SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
ETV kordab saatesarja Kuumad Geenid
Juuni lõpust juuli lõpuni kordab Eesti Televisioon saatesarja Kuumad Geenid, mis tutvustab geneetika põhitõdesid ja annab ülevaate uutest võimalustest – nii neist, mis on juba täna meile kättesaadavad kui neist, mida me alles ootame ja loodame. Kuus saadet sarjast Kuumad Geenid on eetris 26. juunist 31. juulini kolmapäeviti kell 18.15. Eestikeelsed saated on varustatud venekeelsete subtiitritega.

V saade, 24.07; Embrüodiagnostika; VI saade, 31.07 Geeniuuringud

 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 28. nädal (08.07-14.07)
====================================
Sisukord:
Geeni väljalülitamine pärsib hiirtel vähki
Patsientide värbamise eest makstav varjatud tasu pole eetiline
Geenivariant suurendab suitsetajatel kopsuvähiriski
Leiti astmat soodustav geenimutatsioon
Eesti teadlaste osavõtul koostati inimese 22. kromosoomi esialgne LD kaart
EL kavandab geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate toodete märgistamise karmistamist
RNA
Geeniandmete töötlemisest Suurbritannias
Inimestel HIV viirust pärssiv geen
Geneetiline testimine tõstatab eetilisi dilemmasid
=========================================

Geeni väljalülitamine pärsib hiirtel vähki
Stanfordi Ülikooli teadlased kirjeldavad ajakirjas Science (2002;297:102-104), kuidas geeni väljalülitamine peatab hiirtel vähi leviku. Katse käigus lülitati 10 päevaks hiire vähirakkudes välja geen MYC, misjärel vaadeldud luurakud muutusid normaalseteks. Veelgi enam, pärast geeni taasaktiviseerimist, vähenes endiste vähirakkude arv. Uurimuse autorid arvavad, et MYC geen ei suuda tervenenud rakke tagasi vähirakkudeks muuta. 
Turning off cancer gene shuts down cancer in mice (Reuters Health), 05.07.02

Patsientide värbamise eest makstav varjatud tasu pole eetiline
Varjatud tasu arstidele, kes värbavad patsiente kliinilisteks katseteks, pole eetiline, leitakse ajakirjas British Medical Journal. Briti näitel ulatub patsientide värbamise eest arstidele makstav tasu tuhandete naeladeni nn katse läbinud patsiendi kohta. Seega võivad uuringu kohaselt paljud Briti (pere)arstid paaritunnise lisatööga nädalas teenida ca 15 000 naela aastas. Uuringu autorite hinnangul takistavad farmaatsiafirmade makstavad tasud kliiniliselt oluliste, kuid mitteäriliste eesmärkidega projektide läbiviimist. Kui uuringu tellija ei suuda maksta värbajatele konkurentsivõimelist tasu, napib huvitatud arste. Küsitluste kohaselt leiavad patsiendid, et arstidele makstav tasu peaks olema avalik. Veelgi enam, paljud nõuavad makstava tasu kohustuslikku avalikustamist. Autorid leiavad, et nõusolek, mis on saadud osaliselt patsientidele olulist informatsiooni varjates, pole piisavalt informeeritud.
Undisclosed Payments To Doctors Recruiting Trial Patients Is Unethical (Biocompare). 05.07.02

Geenivariant suurendab suitsetajatel kopsuvähiriski
Kindlat geenivarianti omavatel suitsetajatel on uuringu kohaselt tavalisest kolm korda suurem tõenäosus kopsuvähki haigestumiseks. Saksa teadlased leidsid, et neljandik enamlevinud kopsuvähi vormi põdevatest patsientidest omavad sarnast geenivarianti. Samal ajal esineb geenivariant vaid 9 protsendil tervetest inimestest. Uurimuses osalenud dr Carola Seifarti sõnul on suitsetamine endiselt suurimaks kopsuvähi riskifaktoriks. Samas ei teki kopsuvähk sugugi mitte kõigil suitsetajatel, mis viitab teistele faktoritele, näiteks geneetikale. Uurimus avaldati ajakirjas British Journal of Cancer.
Faulty gene puts smokers at risk (BBC), 09.07.02
Gene Linked to Tripled Lung Cancer Risk (Reuters), 09.07.02

Leiti astmat soodustav geenimutatsioon
Firmade Genome Therapeutics, Schering-Plough Corporation ja Southamtoni Ülikooli teadlased teatavad ajakirjas Nature astmaga seostatava geeni avastamisest. Enam kui 450 Ameerika ja Briti perekondade uurimisel leiti, et geeni ADAM33 mutatsioon soodustab suure tõenäosusega astma teket. Esmalt fikseeriti ülegenoomse aheldusanalüüsi abil mitu võimalikku kromosoomipiirkonda. Geeni täpne asukoht (kromosoom 20p13) leiti edasise assotsiatsiooniuuringu abil. Avastatud geen põhjustab hingamisteedes bronhiaalset hüperreaktsiooni.
 Association of the ADAM33 Gene with Asthma and Bronchial Hyperresponsiveness (Nature AOP), 10.07.02

Eesti teadlaste osavõtul koostati inimese 22. kromosoomi esialgne LD kaart
DNA järjestuse erinevus geenides või genoomi piirkondades põhjustab erinevaid fenotüüpe, mis väljenduvad näiteks haiguste või ravimitele erinevalt reageerimise näol. Neid erinevusi ehk variante on võimalik uurida mittetasakaaluliste ahelduste (linkage disequilibrium) abil. Eesti teadlaste osavõtul avaldas rahvusvaheline uurimisrühm teadusajakirjas Nature artikli, kus demonstreeritakse ülegenoomsete LD ( linkage disequilibrium) kaartide loomise võimalikkust ja vajalikkust. 
Uurimisrühm valmistas inimese 22 kromosoomi ja kolme erineva populatsiooni - Briti, Eesti ja CEPH (Centre d'Etude du Polymorphisme Humain) perekonnad - põhjal esialgse LD kaardi. Uurimustulemused võimaldavad väita, et valgete inimeste (Caucasians) geneetiline ülesehitus on sarnane. Teade on oluline ka Eesti Geenivaramu projekti seisukohast, sest kinnitust leidis eeldus, et ühe populatsiooni baasil tehtud üldistused kehtivad ka teistele sarnastele populatsioonidele. Praktiliselt tähendab see olukorda, kus näiteks eestlaste geeniandmeid kasutades leitud haigust põhjustavad geenid või uued ravimid on rakendatavad ka teistele (valgetele) inimestele.
Uurimuse käigus selgus, et olemasolevad tehnoloogiad on eesmärgi saavutamiseks piisavalt arenenud. Samas tuvastati, et avalikud SNP andmebaasid pole veel lõplikult valmis ning nende täiustamist tuleb jätkata. 
Uurimuses osalesid teiste seas Wellcome Trust Sanger Instituudi, Oxfordi Ülikooli, Michigani Ülikooli, firma Third Wave Technologies, Euroopa Bioinformaatika Instituudi, Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi, Eesti Biokeskuse ja firma  Asper teadlased.
A first-generation linkage disequilibrium map of human chromosome 22 (Nature AOP, doi:10.1038/nature00864), 10.07.02

EL kavandab geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate toodete märgistamise karmistamist
Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad toiduained peavad peagi kogu Euroopas olema selgelt märgistatud, sest Euroopa Parlament toetas vastavasisulise otsuse jõustamist. Plaan peaks realiseeruma kahe aasta jooksul ning see pahandab peamiselt Ameerika päritolu toituainetetööstust, mis on tugevalt märgistamise vastu. Märgistamise vastaste hinnangul hoiataksid karmimad märgistamise reeglid terviseriski eest, mille olemasolu pole tõestatud. Samuti ennustatakse pingeid Euroopa ja Ameerika vahelises kaubavahetuses. Muuseas toetas parlament ideed, et tootjad peavad olema suutelised tuvastama toodete valmistamiseks kasutatavate komponentide algset päritolu. Samuti alandas parlament kehtestatud transgeense päritoluga toodete märgistamist nõudvat 1 protsendist GMO sisalduse alampiiri 0.5 protsendini. Euroopa biotehnoloogia tööstust koondava huvigrupi EuropaBio hinnangul takistavad planeeritavad kitsendused uute tehnoloogiate arengut, vähendavad tarbijate valikut ning takistavad kaubavahetust kolmandate riikidega.
Europe gets tough on labelling genetically modified foodstuffs (Nature 418, 114), 11.07.02

RNA
Teadusajakiri Nature on pühendanud eriväljaande RNA molekulile ehk ribonukleiinhappele. Mitmest artiklist koosnevas lisas käsitletakse viimaste aastate arenguid organismi arengus olulist rolli täitva lüli uurimises. Pika aega on bioloogia levinud alustalaks olnud idee, et geneetiline informatsioon vormitakse DNA-st RNA vahendusel valguks. Nüüdseks on mitmed uurimused näidanud, et RNA roll võib olla tavalise vahendaja omas oluliselt suurem. Täna kaldub osa geneetikuid arvama, et just RNA molekulid määravad geenide aktiivsuse paljurakulistes organismides. Queenslandi Ülikooli teadlane John Mattick, kes on mitmete teooriat kinnitavate artiklite autor, arvab, et organismi keerukus peitub genoomi mittekodeerivas osas. Idee kohaselt peaks RNA-l baseeruvate geeniregulatsioonimehhanismide mõistmine seletama, miks munarakk erineb äädikakärbsest või äädikakärbes inimesest või üks inimene teisest. 

RNA (Nature 418, 213), 11.07.02 
Gene regulation: The brave new world of RNA (Nature 418, 122 - 124), 11.07.02 

Geeniandmete töötlemisest Suurbritannias
Artiklis analüüsitakse Briti geeniprojekti näitel kehtivat regulatsiooni, mis käsitleb delikaatseid geeni- ja terviseandmeid sisaldavate andmebaaside turvalisust ja konfidentsiaalsust. Projekti UK Biobank Project raames plaanitakse koguda geeni- ja terviseandmed poolelt miljonilt vabatahtlikult vanuses 45 kuni 69 aastat. 
Kuigi personaalseid geeniandmeid sisaldavad andmebaasid tõotavad inimkonnale hüvesid, on tegemist ülimalt tundlike ja delikaatsete andmetega. Seetõttu on mitmetes riikides alustatud geeniandmete kogumisega seonduvate turvalisuse küsimuste reguleerimist.
Suurbritannias käsitletakse geeniandmeid sarnaselt teistele delikaatsetele isikuandmetele nagu näiteks informatsioon tervise, rassi, religiooni vms kohta. Geeniandmete ehk delikaatsete isikuandmete kogumine ja töötlemine on lubatud vaid andmete loovutaja nõusoleku olemasolul. Üldjuhul pole nõusolekut vaja anonüümsete andmete töötlemiseks, kuid geeniandmete puhul on see problemaatiline, sest tulenevalt geeniandmete unikaalsusest pole täielik umbisikustamine võimalik ja seega ei tohiks loobuda ka rangematest andmekaitsenõuetest. 
Hiljuti avaldatud aruandes soovitas Briti valitsust nõustav Inimese Geneetika Komisjon kaaluda inimese geeniandmete nõusolekuta omamise või testimise (välja arvatud meditsiinilistel eesmärkidel) kuulutada kriminaalkuriteoks. Hinnates loodavat geeniandmebaasi ja selle võimalikku kasutamist ärilistel eesmärkidel, soovitatakse juba nõusoleku küsimisel selgitada projektiga seotud ärihuve. Kuna Briti geeniprojekti finantseeritakse suures osas avaliku sektori poolt, leitakse aruandes, et andmebaas kuulub nö rahvuslike varade hulka, mistõttu selle kasutamisel peaks eelkõige arvestama riiklike huvidega.
Protecting Genomic Privacy When Nature Meets Nurture (GenomeWeb), 12.07.02

Inimestel HIV viirust pärssiv geen
Teadlaste sõnul omavad inimesed geeni, mis toimib HIV nakkust pärssivalt. Kuna olemasolevad väheefektiivsed ravimid muutuvad võitluses haigusega üha võimetumaks, loodetakse avastuse abil välja töötada HIV viiruse ja AIDS-i ravimiseks uusi ravimeetodeid. Professor Michael Malim'i juhitud uurimisrühm leidis, et HIV viirus takistab geeni CEM15 toimet, tootes valku Vif. Kui aga Londoni King's Kolledzi ja Pensylvania Ülikooli teadlased nimetatud valgu eemaldasid, suutis CEM15 geen edukalt takistada HIV viiruse paljunemist.
Eelnevalt oli teada, et valk Vif on seotud HIV viiruse paljunemisega, kuid selle täpne funktsioon oli ebaselge. Teadlaste sõnul on võimalik valgu Vif toime blokeerimise läbi takistada HIV viiruse levikut organismis. Järgnevalt plaanitaksegi leida võimalikke ühendeid, mis peataksid valgu Vif toime. Võimaliku ravimeetodini loodetakse jõuda järgneva kümne aasta jooksul.
Olemasolevad ravimmeetodid toimivad tavaliselt ravimite kompleksina ja on suunatud viiruse erinevate elutsükli elementide vastu. Tänaseks suudab HIV viirus vähemalt pooltel patsientidel olemasolevatele ravimitele vastu hakata. Uurimus avaldati teadusajakirja Nature online versioonis.
Humans have anti-HIV gene (BBC) 14.07.02

Geneetiline testimine tõstatab eetilisi dilemmasid
Iga päevaga suurenevad teadmised inimese geneetilisest ehitusest. Samuti jõuab patsientideni lähitulevikus üha enam teste, mis määravad patsiendile kas ühe või teise ravimi või ennustavad vastuvõtlikkust mõnele haigusele. Uued teadmised oma geneetilisest saladustest kätkevad endas nii võimalikke lahendusi kui ka potentsiaalseid probleeme. Sügisel Tartus toimuval Geenitehnoloogia Foorumil esinev Genfi Ülikooli bioeetik Alex Mauron leiab, et geneetiline testimine muudab senisest veelgi olulisemaks patsientide õiguse kontrollida nende tervisega seotud informatsiooni, mida himustavad näiteks kulude vähendamisele suunatud tööandjad või kindlustuse pakkujad.

Genetic Testing Raises Tough Ethical Questions (Reuters), 14.07.02

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.