirakkude uurimisel kompromissi, mis võimaldaks kiita heaks Euroopa Komisjoni ettepanekud teadusprogrammideks 6. Raamprogrammis. Hetkel on tüvirakkude uurimine ainuke raamprogrammi komponent, millel puudub veel ametlik kinnitus.
Paljud teadlased usuvad, et rakkude arengu jälgimine laboratooriumis võimaldab aretada terve rea kudesid, mida saaks kasutada haigestunud kehapiirkondade taastamiseks või asendamiseks.
UK to open first stem cell bank (Cordis), 29.08.2002

Umbrohi võib aidata ravida lapseeas esinevat vähkkasvajat
Umbrohust eraldatud kemikaal võib osutuda ravimeetodiks, millega ravida laste ajuvähi enam levinud vormi. Haigus nimega medulloblastoom põhjustab ca viiendiku kõigist laste ajukasvajatest ning võib ajust levida ka teistesse kehaosadesse. Hetkel puudub haigusele efektiivne ravi.
Võimalikku ravi pakub kemikaal tsüklopamiin (cylcopamine), mida saadakse USA lääneosas kasvavast maisitaimest (corn lily) ning mis suudab peatada kasvaja arengu ja tappa medulloblastoomi rakud. Tsüklopamiin blokeerib kindla valgu (Hedgehog, e Siil) kasvusignaale. Nendel signaalidel on võtmeroll embrüo kudede arengus. Kui signaalid aktiveeritakse õigest ajast hiljem, võib tagajärjeks olla vähkkasvaja, mis moodustub tavaliselt väikeajusse (tserebelli).
Katsed tõestasid, et kemikaal suutis seitsmel patsiendil, kes olid läbi teinud operatsiooni kasvaja eemaldamiseks, tappa 99,9% vähirakke. Teadlased Baltimore’is asuvast Johns Hopkins’i Ülikoolist ning Seattle’is asuvast Fred Hutchinson’i Vähiuuringute Keskusest peavad näitajaid paljulubavateks, kuid lisavad, et uus ravimeetod ei saa üldlevinuks veel niipea. Samuti usuvad teadlased, et lähiajal õnnestub kindlaks teha teisigi sarnase toimega kemikaale ning kokkuvõttes töötada välja efektiivsed uue põlvkonna vähiravimid.
Avastus on seda tähtsam, et Hedgehog valgu signaalid mängivad rolli ka teiste vähkkasvajate arengus: nt laste pahaloomuline vöötlihaskasvaja (rabdomüosarkoom), basaalraku nahavähk, mis on kõige tavalisem nahavähk täiskasvanutel. Siiani pole siiski hinnatud, kuivõrd tõhus on uus ravimeetod nende vähivormide ravis.
Weed treats deadly child cancer (BBC) 01.09.2002

Kaardistati streptokokkbakteri genoom
Teadlased on kaardistanud ühe streptokokkbakteri tüübi täieliku geneetilise järjestuse. Bakter võib põhjustada rasket haigestumist imikutel ja rasedatel. Bakter nimega Streptococcus agalactiae (või B grupi streptokokk GBS) on peamine imikute verenakkuste, kopsupõletiku ja meningiidi põhjustaja. Bakter elab küll ligi 40 % tervete naiste soolestikus, kuid võib muutuda eluohtlikuks vastsündinutele, rasedatele ja krooniliste haiguste all kannatavatele täiskasvanutele. Raseduse ajal manustatakse riskirühmas olevatele rasedatele antibiootikume, mille tagajärjel on nakatunud imikute arv nt USA-s 1990-ndate keskpaigast langenud.
Genoomiuuringute Instituudis Rockville’is, Maryland’is, on õnnestunud täielikult kaardistada V tüübi streptokokk, mis põhjustab ca 1/3 GBS nakkusjuhtudest USA-s. Dr. Herve Tettelin’i sõnul oli projekti peamiseks eesmärgiks lühendada aega, mis kulub streptokoki vaktsiini väljatöötamisele. Kui tavaliselt kulub selleks 10 aastat või rohkemgi, siis antud projekti raames üritatakse hakkama saada vähemalt 5 aastaga.
Tavaliselt identifitseeritakse vaktsiinide sihtrühmade kindlakstegemiseks geen geeni haaval ning testitakse kõiki geene ükshaaval, mis kujutab endast väga pikka protsessi. Terve genoomi korraga kaardistamine võimaldab Tettelin’i sõnul kindlaks teha iga geeni, mis oleks aluseks vaktsiini väljatöötamisele. Võrreldes V tüübi bakteri genoomi teiste juba järjestatud bakterite genoomidega, leidsid teadlased, et GBS bakteril on terve rida unikaalseid geene. Samas tehti kindlaks ka geenid, mida omavad mitmed teisedki streptokokid. Viimase avastuse pinnalt on võimalik hakata välja töötama tõhusaid vaktsiine.
Scientists Map Genome of Strep Bug (Reuters Health) 05.09.2002

Teadlased modelleerivad dinasauruse valke
Ameerika teadlased on modelleerinud katseklaasis dinosauruse valgu. Teadlaste sõnul võimaldab projekt uurida maailmas aset leidnud protsesse 240 miljoni aasta eest, kui seda valitsesid roomajad. Esmalt modelleeriti hüpoteetiline geenijärjestus ning seejärel ehitati geeni kodeeritud valk - pigment, mis hõlbustas pimedas nägemist. Rockefelleri Ülikooli teadlane Thomas Sakmar arvab, et meetodi võimaldab uurida isendite omadusi, mis ei pruugi olla kivististes (fossiilides) säilinud.  

Dino protein made in test tube (BBC) 05.09.2002

Uus teadusavastus võimaldab takistada HIV viiruse arenemist AIDSiks
Saksa teadlased on välja töötanud arvutil baseeruva modelleerimissüsteemi, et kaardistada nö “kiskja-saaklooma” dünaamikat viiruste ja immuunsüsteemi vahel. Uurimistulemused näitavad selgelt, kuidas on võimalik aeglustada HIV viiruse edasikulgemist AIDSiks ning rünnata viirust hetkel, mil ta on kõige enam haavatavam. Christel Kamp Kieli Ülikoolist kinnitab, et nimetatud teadusavastus kujutab endast suurt sammu edasi võitluses AIDSiga.
Viiruse arenemist AIDSiks oleks võimalik takistada nt vaktsineerimise ja retseptori blokeerimise/fusiooni (ehk kokkusulamise) takistamise teel. Retseptori blokeerimine on protsess, mille käigus blokeeritakse HIV tüved nii, et nad ei saa kinnituda markeritele T-abistajarakkudel, mis on vajalikud rakumembraani fusiooniprotsessi alguseks. Kamp’i sõnul on esimesed kliinilised katsed kulgenud edukalt ning annavad alust loota, et valitud strateegiad on tõepoolest tõhusad.
New research identifies conditions that inhibit progression of HIV virus to AIDS (Cordis), 05.09.02

Britid soovivad luua täiusliku maasikasordi
Briti teadlased ja põllumehed asuvad üheskoos välja töötama Briti turule sobilikke maasikasorte, et tagada aastaringne varustatus. Eelmisel aastal osteti Suurbritannias maasikaid 300 mln naela eest ning käive tõotab kasvada. Põllumehi teeb murelikuks fakt, et kõige paremini kasvavad sordid ei anna piisavalt toodangut. Samuti jätab soovida maasikate kvaliteet kevadel ja sügisel. Koostööleppe kohaselt finantseerib projekti kaubandusettevõte AFI Redbridge. Eesmärgiks on seatud nii biotehnoloogiliste kui ka konventsionaalsete meetodite abil luua sobivaimad maasikasordid. 

Quest to create perfect strawberry (BBC), 07.09.02

DNA järjestus võib selgitada meeste viljatust
Teadlased loodavad, et sperma geneetilise struktuuri uurimine võib lahendada meeste viljatuse küsimuse. Peamiselt Briti teadlastest koosnenud uurimisrühm on kaardistanud 3 000 aluspaari pikkuse DNA järjestuse, mis võimaldab uurida meeste viljatust. Järgnevalt asutakse terve ja elujõulise seemneraku geneetilist järjestust võrdlema probleemsete rakkude omadega. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud uurimus keskendus mRNA-le (messanger RNA ehk informatsiooni RNA, mis "tõlgib" DNA järjestuse valkudeks). Seemnerakus on mRNA roll jätkuvalt vaieldav, ühed väidavad, et tegemist võib olla lihtsalt ülejääva materjaliga, kuid teised usuvad, et mRNA võib mõjutada seemneraku võimet viljastada munarakku ja seega moodustada embrüot. Arvatakse, et mRNA aitab "toita" embrüot vahetult pärast viljastumist. Naise viljatust on siiani meeste omast enam uuritud, kuigi keskmiselt iga teise viljatuse juhtumi korral põhjustab probleeme ka mees.

Sperm gene study could aid infertile (BBC), 08.09.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.