SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
ETV kordab saatesarja Kuumad Geenid
Juuni lõpust juuli lõpuni kordab Eesti Televisioon saatesarja Kuumad Geenid, mis tutvustab geneetika põhitõdesid ja annab ülevaate uutest võimalustest – nii neist, mis on juba täna meile kättesaadavad kui neist, mida me alles ootame ja loodame. Kuus saadet sarjast Kuumad Geenid on eetris 26. juunist 31. juulini kolmapäeviti kell 18.15. Eestikeelsed saated on varustatud venekeelsete subtiitritega.

II saade, 03.07 Geenid ja haigused; III saade, 10.07 Geenteraapia ja geenvaktsineerimine; IV saade, 17.07 Personaalsed ravimid; V saade, 24.07; Embrüodiagnostika; VI saade, 31.07 Geeniuuringud

 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 25. nädal (17.06-23.06)
================================
Sisukord:
Firma märgistab tooted DNA järjestusega 
Kaks lugu Islandi geeniprojektist ja dr. Kari Stefanssonist
Lähestikku asetsevatel geenidel sarnane aktiivsus 
Tüvirakud taastavad immuunsüsteemi
Tasuta kvaliteetajakiri bioloogiahuvilistele
Geneetiliselt muundatud organismid kannavad endas suuremat teoreetilise väljasuremise ohtu
Viie suurima ravimifirma arendustegevus pole tulemuslik
Mobiiltelefon põhjustab muutusi inimese rakkudes
Tüvirakud pakuvad taas kõneainet
=========================================

Firma märgistab tooted DNA järjestusega 
Taivani firma Biowell kasutab DNA koodi kaupade märgistamiseks. Kuna DNA järjestuse lõike on peaaegu võimatu järgi teha võimaldab tehnoloogia eristada võltsitud tooteid ehtsatest. Mitme tuhande aluspaari pikkuseid DNA lõike on võimalik lipikute abil kinnitada mitmesugustele esemetele ning nende õigsust on võimalik kontrollida lihtsa katsega. Katse käigus reageerib märgistus testainele ning muudab värvi nt sinisest roosaks ja tagasi. Katset on võimalik korrata vähemalt viis korda, mistõttu on toote ehtsust võimalik kontrollida erinevates jaotusketi punktides. Firma esindaja sõnul pole ka põhjust karta, et DNA lipikud võiksid kahjustuda, sest läbiviidud testide tulemusena võib väita, et DNA märgistus kestab igal juhul kauem kui toode ise. Firma pakub tehnoloogia võimalike kasutusvaldkondadena välja nt lotopiletid, kunstiteosed, ID kaardid, antiik, kallid veinid, tarkvara ja aktsiad jms.

Using DNA to Foil Counterfeiting: Genes on Your Jeans? (GenomeWeb), 14.06.02

Kaks lugu Islandi geeniprojektist ja dr. Kari Stefanssonist
Ajaleht New York Times portreteerib firma deCode Genetics (www.decode.com) asutajat ja Islandi geeniprojekti algatajat dr. Kari Stefanssoni. Ärimaailma oli  Stefansson sunnitud pöörduma pärast tagasilükatud granditaotlust, kus soovis uurida Sclerosis Multiplexi geneetikat tuginedes Islandi perekondadele. Pärast eitavad vastust Ameerika Riiklikult Tervishoiuinstituudilt kogus Stefansson 1996. aastal kuue nädalaga oma idee teostamiseks 12 mln dollarilise erakapitali ja asutas kolleegi dr. Jeffrey Gulcher'iga Harvardi Ülikoolist firma deCode.
Siiani on kõik kulgenud plaanide kohaselt ja firma deCode teadlased on lokaliseerinud 20 enamlevinud tavalise haigusega seotud geenivariandid. Nendest 20 piirkonnast on identifitseeritud 3 haigust põhjustavat geeni (skisofreenia ja kaks spetsiifilist südamehaigust). Islandi geeniprojekt baseerub suures osas põhjalikule genealoogilisele andmebaasile, mis ulatub 1100 aasta tagustesse aegadesse ning sisaldab umbes poolte islandlaste nimesid, sealjuures 85% Islandil 19. sajandil elanud inimestest ja ligi 100% möödunud sajandil elanud islandlastest. Firma annab tööd 600 inimesele, mis on märkimisväärne arvestades riigi väikest rahvaarvu. 
Firma andmetel nõustuvad uuringus osalema ca 90 protsenti kutsututest ning neist on 99 protsenti hiljem nõus mõne teise haiguse osas taas kaasa lööma. Kuigi paljud patsiendid on uuringute käigus avaldanud soovi oma geeniandmetest enam teada saada, pole see turvalisuse tagamise ettekäändel võimalik. Stefanssoni hinnangul on turvalisuse nõudjate survel otsustatud, et turvalisus on olulisem kui inimeste meditsiiniline heaolu. Ennustades tulevikku leiab Stefansson, et 10 kuni 15 aasta pärast on geeni- ja terviseandmeid sisaldavad andmebaasid loodud enamikes ühiskondades.

A Genomic Treasure Hunt May Be Striking Gold (New York Times), 18.06.02 (lug. vajalik registreerimine)
Hunting for Disease Genes in Iceland's Genealogies (New York Times), 18.06.02 (lug. vajalik registreerimine)

Lähestikku asetsevatel geenidel sarnane aktiivsus 
Siiani on levinud arvamus, et geenide ekspressioon ehk aktiivsus on määratud DNA järjestus, mis määrab ühe või teise valgu toodetava koguse ja asukoha. Äsja asutatud tasuta ajakirja Journal of Biology (vt uudist allpool) esimeses artiklis leiavad Howard Huges Meditsiiniinstituudi ja California Ülikooli teadlased, et umbes 15 lähestikku asetsevast geenist koosnevad grupid on sarnase aktiivsusega. Ühe blokina ekspresseeruvad geenid pole omavahel seotud ei struktuuri ega funktsiooni poolest, ainus neid ühendav kriteerium on lähestikku paiknemine. Uurimistulemused põhinevad äädikakärbse genoomi geenide aktiivsuse uurimisel mikrokiipide abil, mil 88 katse käigus tuvastati üle 200 suurema sarnase aktiivsusega geenide rühma. Geenide blokid koosnesid 10 kuni 30 geenist ning moodustasid umbes 20 protsenti äädikakärbse genoomist. Teadlased arvavad, et kromosoomis lähestikku paiknevate geenide aktiivsus on määratud sarnase mehhanismi poolt. 
Genes Next To One Another May Be Expressed Together (UniSci), 18.06.02

Tüvirakud taastavad immuunsüsteemi
Austraalia teadlased on kasvatanud tüvirakkudest immuunsüsteemile vajaliku organi. Monash Ülikooli teadlased Jason Gill ja Richard Boyd on veendunud, et hiirtel edukalt kasutatud tehnoloogia võib taastada immuunsüsteemi ka nt AIDSi põdevatel inimestel. Gill ja Boyd lõid kunstlikult rakupopulatsiooni, mis funktsioneerib tüümusena, kaelas paikneva lümfoidorganina, mis osaleb immuunsüsteemile vajalike rakkude (sh põletikuga võitlevate T-rakkude) tootmises. Tüümuse T-rakkude tootmise võimet vähendavad, viirused, kemoteraapia ja vananemine. Seetõttu on nt HIV viirust või kemoteraapiat kogevatel inimestel hädavajalik suurendada T-rakkude hulka organismis.

Australian Scientists Say Can Rebuild Immune System
(Reuters Health), 18.06.02

Tasuta kvaliteetajakiri bioloogiahuvilistele
BioMed Central teatas tasuta ajakirja Journal of Biology (http://jbiol.com/) esimese numbri ilmumisest. Ajakiri soovib küündida tuntud teadusajakirjade Nature, Science ja Cell tasemele, sest kasutab artiklite sobivuse määramiseks eelvalikut. Vastu võetud artiklid avaldatakse kahe nädala jooksul võrguversioonis ja hiljem ka trükitud kujul. Esialgu on avaldatud üks artikkel, mis käsitleb drosophila genoomi geenide ekspressiooni. Esimese juhtkirja kohaselt paikneb ajakiri Londonis ning erineb eelpool nimetatud väljaannetest kahes aspekti poolest. Esiteks pole ajakirjal tellimistasu ning teiseks säilitavad autorid artiklite autoriõigused.

Peer-Reviewed Freebie Makes its Debut (GenomeWeb), 18.06.02

Geneetiliselt muundatud organismid kannavad endas suuremat teoreetilise väljasuremise ohtu
Kaks Ameerika Ühendriikide teadlast on leidnud, et geneetiliselt muundatud organismide (GMO) viimine loodusesse võib suurendada looduslike liikide väljasuremise teoreetilist riski. USA Purdue Ülikooli professorite William Muir’i ja Richard Howard’i hoiatust tasub võtta tõsiselt arvestades Euroopas toimuvaid arutelusid geneetiliselt muundatud tehnoloogiate üle.
Arvuti mudelite ning statistilise analüüsi käigus uurisid nad hüpoteetilisi riske, mis kaasnevad GMO-de sisseviimisega looduslikesse populatsioonidesse. Töötati välja kolm uut stsenaariumit, mille alusel viib GMO-de juurutamine looduslike liikide hävinguni. Stsenaariumite alusel võib väita, et liikide väljasuremise oht on palju suurem, kui seda varem arvati. 
Ühe stsenaariumi alusel leidsid teadlased, et suurema kala vettelaskmine, kellel on ühtlasi suuremad võimalused paaritumiseks, kuid lühem eluiga, võib viia loodusliku populatsiooni väljasuremiseni vähem kui 40 generatsiooni jooksul. 
Teise stsenaariumi käigus uuriti geneetilist muundust, mille abil suurendatakse isase kala suurust eesmärgiga leida rohkem paarilisi ning pikendada eluiga. Katsete käigus selgus aga, et kalade viljakus väheneb. Looduses tähendaks see populatsiooni väljasuremist vähem kui 20 generatsiooni jooksul. 
Teadlased tegid kindlaks ka selle, et on võimalik stsenaarium, mille alusel sisseviidud geen suudab laieneda tervele populatsioonile vähendamata seejuures populatsiooni arvukust. Bioloogiaprofessor R. Howard’i sõnul on siiski väga raske hinnata riske, mis sellise geeni sisseviimisega kaasneda võivad. 
Purdue Ülikool teeb koostööd USA Põllumajandusministeeriumiga “Biotehnoloogia Riskide Hindamise Programmi” raames, mille eesmärgiks ongi hinnata biotehnoloogiaga kaasnevaid riske. Professor R. Muir’i arvates saab tarbijate usaldust transgeensete tehnoloogiate kasutamise suhtes võita vaid siis, kui võimalike riskide avaldumine on põhjalikult ja erapooletult läbi uuritud.

GMOs contain greater theoretical risk of extinction, say US scientists (Cordis) 19.06.02

Viie suurima ravimifirma arendustegevus pole tulemuslik
Hiljuti avaldatud Datamonitor uuringu kohaselt pole maailma viiel suurimal farmaatsiafirmal katsetuste lõppfaasis ühtegi potentsiaalset miljardi-dollari-käibega ravimit, mis analüütikute hinnangul iseloomustab sektori arendustegevuse nõrka tulemuslikkust. Hoolimata firmade Johnson & Johnson, Aventis, Pharmacia, Roche ja Wyeth üle miljardi dollari küündivatest investeeringutest teadus- ja arendustegevuse 2001. aastal pole silmapiiril potentsiaalselt edukaid ravimeid. Vaatlejate arvates satuvad firmad 2008. aastaks raskustesse, kui ei suudeta suurendada müügitulusid, mis hetkel kasvavad vähem kui investeeringud. Hetkel on parimad väljavaated firmal Aventis, kellel on viimastes katsetusfaasides aastaks 2008 hinnanguliselt 7.2 mld dollarilist käivet tõotavad ravimikandidaadid. Uuringu kohaselt on paljud farmaatsiafirmade megakäibega ravimid kaotamas patendikaitset. Näiteks olemasolevast 44 üle mld dollarilise aastakäibega ravimist kaotavad tervelt 15 patendikaitse enne 2002. aasta lõppu.
5 Big Drug Companies Face R&D Drought, Report Says (Reuters), 19.06.02 

Mobiiltelefon põhjustab muutusi inimese rakkudes
Kaks aastat väldanud uurimuse põhjal väidavad Soome teadlased, et mobiiltelefonid põhjustavad inimese rakkudes muutusi, mis võivad mõjutada ajutegevust. Soome Kiiritus ja Tuumaohutuse Ameti korraldatud uurimuse kohaselt suureneb mobiiltelefoni tõttu inimese rakkudes sadade valkude aktiivsus. Uurimust juhtinud Darius Leszczynski sõnul pole siiski võimalik olemasolevatele andmetele tuginedes tõestada mobiiltelefonide negatiivset mõju inimese tervisele.  
Human Cells May Be Affected By Mobile-Phone Radiation (Reuters), 20.06.02

Tüvirakud pakuvad taas kõneainet
Ameerika teadlased on hiire embrüost pärinevate tüvirakkude abil edukalt vähendanud Parkinsoni tõve sümptomeid rottidel (Nature, 417, 20 juuni; doi:10.1038/nature00900, 2002). Teine teadlaste rühm on näidanud, et täiskasvanud inimese luuüdist pärinevad tüvirakud on võimelised arenema mis tahes koetüübiks, alates verest kuni lihaste ja närvideni (Nature, 417, 20 juuni; doi:10.1038/nature00870, 2002). Eelnevalt on esitatud tõendeid embrüonaalsete tüvirakkude võimest areneda organismi erinevateks rakkudeks. Täiskasvanutest pärinevate rakkude repertuaari peeti siiani kitsamaks. Uued uurimused tõstatavad taas küsimuse embrüonaalsete tüvirakkude vajalikkusest, sest see eeldab eetiliselt problemaatilist embrüote hävitamist. Teadlaste arvates ei pruugi erinevatest allikatest pärinevad tüvirakud olla siiski samasugused, sest võivad nt ravimehhanismides käituda erinevalt.
Tüvirakkude abil loodavad teadlased ravida mitmesuguseid haigusi, mis eeldavad erinevate organismi kudede taastamist.
Stem cell hopes double (UniSci), 21.06.02

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.