SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Geenitehnoloogia Goorum 2002 - Personaalne meditsiin: müüt või tegelikkus arutleb personaalse meditsiini tuleviku üle alanud sajandil. 17 kõrgetasemelist ettekannet kahel päeval, kõneldakse personaalsest meditsiinist, geenivaramu projektist, ravimite väljatöötamisest, rinnavähi-, migreeni- ja silmahaiguste geneetikast, bioeetikast jpm. Teiste seas esinevad Dr. Michael D. Caldwell (Ameerika), Prof. Detlev Ganten (Saksamaa), Prof. Mark Lathrop (Prantsusmaa), Prof. Leena Peltonen (Ameerika), Prof. Mathias Uhlen (Rootsi), Dr. David Wang (Ameerika)
Veel vaid seitse päeva on võimalik registreeruda rahvusvahelisele konverentsile soodushinnaga.

Kasuta soodushinnaga registreerimist juba täna! On-line registreerimiseks klõpsa järgmisele lingile: http://www.geneforum.ee/2002/index.php?lang=est&name=form&sub=1
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 24. nädal (10.06-16.06)
================================
Sisukord:
Briti teadlased avastasid nahavähigeeni
Huntingtoni tõve geeniekspressiooni andmebaas
Rasvumise vastane ravimikandidaat
Ameerika Ühendriikide valitsus ei poolda GMO-toodete kohustuslikku märgistamist
Briti valitsus toetab oma biotehnoloogia ettevõtteid
Islandilt täpsem inimese genoomikaart
Biotehnoloogia üks peamisi tööstusharusid ja kasvumootoreid
Teadlased uurivad eluea ja geenide vahelisi seoseid
Eksperimendid primaatidega on vajalikud biomeditsiini arenguks
VI Raamprogramm algab novembris
Avastati kuus uut rinnavähigeeni
Alustati suitsetamise vastase vaktsiini kliiniliste katsetega
Laiskus geenide poolt ette määratud
=========================================
 

Briti teadlased avastasid nahavähigeeni
Briti teadlased avastasid nahavähiga seotud geeni. Uurimise käigus leiti, et rakkude kasvu kontrolliv geen (B-RAF) on 70% pigmentkasvaja juhtudel muteerunud. Wellcome Trusti Vähi Genoomika Projekti kaasjuhi dr Andy Futreali sõnul on avastus maailma suurima vähki põhjustavate geenide uurimise projekti esimeseks viljaks. 
Avastatud geen on struktuuri poolest sarnane geeniga ABL, mille mutatsioonid on seotud erinevate leukeemia vormidega. Eelnevalt on valku ABL tootva geeni toimet pärssivate ravimitega edukalt ravitud kroonilist müeloidleukeemiat. 
Sangeri Keskuse direktor Mike Stratton viitab asjaolule, et ABL ja B-RAF kuuluvad ühte perekonda, sest neil on sarnane bioloogiline funktsioon. Seetõttu on võimalik leida molekul, mis sarnaselt ABL mõju takistamisele pärsiks B-RAF mõju. Stratton lisas, et vähi korral peab lootusi vaos hoidma, sest vähktõbi on sageli ettearvamatu. 
Skin cancer 'gene' breakthrough (BBC), 10.06.02

Huntingtoni tõve geeniekspressiooni andmebaas
Bioinformaatikafirma 3rd Millennium teatas, et on loonud Huntingtoni tõvega seotud geeniekspressiooni andmetest suurima avaliku andmekogu (Huntington's Disease NeuMetrix Data Repository). Veebipõhine andmebaas sisaldab enam kui 15 000 dokumenti, mis on talletatud erinevatest mikrokiibi tehnoloogial läbi viidud eksperimentidest. Sügisel kasutusse tuleva Huntingtoni tõve andmebaasi loomist rahastas 1.8 mln dollariga Ameerika Ühendriikide valitsus programmi Advanced Technology Program raames. Firma 3rd Millennium arendab tarkvara erinevate bioloogiliste andmete sh geeniekspressiooni ja valkudega seonduvate andmete integreerimiseks.
3rd Millennium Creates Huntington's Disease Microarray Database (GenomeWeb), 10.06.02

Rasvumise vastane ravimikandidaat
Firma Lexicon Genetics teatas, et on leidnud võimaliku ravimikandidaadi rasvumise vastu. Firma teadlased tuvastasid, et retseptorgeeni LG747 väljalülitamisel akumuleerib organism tavalisest kaks korda enam rasva. Katsed hiirtel näitasid, et keskmiselt suureneb kehakaal 35 protsenti. Järgnevalt asub firma arendama ravimit, mis retseptori aktiviseeriks, lootes leida ravimi, mis vähendaks rasva hulka organismis.
Lexicon Finds New Obesity Drug Target (GenomeWeb), 10.06.02

Ameerika Ühendriikide valitsus ei poolda GMO-toodete kohustuslikku märgistamist
Ameerika Ühendriikide valitsusametnik kinnitas, et President Bush ei toeta geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate toodete märgistamise kohustuslikuks muutmist. Tervishoiu valdkonna eest vastutav Tommy Thompson avaldas konverentsil BIO 2002 arvamust, et "märgistamine viitab biotehnoloogia abil väljatöötatud toodete võimalikule ohule." Ameerika tööstus kardab, et märgistamine suurendab tarbijate umbusku. Teiselt poolt on arvutatud, et kohustuslik märgistamine võib põhjustada Ameerika firmadele ca 4 mld dollarit lisakulu aastas. Kogu maailma GMO-toodangust valmistavad Ameerika tootjad kuni 70 protsenti. Euroopa Liit kehtestas GMO-toodete kohustusliku märgistamise juba 1998. aastal.
White House Opposes Biotech Labels (AP), 10.06.02

Briti valitsus toetab oma biotehnoloogia ettevõtteid
Briti valitsus eraldas 25 mln dollarit projektile, mis peaks soodustama Briti genoomika ettevõtete rahvusvahelist koostööd. Spetsiaalselt ametisse nimetatud Alice Lin on diplomaat, kelle ülesandeks on leida partnereid Briti ettevõtetele eluteaduste sektoris. "Briti valitsus otsustas, et biotehnoloogia valdkonnas ei vasta kaubavahetus ja arendus sektori vajadustele," selgitas Lin. Algatuse peamiseks ülesandeks on leida kontaktid ettevõtetele, mis soovivad laieneda välismaale, kuid ei suuda seda omal jõul teha.
With Consolidation Heating Up, UK Government Plays Genomic Matchmaker (GenomeWeb), 10.06.02

Islandilt täpsem inimese genoomikaart
Islandi teadlased on saareriigis läbiviidava geeniprojekti põhjal täpsustanud inimese genoomikaarti. Ajakirjas Nature Genetics (2002;10.1038/ng917-920) avaldatud artiklis kirjeldatakse senisest erineval genoomi kaardistamise meetodil valminud kaarti, mille abil on võimalik täpsustada olemasolevat inimese genoomi esialgset järjestust. Islandi teadlaste sõnul on vaja teha vähemalt 100 suuremat parandust.
Tulemuseni jõuti 146 perekonnast pärineva 869 inimese genoomi analüüsimisel. Uurimusel on kaks olulist tulemit. Uus kaart ennustab täpsemalt markerite vahelist kaugust kromosoomis, lihtsustades haigusi põhjustavate geenide leidmist. Samuti on täpsustunud geenimarkerite järjestus kromosoomides. 
Islandi teadlased leidsid, et rekombinatsioonide arv oli erinevates genoomi piirkondades väga varieeruv. Rekombinatsioon leiab aset meioosi käigus munarakkude ja spermatosoidide moodustumisel, kui kahest kromosoomide kogumist moodustub üks.
Artikli juhtautor ja firma deCODE Genetics teadlane Augustine Kong arvab, et rekombinatsioonide sageduse varieerumine viitab võimalusele, et evolutsiooni käigus toimunud DNA muutused ei pruugi olla täiesti juhuslikud vaid kontsentreerunud teatud piirkondadesse.
The Iceland map (Nature Genetics doi:10.1038/ng920 - James L. Weber), 10.06.2002
Human Genome Sequence Has Errors, Scientists Say (New York Times), 11.06.02
Iceland Info Will Help Fine-Tune Human Genome Map (Reuters), 10.06.02

Biotehnoloogia üks peamisi tööstusharusid ja kasvumootoreid
Hiljuti avaldatud konsultatsioonifirma Ernst & Young 150-leheküljelises aruandes (Beyond Borders: Global Biotechnology Report 2002) nähakse biotehnoloogia sektorit ühe peamise tööstusharu ja majanduskasvu mootorina. Trend ei kehti ainult Ameerika kohta vaid on valdav ka teistes riikides, sh arengumaades. Aruande koostamisel vaadeldi üle maailma 662 avalikult kaubeldavat ja 3 600 erakätes olevat biotehnoloogia ettevõtet. Käibe poolest on edukaimad Ameerika firmad (70% kogu sektori käibest), kuid samas on Ameerikas ka kahjumid suurimad (4.8 mld aastal 2001). Aruande kohaselt annab biotehnoloogia sektor leiba 191 000 inimesele. Euroopa edestab Ameerikat vaid erakätes olevate firmade poolest (vastavalt 1 800 Euroopas ja 1 100 Ameerikas), samas on enamus neist väga väikesed ning võivad peagi kaduda.
 
Teine avaldatud aruanne
(Brookings Institution) vaatles sektori arengut erinevates Ameerika piirkondades. Brookings uuris ühe või teise piirkonna eeliseid ning loetles biotehnoloogia sektori meelepäraseks arenguks olevad faktorid: akadeemiline keskkond, investorite olemasolu, edukad eelkäijad. Samuti on oluline suurte ravimifirmade lähedus. Ameerika peamised keskused on: Boston, San Francisco, San Diego, Seattle, Washington, D.C. eeslinnad, ja North Carolina Teaduskolmnurk. Brookings'i aruanne on tasuta loetav aasdressil www.brookings.edu/urban.
Biotrends: Biotech driving economic growth in U.S. and abroad (San Francisco Chronicle), 10.06.02
Biotech funding plummets (Washington Post), 10.06.02
 

Teadlased uurivad eluea ja geenide vahelisi seoseid
Teadlaste väitel sai kinnitust arvamus, et pikaealisuse saladus peitub geenides. Harvardi Ülikooli ja Iisraeli teadlastest koosnenud uurimisrühm uuris 444 perekonda, kuhu kuulusid enam kui 2000 üle saja-aastaseks elanud inimest. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (2002;99:8442-8447) avaldatud uurimuses leitakse, et 100-aastaste meessoost järeltulijatel on 17 korda (naissoost järeltulijatel 8 korda) tavalisest suurem tõenäosus elada kauem kui 100 aastat. Uurimuse tarbeks asutatud firma Centagenetix (www.centagenetix.com) juht Dr. Thomas Perls loodab avastada konkreetsed geenid, mis mõjutavad eluiga ja vastuvõtlikkust haigustele. Näiteks avastati, et 100-aastastel esineb väga ebatõenäoliselt Alzheimeri teket soodustav ja kõrget kolesterooli taset põhjustav geen APOE-4. Uurimuse kohaselt ei sõltunud inimese vanus oluliselt keskkonnast, sest enamus saja-aastastest olid pigem vaesed ja väheharitud. Perls leiab, et soodne keskkond ja harjumused võivad pikendada eluiga kümnendi võrra, kuid saja-aastaseks elamiseks on vaja keskmisest soodsama geenivariandi olemasolu. Eelnevalt on täheldatud kõrgesse ikka jõudnud inimestel sarnasusi 4 kromosoomis paiknevas DNA järjestuses.

Secret to Longevity Lies in Genes, Study Finds (Reuters), 11.06.02 

Eksperimendid primaatidega on vajalikud biomeditsiini arenguks
Teadusajakiri Nature soovitab rahvale selgitada katseloomade tähtsust biomeditsiini arengus. Viimasel ajal on eriti Suurbritannias peatatud projekte, mis on seotud suuremahuliste loomkatsetega. Ajakirja Nature hinnangul on sageli raske, eriti mittespetsialistil, võrrelda nt ahvi kannatusi katsest tulenevate võimalike hüvedega. Teiselt poolt peavad teadlased astuma samme loomade kannatuste vähendamiseks ja olmetingimuste parandamiseks ning samuti selgitama, mil moel võivad katsed viivad ühe või teise surmava haiguse ravini. 
Distasteful but necessary (Nature 417, 673), 13.06.02 

VI Raamprogramm algab novembris
Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu kinnitas kuuenda viie-aastase Raamprogrammi, mis algab käesoleva aasta novembris. Viimasel hetkel loobusid vastuseisust Itaalia,  Austria ja Saksamaa, kes polnud rahul tüvirakkude uurimiseks mõeldud vahenditega. Programmi üldmahust (17.5 mld eurot) on maksimaalselt võimalik tüvirakkude uurimiseks eraldada 3% ehk ligi 50 mln eurot.

Framework passed as objection is dropped (Nature 417, 680 - 681) 13.06.02

Avastati kuus uut rinnavähigeeni
Bostoni teadlased avastasid kuus uut geenimarkerit, mis määravad rinnavähi esinemise tõenäosust. Kuigi avastus vajab kinnituse saamiseks laiaulatusliku uurimust, loodavad teadlased, et geenimutatsioonid võivad seletada tuhandete rinnavähijuhtumite tekkepõhjusi. Ajakirjas Science avaldatud uurimuses loodab Harvardi Meditsiiniteaduskonna pediaatria professor Dr. Alan D'Andrea, et uute rinnavähki tekitavate geenimutatsioonide vastane testimine täiustab kahest teadaolevalt rinnavähiga seotud geenist koosnevat diagnostikaarsenali. Kõrgendatud rinnavähiriski varajane avastamine võimaldaks naistel muuta elustiili, tihendada järelevalvet esimeste vähiilmingute tuvastamiseks või otsustada ennetava ravi kasuks. Need võimalused on juba olemas naistel, kellel avastatakse geenide BRCA1 või BRCA2 mutatsioonid. Samas on nende protsentuaalne hulk suhteliselt väike. Teadaolevalt on vähemalt 10 protsenti rinnavähijuhtumitest pärilikud ning neist juhtumitest on 75 protsendil muteerunud üks või mõlemad BRCA geenid. Hetkel pole teada uute geenimutatsioonidega kaasnev rinnavähi esinemise tõenäosus. BRCA geenimutatsioonide korral tekib eluajal rinnavähk 59-85 ning munasarjavähk 15-65 protsendilise tõenäosusega.
Kuus avastatud geeni on sarnaselt BRCA geenidele seotud DNA-mutatsioonide parandamisega rakkudes, mis mutatsiooni korral ei suuda neile pandud ülesandeid täita ning võivad põhjustada vigaste rakkude hulga suurenemise ja viia vähi tekkeni.

Boston researchers find 6 breast cancer risk genes (Boston Globe), 14.06.02 

Alustati suitsetamise vastase vaktsiini kliiniliste katsetega
Briti firma Xenova Plc teatel algasid suitsetamise vastase vaktsiini (TA-NIC) kliinilised katsed edukalt, sest vaktsiin kujunes ohutuks ning tootis edukalt vajalikke antikehasid, mis neutraliseerivad nikotiini mõju. Firma esindaja sõnul on eesmärgiks blokeerida nikotiini jõudmine ajju. Esimese faasi kliinilises katses osales 60 suitsetajat ja sama palju mittesuitsetajaid, kellele süstiti iga kahe nädala möödudes annus vaktsiini. Firma esindaja sõnul ei jõua uus toode turule enne 2006. aastat, sest peab läbima mitu kliiniliste katsete faasi.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on maailmas 1.25 mld suitsetajat. Paha harjumus põhjustab nt Ameerika Ühendriikides  hinnanguliselt 430 000 surmajuhtumit aastas ning nõuab 50 mld dollarit maksumaksjate vahendeid raviarvete näol. Olemasolevad ravimeetodid varustavad organismi nikotiinidoosiga, kuid need pole eriti tõhusad.
UK firm tests anti-smoking vaccine (Reuters Health), 14.06.02

Laiskus geenide poolt ette määratud
Šotimaa teadlased väidavad, et mõne inimese puhul võib laiskus olla geneetiliselt ette määratud. Glasgow Ülikooli teadlased uurisid tuhandeid koolilapsi, et selgitada võimalikke passiivsuse ja rasvumise geneetilisi põhjuseid. Hüpotees tugines varasemale avastusele, et üksainus geen mõjutab äädikakärbse aktiivsust. Esmaste tulemustena on identifitseeritud seitse geeni, mis võivad olla seotud kehalise aktiivsusega.

Scientists probe 'lazy gene' theory (BBC), 16.06.02

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.