SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
ETV kordab saatesarja Kuumad Geenid
Juuni lõpust juuli lõpuni kordab Eesti Televisioon saatesarja Kuumad Geenid, mis tutvustab geneetika põhitõdesid ja annab ülevaate uutest võimalustest – nii neist, mis on juba täna meile kättesaadavad kui neist, mida me alles ootame ja loodame. Kuus saadet sarjast Kuumad Geenid on eetris 26. juunist 31. juulini kolmapäeviti kell 18.15. Eestikeelsed saated on varustatud venekeelsete subtiitritega.

III saade, 10.07 Geenteraapia ja geenvaktsineerimine; IV saade, 17.07 Personaalsed ravimid
V saade, 24.07; Embrüodiagnostika; VI saade, 31.07 Geeniuuringud

 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 26. nädal (24.06-30.06)
================================
Sisukord:
Ravimifirma võtab kasutusele Rootsi kaksikute registri
Islandi geeniprojekti raames identifitseeriti kõrgvererõhutõvega seotud kromosoomipiirkond
Positiivne väljund negatiivsetele uurimistöödele
Singapur lubab embrüote kloonimist
Vähi Genoomi Projekti esimene leid
Euroopa Komisjoni teadusvoliniku arvates peaks Euroopast saama farmaatsia-alane kompetentsikeskus
Presidendi Bioeetika Nõukogu kaldub keelustama terapeutilist kloonimist
Euroopa Liidu teadlased arendavad vähki tapvad isotoobid
Õietolm levib kilomeetrite kaugusele
Lämmastikväetist tootvad kultuurid on võimalikud
Geeniteraapia vähi vastu
Bakterid puhastavad hambaid
=========================================

Ravimifirma võtab kasutusele Rootsi kaksikute registri
AstraZeneca teatas, et Karolinska Instituudiga (Rootsi) sõlmitud leping võimaldab firmal juurdepääsu 120 000 kaksiku andmeid sisaldavale andmebaasidele. Lepingu kohaselt lisatakse üle-eelmisel sajandil alustatud andmebaasile ka geeniandmed ning AstraZeneca saab eksklusiivse kasutusõiguse. Firma loodab andmebaasi abil uurida keskkonna ja geneetika faktoreid erinevates haiguste tekkes. Vastutasuks finantseerib ravimifirma järgneva viie aasta jooksul Rootsi Kaksikute Registri arhiivi.
Drugs firm pins hopes on Swedish twins (Reuters), 26.06.02

Islandi geeniprojekti raames identifitseeriti kõrgvererõhutõvega seotud kromosoomipiirkond
Islandi firma deCODE teatas, et avastas 18. kromosoomis kõrgvererõhutõvega seotud piirkonna. Piirkonda on eelnevalt seostatud kõrgvererõhutõve tekkega nii inimestel, hiirtel kui ka rottidel. Avastusega on teadlased astunud sammu lähemale kõrgvererõhutõve geneetika mõistmiseks.
Teade on oluline, sest haiguse all kannatab umbes neljandik arenenud riikide täiskasvanud elanikest, seda enam, et kõrgvererõhutõbi on peamine riskifaktor insuldi ja südameataki tekkeks. deCODE teadlaste ja Islandi Riikliku Ülikooli Haigla kardioloogide koostöö on avaldatud ajakirja Hypertension viimases numbris vt www.hypertensionaha.org.
Järgnevalt asuvad teadlased võimaliku geeni või geenide täpsemat asukohta määrama ning selgitama täpset toimemehhanism. Eesmärgiks on seatud uute ravivõimaluste ja DNA-l baseeruvate diagnostikavahendite väljatöötamine, mis hõlbustaks haiguse diagnoosimist, võimaliku eelsoodumuse määramist ja sobivaimate ravimite soovitamist.
deCode geeni- ja terviseandmeid sisaldavas andmebaasis on enam kui 5000 kõrgvererõhutõve vastaseid ravimeid tarbivat patsienti. Nende seast valiti sugupuuandmeid kasutades välja 120 perekonda, kus tõbi esines väga suure järjepidevusega. Seejärel määrati 900 markeri abil 500 vabatahtliku haigust põdeva ja nende 300 terve sugulase genotüüp ehk analüüsiti geeniandmeid. Veidi enam kui pooled haigust põdevad patsiendid omasid sarnasusi 18. kromosoomis.
deCode juht dr Kari Stefansson selgitas, et "peaaegu kõik meist on kuulnud kõrgvererõhutõvest ja selle negatiivsest mõjust tervisele. Me kas põeme haigust ise või tunneme kedagi, kes selle tõve all kannatab. Avastus on oluliseks sammuks südamehaiguste geneetiliste aluste selgitamisel ning võimalike uute diagnostikavahendite, ravimite ja ennetusstrateegiate rakendamisel." Stefansson rõhutas, et uurimistulemused kinnitavad taas Islandi populatsioonil põhineva geeniprojekti väärtust, sest populatsioonigeneetika ja genotüpiseerimisvõimsuse rakendamine võimaldavad uurida enamikke laialt levinud haigusi. Vt ka artiklit ajakirjas Economist (deCoded? 13.06.02), kus kirjeldatakse firma deCode tegevust ja äsja avaldatud täpsustatud genoomikaarti.
deCODE Announces Mapping of a Hypertension Gene on Chromosome 18 (deCode pressiteade), 26.06.02

Positiivne väljund negatiivsetele uurimistöödele
Alates sügisest hakkab ilmuma ajakiri The Journal of Negative Results in Biomedicine, kus avaldatakse negatiivsete tulemustega biomeditsiini valdkonna uurimusi. Ajakiri keskendub baasteadusele ja oodatud ebaõnnestunud kliinilisi katseid kirjeldavatele artiklitele. Ajakiri sai alguse ideest, mille kohaselt leidub negatiivsete tulemustega lõppenud uurimustes sageli väärtuslikku informatsiooni, mis ei jõua avalikkuseni. BioMed Central gruppi kuuluva ajakirja toimetajaks on Harvardi Ülikooli rakubioloog Bjorn Olsen.
Positive opening for negative results (Nature 417, 890 - 891), 27.06.02

Singapur lubab embrüote kloonimist
Singapuri bioeetika komisjon soovitab valitsusel lubada embrüote terapeutilist kloonimist teaduslikel eesmärkidel. Komisjoni tööd juhtinud Lim Pin (Riikliku Ülikooli Haigla konsultant) kinnitas, et uut regulatsiooni on vaja, et tagada informeeritud nõusoleku kehtestamine embrüote loomisel ja keelustada annetatud kudede müük. Kehtestatav poliitika on osa Singapuri plaanist kujuneda juhtivaks eluteaduste uurimiskeskuseks. Valitsus investeerib innukalt bioloogia ja biomeditsiini uurimisse.
Singapore joins band of countries cloning embryos for research (Nature 417, 890 - 891), 27.06.02

Vähi Genoomi Projekti esimene leid
Sangeri Instituudi algatatud Vähi Genoomi Projekti esimese tulemusena teatasid teadlased mutatsiooni avastamisest BRAF geenis. Leitud geenimutatsioon esineb erinevates vähivormides, kuid eelkõige melanoomide korral. Vähi Genoomi Projekt on eesmärgiks seadnud kõigi vähiga seotud geenimutatsioonide avastamise.
Cancer: Lucky draw in the gene raffle (Nature 417, 906 - 907), 27.06.02

Euroopa Komisjoni teadusvoliniku arvates peaks Euroopast saama farmaatsia-alane kompetentsikeskus
Euroopa farmaatsiatööstuse (EFPIA) iga-aastasel assambleel Brugge's (Belgia) esinenud Euroopa Komisjoni teadusvolinik Philippe Busquin leidis, et Euroopast võiks saada kompetentsikeskus, mis keskenduks farmaatsiale.
Tema sõnul on vajalik toetada teadustegevusel baseeruvat tööstust pakkudes igakülgset abi teaduse ja tehnoloogia arengule Euroopas. Busquin rõhutas vajadust tõhustada investeeringuid ning vähendada bürokraatiat.
Euroopa Komisjoni hinnangul on viimase kümne aasta jooksul farmaatsiatööstuse innovatiivseim piirkond olnud just Euroopa. Siiski jääb Euroopa alates 1997. aastast alla Ameerika Ühendriikidele, kes on haaranud juhtrolli nii teadus- ja arendustegevusse investeerimisel kui uute ravimite väljatöötamisel.
1990. aastal suunas Euroopa farmaatsiatööstus 73 % oma teadus- ja arendustegevuse eelarvesummadest Euroopasse, aastaks 1999 oli see protsent langenud 59ni. USA kulutab hetkel teadus- ja arendustegevusele 24 miljardit eurot, Euroopa Liit 17 miljardit eurot.
P. Busquin'i arvates on Euroopa Liit olnud väheaktiivne kasutamaks ära biotehnoloogias peituvat potentsiaali uute ravimite väljatöötamiseks. Tema sõnul püüab Euroopa siiski USA-le järele jõuda luues igal aastal uusi biotehnoloogia ettevõtteid. Suurenevad ka investeeringud biotehnoloogiasse. Loe edasi ...
Lisainformatsiooni vaata: http://europa.eu.int/comm/research/quality-of-life.html
Busquin calls for EU to take up challenge of excellence in pharmaceutical research (Cordis), 27.06.02

Presidendi Bioeetika Nõukogu kaldub keelustama terapeutilist kloonimist
Ameerika Ühendriikide presidenti nõustav Bioeetika Nõukogu toetas 20. juunil aset leidnud kohtumisel inimese kloonimise keelustamist. Samas ei suudetud saavutada üksmeelt terapeutilise kloonimise osas, mille eesmärgiks on tüvirakkude eraldamine ning inimese varajase arengu uurimine. Nõukogu enamus toetab kahe- kuni kuueaastase moratooriumi kehtestamist kloonimisega seotud uurimistegevusele ning vaid üksikud 18-liikmelisest kogust on avaldanud moratooriumile otsest vastuseisu. Nõukogu esimehe Chicago Ülikooli filosoofia professor Leon Kass avaldas lootust, et suve jooksul valmib üksikasjalik raport, kus kirjeldatakse ühe või teise otsusega kaasneda võivaid tagajärgi. Vt lisaks http://www.bioethics.gov
Bush's advisers lean towards ban on research cloning (Nature 417, 885), 27.06.02

Euroopa Liidu teadlased arendavad vähki tapvad isotoobid
Viimased uurimistulemused Euroopa Liidu teadlastelt annavad alust loota, et radioisotoobid võivad osutuda tõhusateks võitluses vähi vastu. Esialgsed kliinilised katsed, mis viidi läbi teadlaste poolt Euroopa Komisjoni Ühendatud Teaduskeskuses Saksamaal Karslruhe's ning Saksa Vähiuurimise Keskuses Heidelberg'is, tõestavad, et alfakiirgur (alpha-emitting) radioaktiivsed isotoobid suudavad tappa vähirakke. Avastus võib olla olulise tähtsusega võitluses leukeemia, munasarjavähi ning nahavähiga. Euroopa Komisjon loodab lähiaastatel rakendada uut ravimeetodit patsientide ravis.
Uue ravimeetodi korral rünnatakse vähirakke monoklonaalse antikeha või peptiidiga, mis ühendatakse radioaktiivse isotoobiga. Kui see laguneb, tekivad isotoobist osakesed, mis tapavad kõik ette juhtuvad vähirakud.
Ravimeetodi edusse loodab teiste seas Euroopa Komisjoni teadusvolinik Philippe Busquin, kelle sõnul on vähivastane võitlus üheks prioriteetseimaks valdkonnaks ELi käivituvas 6. Raamprogrammis. Vähiuuringuteks on raamprogrammi raames eraldatud 400 miljonit eurot. Kõnealust uurimust rahastati Euroopa Komisjoni poolt 1.4 mln euro ulatuses projekti "Treatment of Non-Hodgkin's Lymphoma" raames. Lisainformatsioon: http://itu.jrc.cec.eu.int
EU research develops cancer-killing isotopes (Cordis), 27.06.02

Õietolm levib kilomeetrite kaugusele
Geneetiliselt muundatud taimede üks peamisi probleeme on nende võimalik soovimatu levik ja segunemine teiste taimedega. Mitmel pool on kehtestatud nn puhvertsoonid vältimaks soovimatuid tagajärgi. Ajakirjas Science avaldatud põhjalik uurimus annab ülevaate õietolmu levikust. Austraalia teadlaste andmetel võib õietolm levida märkimisväärsete kauguste taha, kuid geeneetiline segunemine on siiski minimaalne. Kuigi uurimistulemused kinnitavad, et täielikult pole võimalik geneetiliselt modifitseeritud taimede ja tavaliste taimede segunemist vältida, jääb geneetiline segunemise tase Euroopas kehtestatud piirnormidest madalamaks. 2000. aastal korraldatud uurimusest selgus, et taime seemned võivad levida kuni kolme kilomeetri kaugusele.
A Little Pollen Goes a Long Way (Science 296, 5577, 2314), 28.06.02

Lämmastikväetist tootvad kultuurid on võimalikud
Ajakirjas Nature 26. juunil avaldatud artiklist selgub, et enda tarbeks lämmastikväetist tootvate taimede aretamine võib kujuneda arvatust lihtsamaks.
Kaunvilja taimede juured (herne ning oa perekonnast) moodustavad koos mügarbakteriga (rhizobium) ebatavalise koosluse, mis võimaldab bakteril ammutada atmosfäärist lämmastikgaasi ning muuta see nitraadiks ja ammoniaagiks. Viimased omandab taim samal viisil kui kunstväetise. Bakter omandab ning kasutab omakorda taime poolt toodetavat suhkrut.
Suurbritannia Sainsbury laboratooriumi teadlased tegid kindlaks, et see ebatavaline lämmastikku siduv kooslus kaunvilja ja mügarbakteri vahel baseerub samadele geenidele, mis kontrollivad tavalist taime juurte ja seente vahelist seenjuure protsessi. Selle käigus omandavad seente seenjuured toitaineid, mis on vajalikud taimesuhkru tekkeks, mida hiljem kasutavad omakorda seened.
Projektijuhi dr Martin Parniske sõnul on nüüd teada, et osake geneetilisest mustrist, mis on vajalik sümbiootilise koosluse tekkeks lämmastikku siduva bakteiga, on olemas kõigil peamistel taimeliikidel, sh sellistel tähtsatel põllukultuuridel nagu nisu ja riis.
Uus avastus võimaldab piirata keskkonda saastavate kunstlike lämmastikväetiste kasutamist.
Lisainformatsioon: http://www.sainsbury-laboratory.ac.uk
New research suggests nitrogen-fixing crops a possibility (Cordis), 28.06.02

Geeniteraapia vähi vastu
Ameerika teadlased on leidnud võimaluse pärssida kasvajat toitvate veresoonte teket ehk angiogeneesi, mis märgatavalt vähendab vähi tunnuseid hiirtel. Angiogeneesi takistamine on olnud paljude teadlaste eesmärgiks. Uurimuse juhtautori Dr. David A. Cheresh'i sõnul süstiti angiogeneesi pärssiv geen nn "nanoosakestes" soovitud rakkudeni, misjärel kasvaja areng peatus. Uurimus avaldati ajakirjas Science (2002;296:2404-2407).
New Gene Therapy Method Starves Tumors In Mice (Reuters Health), 27.06.02

Bakterid puhastavad hambaid
Teadlased on loonud geneetiliselt modifitseeritud bakteri, mis hävitab hambaid kahjustavaid pisikuid. Uuringu kohaselt tekkis rottidel, kelle hambaid töödeldi nimetatud bakteritega tavalisest vähem hambakahjustusi. Teadlaste hinnangul on bakterite kasulikke omadusi võimalik kasutada teiste mikroobide vastu nii suuõõnes kui mujal organismis. Lennart Hammarstromi juhitud Karolinska Instituuudi uurimisrühm modifitseeris bakteri Lactobacillus zeae, et see kannaks välispinnal antikeha bakteri Streptococcus mutans vastu. S.
mutans
on üks peamisi hambakariese põhjustajaid. Järgnevalt üritab uurimisrühm Lactobacillus zeae bakterile lisada antikehasid erinevate infektsioonitekitajate vastu (nt rotaviirus). Hammarsrom leiab, et kasulikud bakterid võiksid kujuneda odavaks ravimeetodiks arengumaadele. Ühe kasutusvõimalusena saaks reisija võtta lennujaamas sisse külmutatud kapsli, et vältida reisi sihtpunktis haigestumist kõhulahtisusse. Uurimus avaldati ajakirjas Nature Biotechnology (20, 702 - 706, 2002). 

Bugs clean teeth (Nature Science Update), 28.06.02

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.