SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Geenitehnoloogia Goorum 2002 - Personaalne meditsiin: müüt või tegelikkus arutleb personaalse meditsiini tuleviku üle alanud sajandil. 17 kõrgetasemelist ettekannet kahel päeval, kõneldakse personaalsest meditsiinist, geenivaramu projektist, ravimite väljatöötamisest, rinnavähi-, migreeni- ja silmahaiguste geneetikast, bioeetikast jpm. Teiste seas esinevad Dr. Michael D. Caldwell (Ameerika), Prof. Detlev Ganten (Saksamaa), Prof. Mark Lathrop (Prantsusmaa), Prof. Leena Peltonen (Ameerika), Prof. Mathias Uhlen (Rootsi), Dr. David Wang (Ameerika)

Registreeri juba täna! On-line registreerimiseks klõpsa järgmisele lingile: http://www.geneforum.ee/2002/index.php?lang=est&name=form&sub=1
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 29.-30. nädal (15.07-28.07)
====================================
Sisukord:
Ravimigigant Pfizer omandas Pharmacia
Islandi populatsiooni baasil avastati astmaga seotud geen 
Ameerikas ei sõltu ravikulud haiguse tõsidusest ja levikust
Laseri abil DNA lõik rakku
Imetamine vähendab rinnavähiriski
Austraalias katsetatakse toiduga vaktsineerimist   
Illumina ja Sangeri Keskus asuvad haplotüübi kaardi kallale
Glivec, üks efektiivsemaid ravimeid kroonilise müeloidse leukeemia vastu
Kloonitud isendite nimistusse lisandus kala
Arvutisüsteem ennustab rinnavähi arengut
Suurbritannia bioeetikud soovivad karmistada geenide patenteerimist
Ravimikandidaatide skriinimine 
Euroopa Patendiamet kõrvaldas teoreetilise võimaluse kloonida inimest
=========================================

Ravimigigant Pfizer omandas Pharmacia
Kaks ühendatud ravimifirmat moodustavad konkurentsitult suurima teadus- ja arendustegevuse eelarvega farmaatsiaettevõtte. Eelmisel aastal kulutasid kaks firmat koos ravimiarendusele ca 7 mld dollarit, mis on veidi vähem kui poole võrra enam kui lähim konkurent GlaxoSmithKline (4 mld) üle-eelmisel aastal. Hinnanguliselt 60 mld dollari väärtuses aktsiate vahetamisega kaasnenud ülevõtmise tulemusena kontrollib Pfizer peaaegu 120 ravimi arendustegevust.
Pfizer Grabs Pharmacia, Creates $7 Billion R&D Powerhouse (GenomeWeb), 15.07.02

Islandi populatsiooni baasil avastati astmaga seotud geen 
Islandi geeniprojekti teostav firma deCode Genetics teatas, et on identifitseerinud geeni, mida seostatakse astmaga. Avastatud geeni paikneb kromosoomis 14q24. Täiendavalt leiti kaks geeni, mis on tugevalt seotud hingamisteede allergiatega ning väljenduvad kõrgenenud immunoglobuliini E (IgE) tasemes. 
Firma juhi Kari Stefanssoni sõnul on suurepärane, et populatsioonigeneetika võimaldab tutvustada ka selliste komplekssete haiguste nagu astma ja allergia geneetilisi põhjuseid. Stefansson loodab, et tundes nende haiguste geneetikat, on peagi võimalik sümptomite leevendamise asemel asuda ravima haiguse põhjuseid. Vahepealsel ajal lubab Stefansson aga töötada testide kallal, mis võimaldavad valida olemasolevatest ravimitest sobivaima.
Avastuste baasil kavatseb firma välja töötada diagnostikavahendid ja teraapiameetodid, mis on suunatud astma ja allergia põhjustajate vastu. Samuti on plaanis välja töötada test, mis määrab patsiendid, kellele glükokortikoidid avaldavad kõige efektiivsemat mõju ja sealjuures võimalikult vähe kõrvalefekte. 
Glükokortikoidid on tugevaima toimega maailmas enamlevinud astmaravimid. Samas põhjustab ravimi kasutamine tervishoiule suuri kulutusi, kuna paljudele patsientidele ravim ei mõju ning võib hoopis põhjustada tõsiseid kõrvalmõjusid. Seetõttu oleks võimalik lihtsa testiga kontrollida ravimi sobivust astmapatsiendile ning vältida aega ja ressursse nõudvat katse-eksituse-meetodit. Tänaseks on firma deCode koostöös firmaga Encode välja töötanud geeniaktiivsusel põhineva testi, mis määrab seitsmele geenile tuginedes 90% täpsusega võimaliku glükokortikoidi resistentsuse. 
Avastatud geen leiti ülegenoomse aheldusanalüüsi meetodil, kus analüüsiti 175 perekonnast pärineva ligi 600 astmaatiku ja nende 550 terve sugulase geeniandmeid. Allergiaga seotud uurimuses osales poole vähem vabatahtlikke. Uurimistulemused on avaldatud ajakirja American Journal of Human Genetics võrguversioonis (www.ajhg.org).
Astma on levinuim krooniline haigus laste ja noorte seas. Euroopas põeb haigust hinnanguliselt 5 kuni 20 protsenti elanikest. Neist 30 protsenti kannatavad ka erinevate allergiavormide all. Astma ja allergia avalduvad reeglina perekonniti ning on põhjustatud seni paljuski täpselt tundmata geneetiliste ja keskkonnafaktorite koosmõjust. 
deCODE Announces Fundamental Discoveries in the Genetics and Pharmacogenomics of Asthma and Allergy (pressiteade), 17.07.02

Ameerikas ei sõltu ravikulud haiguse tõsidusest ja levikust
Ameerikas läbiviidud uurimuse kohaselt pole haigusega võitlemiseks eraldatud summad sageli seotud selle leviku ja tõsidusega. Aruande koostajad vaatlesid 15 ühiskonnale kõige "kulukamat" haigust ning tuvastasid, et korrelatsioon  ühiskonna eraldatud summade ja haiguse leviku ja tõsisuse vahel oli väga väike. Tervishoiueelarvele kõige kulukamateks osutusid südamehaigused ja autoavarii tagajärjel saadud vigastused. Mõlemale kulus 1996.a. hindades 21 mld dollarit aastas. Inimese kohta põhjustas suurimad kulud hingamisteede (sh ka kopsu) vähk, millele kulus 17 816 dollarit aastas patsiendi kohta.
Some Diseases Get The Lion's Share Of US Dollars (Reuters Health), 15.07.02

Laseri abil DNA lõik rakku
Saksa teadlaste sõnul on võimalik laseri abil teha rakku ajutine ava, mille kaudu on võimalik sisestada soovitud DNA jupp. Teadusajakirjas Nature (418, 290 - 291, 2002) avaldatud artiklis kirjeldatud tehnoloogia võib hõlbustada geeniteraapiat, sest võimaldab soovitud geeni lihtsalt rakku viia ning seda mitte vigastada. Samuti loodetakse abi DNA vaktsineerimisel. Friedrich Schilleri Ülikooli teadlased Uday Tirlapur ja Karsten Konig lõikasid infrapunalaseriga imetaja rakku augu ja viisid rakku DNA lõigu, mis tootis lihtsalt jälgitavat rohekalt helendavat valku. Pärast katset jätkasid rakud normaalset pooldumist.
Laser Deliveres DNA (Nature Science Update), 18.07.02

Imetamine vähendab rinnavähiriski
Äsja avaldatud uurimuse (Lancet, 360, 187 - 196, 2002) kohaselt kaitseb imetamine rinnavähi eest. Hinnanguliselt haigestub rinnavähki arenenud riikides igal aastal ligikaudu üks naine kaheksast-üheksast. Uuringu kohaselt vähendab iga imetatud aasta rinnavähi tekkimise tõenäosust enam kui neli protsenti, mis lisandub seitsmele protsendile iga lapse kohta. Seda sõltumata geenidest, suitsetamisest või esmase sünnitamise east. Teadlaste sõnul võiks igal aastal viis protsenti ehk 25 000 rinnavähi juhtu ära hoida, kui naised, kellel on kaks kuni kolm last imetaksid neid kuus kuud senisest enam. Briti Vähiuuringute Keskuse juhataja Helene Hayman loodab, et on võimalik tuvastada faktorid, miks rinnapiima tootmine vähendab haiguse tekeriski. Seejärel on ehk ka võimalik leida meetodid, mis imiteerivad imetamisprotsessi ja vähendavad haiguse tekkimise tõenäosust. Erinevates uuringutes osales 50 000 rinnavähi haigeid ja poole rohkem terveid naisi..
Breastfeading protects against cancer
(Nature Science Update), 19.07.02

Austraalias katsetatakse toiduga vaktsineerimist   
Teadlaste hinnangul võib peagi saada reaalsuseks vaktsiinide manustamine süstide asemel toiduainetega suu kaudu. Äsja avaldatud teate kohaselt õnnestus tõhustada taimest pärineva vaktsiini abil hiire immuunsust leetrite vastu. Austraalia teadlane Steve Wesselingh (Macfarlane Burnet Instituut) on veendunud, et kui seada eesmärgiks 90 protsendi inimeste vaktsineerimine Aafrikas, on seda tunduvalt lihtsam korraldada suu kaudu manustatavate vaktsiinide abil. Wesselingh'i juhitud uurimisrühm süstis esmalt hiirtele annuse leetrite- vastast DNA vaktsiini, mis algatas antikehade tootmise. Mitu nädalat pärast esmast süsti toideti hiiri geneetiliselt modifitseeritud tubaka taime mahlaga, mis sisaldas viirusega võitlemiseks vajalikku valku. Mõõtmiste tulemusena selgus, et GMO taimemahlast toitunud hiirtel olid antikehade tase haiguse vältimiseks piisaval tasemel. Uurimisrühmal on õnnestunud vaktsiinina toimivaid valke toota ka salatis ja riisis. 
Söödavad vaktsiinid oleks vajalikud arengumaades ning esmajärgus Aafrika riikides, kus tihti puuduvad nii oskustega meditsiinipersonal kui ka vaktsiinide säilitamiseks sobivad tingimused. Aastas nõuavad leetrid hinnanguliselt 800 000 väikelapse elu, neist suurema osa Aafrikas. 
Eat up your vaccine (Nature Science Update), 22.07.02

Illumina ja Sangeri Keskus asuvad haplotüübi kaardi kallale
Biotehnoloogia firma Illumina teatas, et osutab SNP genotüpiseerimise teenust Briti Wellcome Trusti Sangeri Keskusele, mille abil valmistatakse inimese genoomi suurest osast haplotüübi kaart. Peamiselt kasutatakse Sangeri Keskuse SNP kollektsiooni. Koostöö põhineb 2001. aastal kahe organisatsiooni vahel läbiviidud genotüpiseerimise pilootprojektil.
Illumina Will Help Sanger Institute Create Hap Map (GenomeWeb), 25.07.02

Glivec, üks efektiivsemaid ravimeid kroonilise müeloidse leukeemia vastu
Kahe kümnendi eest hoogustunud vähki põhjustavate geenide avastamine avas uusi väljavaateid vähivastaste ravimite leidmiseks. Teadusajakirjas Nature Reviews Drug Discovery antakse ülevaade ühe efektiivseima vähiravimi Glivec väljatöötamise ja arendamise protsessist. Kuigi ravimini jõuti pikaajalise töö tulemusena, oli kliiniliste katsete faas suhteliselt lühike. Esimest korda katsetati ravimit patsiendil 1998.a. ning vähem kui kolme aasta möödudes kiitis selle 2001.a. mais heaks Ameerika Toidu- ja Ravimiamet. Euroopas jõudis Glivec turule 2001. a. novembris. 
Glivec toimib molekulaarsel tasemel Philadelphia kromosoom-positiivse kroonilise müeloidse leukeemia põhjustele. Glivec on signaali transduktsiooni inhibiitor ja see on üks esimesi vähiravimeid, mille toime põhineb põhjalikel teadmistel mõnede vähirakkude elutegevusest. Glivec pärsib teatud tüüpi vähirakkude töös osaleva ensüümi türosiinkinaas aktiivsust, inhibeerides enamikel kroonilise müeloidse leukeemia patsientidel esinevat anormaalset Philadelphia kromosoomi. Kliiniliste uuringute hiljutised andmed näitavad, et Glivec on efektiivne Philadelphia kromosoom-positiivse kroonilise müeloidse leukeemia esimese rea ravis.
Eelmisel kuul omistati innovatiivse vähiravimi Glivec (imatiniib) eest ravimifirmale Novartis 2002. aasta rahvusvaheline Galien’i auhind. Rahvusvaheline Galien’i auhind antakse välja iga kahe aasta tagant. Sellega tunnustatakse innovatiivseid ravimeid, mis parandavad märkimisväärselt olemasolevaid ravivõimalusi.
Glivec, a rationally developed, targeted anticancer drug (Nature Reviews Drug Discovery), juuli 2002

Kloonitud isendite nimistusse lisandus kala
Pikk lammas Dollyga algav loomade nimekiri, keda on õnnestunud kloonida, koosnes siiani vaid imetajatest. Nüüd on rakutuuma üleviimise tulemusena õnnestunud kloonida ka kala (Zebrafish), mida kasutatakse mudelina selgroogsete arengubioloogia uurimisel. Shuo Lin juhitud uurimisrühm kirjeldab edukat zebrafish kloonimise katset. Kokkuvõttes kujunes õnnestumiseprotsendiks kaks protsenti, mis väljendus 11 täiskasvanud klooni aretamises.

Cloned zebrafish by nuclear transfer from long-term-cultured cells (Nature Biotechnology), 22.07.02

Arvutisüsteem ennustab rinnavähi arengut
Newcastle'i Ülikooli teadlased töötasid välja arvutisüsteemi, mis ennustab rinnavähi kulgu erinevatel patsientidel. Esialgses testis osalenud 100 patsiendi osas suutis tehisintellekt ennustada 88 protsendilise tõenäosusega vähi levikut ning viieaastasel skaalal ellujäämist. Uuringut koordineerinud Dr. Gajan Sherbet ütles, et esialgsed tulemused on paljulubavad, kuid tehnoloogia kasutuselevõtmiseks peavad neid kinnitama mastaapsemad uuringud.   
Computer Used To Predict Breast Cancer Outcome (Biospace.com), 24.07.02

Suurbritannia bioeetikud soovivad karmistada geenide patenteerimist
Juhtiv grupp Suurbritannia bioeetikuid leiab, et inimese geenide patenteerimise osas tuleb rakendada karmimaid nõudeid. Nuffield’i bioeetika nõukogu arvates väljastatakse käesoleval hetkel patente avastustele, mis ei ole piisavalt innovaatilised.
Patendi väljastamine garanteerib ainuõiguse uuele avastusele kindlaks ajaperioodiks. Nt DNA järjestuse patendid antakse 20. aastaks, mille jooksul tuleb kõigil, kes avastust kasutada soovivad, patendi omanikule maksta. Nõukogu kardabki, et inimgenoomi järjestades üritavad mõned firmad iga hinna eest uusi geene patenteerida, jättes geenide funktsioonide ning nende kasutamisvõimaluste uurimise tahaplaanile. See võib aga saada takistuseks uute ravimite väljatöötamisele ning edasisele teadustegevusele.
Dr Sandy Thomas, Nuffield’i nõukogu direktor, ütles intervjuus BBC-le: “Me kardame, et DNAga seotud patendid ei täida oma peamist eesmärki – arendada üldsuse huvides innovaatilist tegevust.”
Seetõttu teeb nõukogu ettepaneku, et need, kes soovivad taotleda patendi saamist, peavad olema suutelised geeni funktsioone selgitama ning andma aru, kuidas seda informatsiooni saaks kasutada. Vaid nii oleks võimalik lisaks geenide avastamisele tagada DNA järjestuse rakendamine teadustegevuses.
UK bioethics panel calls for tightening of DNA patent rules (Cordis) 24.07.2002

Ravimikandidaatide skriinimine 
Enamik ravimifirmadest jahivad molekuli, mis inhibeeriks soovitud ensüümi või aktiviseeriks vajaliku retseptori soovimatute kõrvalmõjudeta. Molekuli leidmine on aga väga vaevaline ja töömahukas, sest võimalike kandidaatide väljavalimine suurest hulgast looduslikest- ja tehismaterjalist pole kerge. Ravimi väljatöötamise protsessis on kandidaatide valimine esimeseks sammuks, kus testitakse, kas ained toodavad soovitud ühendit või avaldavad oodatud mõju. Esimestest positiivsetest tulemustest ravimini jõudmine võtab keskmiselt 12-15 aastat. 
Suuremad firmad peavad ellujäämiseks turule tooma hinnanguliselt kolm kuni neli uut ravimit aastas. Viimastel aastatel pole jõudlus vastanud ootustele ning paarikümmend suuremat firmat on turule toonud keskmiselt vaid ühe ravimi aastas. Viimasel kümnendil pole erinevad strateegiad (suuremad valimid, suuremahuline testimine) suutnud toodete arvu kasvatada. Siiski jagab enamus eksperte arvamust, et skriinimisel on kvaliteet kvantiteedist tähtsam. Kogu ravimitööstuse lõikes rõhutatakse suure arvu ainete kiire analüüsimise asemel pigem kõrgekvaliteediliste kandidaatide jõudmist järgmisse uurimisfaasi. 
Endiselt loodetakse tehnoloogia arengule, millega peaks kaasnema kvalitatiivne hüpe. Näiteks Saksa firma Graffinity Pharmaceuticals kasutab soovitud molekuli leidmiseks kiipi. Väiksele klaasitükile pakitakse üksteise kõrvale tuhandeid ühendeid, mis võimaldab nende omadusi või mõju soovitud valgule uurida üheaegselt. Ühtekokku on firma asetanud 10 000 ühendi kaupa kiipidele 70 000 ühendit, mille sobivust ravimikandidaadina on võimalik analüüsida ühe päevaga.
Screening for drug discovery: The leading question (Nature), 25.07.02

Euroopa Patendiamet kõrvaldas teoreetilise võimaluse kloonida inimest
24. juulil teatas Euroopa Patendiamet (The European Patent Office - EPO), et on kõrvaldatud õigusliku vaakumi, mis oli teoreetiliselt võimaldanud inimeste kloonimist.
Probleem sai alguse sellest, et mitmete Euroopa riikide valitsused pidasid taunitavaks Suurbritannia Edinburgh’i Ülikoolile patendi andmist, mis lubas transgeensete loomade aretamise eesmärgil muuta imetajate rakke jättes seejuures märkimata, et selline tegevus on inimeste puhul keelatud. 1999. aastal, kui Edinburgh’i Ülikool ja Austraalia biotehnoloogia ettevõte Stem Cell Sciences nimetatud patendi said, jäi see juriidiline lünk tähelepanuta. Paar kuud hiljem tunnistasid EPO ametnikud siiski, et nad olid teinud vea.
Vaatamata sellele, et ei Edinburgh’i Ülikool ega Stem Cell Sciences ei kavatsenud patenti inimese kloonimiseks kasutada, tekitas ainuüksi teoreetiline võimalus selleks põhjust muretsemiseks. Lünga kõrvaldamiseks pidi EPO ootama ametlike kaebuste esitamist patendi ümbervaatamiseks. Peale Saksamaa, Itaalia ja Hollandi valitsuste kaebusi lünk kõrvaldati. Küsimust arutas ka Euroopa Parlament.
EPO closes theoretical human cloning loophole (Cordis) 27.07.2002

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.