SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Sooduspakkumine koostöös ajakirjaga Akadeemia:
Ajakirjas Akadeemia ilmub (alates nr 4/02) peatüki kaupa Matt Ridley raamat "Genoom" Inimkonna autobiograafia 23 peatükis. Noppides igast inimese kahekümne kolmest kromosoomist välja mõne hiljutiavastatud geeni, ja jutustades sinna kõrvale loo, mis sel geenil kõnelda on, pajatab Ridley ühtlasi meile meie liigi ja meie eellaste ajaloost, alustades elu koidikuga ja lõpetades pilguheiduga tulevikku. Ta jutustab meile geenidest, mida me jagame bakteritega; geenidest, mis meid šimpansidest eristavad; geenidest, mis määravad meid põdema mõnd ravimatut haigust ... 

Geenikeskus pakub võimalust tellida raamatut "Genoom" sisaldavad Akadeemia numbrid oma postkasti ülisoodsa hinnaga - 27 krooni (jaehind 36 krooni) number! Tellimiseks teatage soovist aadressil:
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 21. nädal (20.05-26.05)
================================
Sisukord:
Ravimi automaatne manustamine tulekul
Blair lubab kaitsta teadust
Suurbritannias soovitakse keelata võõra DNA loata kogumine
Iisraelis aretati sulgedeta kanad
NHGRI avalikustas sekveneerimisprojektide prioriteedid 
GM taimede laialdase kasvatamisega kaasneb hinnatõus
Geneetiliselt muundatud toit pole tavalisest ohtlikum
Teadusajakiri Nature jõuab tasuta arenguriikidesse
Eurooplased omavad GM toodete suhtes seisukohta
Avastati 22. aminohape
GM sääsed süstivad lootust malaaria alistamiseks
Tulevasi geenipatente kitsendavad eelnõud

=========================================

NB! Järgmine ülevaade ilmub kahe nädala pärast

Ravimi automaatne manustamine tulekul
Ameerika firma MicroCHIPS loodab viie aasta jooksul turule tulla kiibiga, mis asendab süstlaid ja keerukaid ravimite manustamise graafikuid. Firma esindaja sõnul toimib prototüüp rotil suurepäraselt ning see annab alust loota, et tehnoloogia sobib ka inimorganismile. Sõrmeküüne suurune kiip on ühendatud patareiga ning pakitud titaaniumisse ning see viiakse plaanide kohaselt inimese naha alla, eeldatavalt kõhupiirkonda. Kiibis on sajad mikroskoopilised reservuaarid, mida on võimalik täita ravimi või ravimitega. Kiibis sisalduv tarkvara reguleerib täpselt ja automaatselt millal ja kui palju soovitud ravimit organismi eraldatakse. Firma juht John Santini loodab lähiajal koguda 16 miljonit dollari ulatuses investeeringuid, et läbida kliiniliste katsetuste faasid. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi ajakiri Technology Review hinnangul kuulub 29.aastane John Santini 100 parima alla 35 aastase leiutaja hulka.

Drug Delivery by Chip May Be Coming (Reuters), 21.05.02

Blair lubab kaitsta teadust
Suurbritannia peaminister Tony Blair soovib teha lõpu teadlaste kritiseerimisele loomakaitsjate ja keskkonnaaktivistide poolt. Ajalehele Times andtud intervjuus andis Blair mõista, et protesteerijad segavad teadlastel uute teaduslike avastusteni jõudmist, öeldes, et "on aeg astuda välja teaduse kaitseks." 
Kuuldavasti on Blair raevunud keskkonnaaktivistide peale, kes on peatanud geneetiliselt muundatud organismide katsepõldude loomist ja takistanud Alzheimeri vastase teadustööd Cambridges.
Blairi sõnul "on täiesti vastuvõetamatu kui inimesed soovivad peatada ja hävitada seadustega kooskõlas olevad teaduslikku tegevust." 
Briti peaminister rõhutas, et valitsus peab teadust kaitsma ning mitte lubama üksikutest huvidest tulenevaid proteste. Kavade kohaselt peaks Blair 23. mail peetavas kõnes kinnitama investeeringute jätkamist teadus- ja arendustegevusse ning astuma välja teaduse kaitseks. Samuti on oodata avaldust, mille kohaselt loomakaitsjate segamatu tegevus võib seada ohtu teadustegevuse kogu Euroopa Liidus.  

Blair vows to protect science from 'misguided protests' (Cordis), 21.05.02

Suurbritannias soovitakse keelata võõra DNA loata kogumine
Briti Inimese Geneetika Komisjon, mis hoiab silma peal valdkonna arengutel, tegi valitsusele aruandes Inside Information ettepaneku keelata isiku nõusolekuta inimese geeniandmeid sisalduva materjali kogumine. Komisjoni esimehe Baroness Kennedy sõnul võib "ebaeetiline ajakirjanik salaja hõivata avaliku elu tegelasele kuuluva eseme nt kohvitassi ning avalikustada tema geeniandmed." Komisjoni ettepaneku tingis sagenenud kohtuprotsessid, kus üks pool kasutab tõendina vastaspoolelt salaja omastatud esemetelt pärinevaid geeniandmeid.
UK Urged to Outlaw Obtaining DNA Without Consent (Reuters), 21.05.02
Think-tank calls for an end to DNA deception (Nature 417, 370), 23.05.02

Iisraelis aretati sulgedeta kanad
Teadlased aretasid väidetavalt tavalisest kiiremini kasvava sulgedeta broileri. Iisraelis asuva Hebria Ülikooli teadlaste sõnul pole aretatud broilereid vaja kitkuda, mis muudab nende töötlemist säästlikumaks. Projekti juhtinud teadlased tunnistavad, et sulgedeta kanad on sobilikumad soojemasse kliimasse. Kriitikute hinnangul ei tee muutused kanade elu sugugi paremaks ning arvatavasti pigem halvemaks. Uurimust juhtinud professor Avigdor Cahaner kinnitas, et kanade geenidega pole manipuleeritud - tegemist on pool sajandit tuntud liigi tunnustega.
Bald chicken 'needs no plucking' (BBC), 21.05.02

NHGRI avalikustas sekveneerimisprojektide prioriteedid 
Ameerika Riiklik Inimese Genoomi Uurimise Instituut (NHGRI) avalikustas järgnevalt järjestamisele tulevate organismide prioriteedid. Inimese, hiire ja roti genoomide järjestamise lõpusirgel on järge ootamas kana, šimpans, erinevad seened, mesilane ja mitmed väiksemad mikroorganismid. Kuigi nimekiri ei eelda suuremahuliste projektide käivitamist, antakse mõista, milliseid projekte on kavas toetada. Võrdleva genoomika seisukohast on oluline võrrelda erinevate organismide genoomiandmeid, sest nii võib jõuda uute avastusteni. Näiteks on täna teada 22 500 hiire genoomis leiduvat geeni, millel on vaste ka inimese genoomis. 
NHGRI Prioritizes Model Organisms For Sequencing (Biocompare), 22.05.02

GM taimede laialdase kasvatamisega kaasneb hinnatõus
GM taimede laialdane kasutusele võtmine võib tõsta konventsionaalsete taimeseemnete hinda, selgub Euroopa Komisjoni tellitud uurimusest. Hinnatõus tuleneb põllumajandustavade muutumisest ja järelevalve süsteemide (sh toodete märgistamise) tõhustamise vajadusest. Samas on nõutav puhvertsoonide loomine, vältimaks soovimatut ristamist. Uurimus ennustab muutustest tulenevaks hinnatõusuks kartulite ja maisi puhul üks kuni kümme protsenti ning orgaanilise rapsiseemne puhul kuni 41 protsenti. Uurimuse valmimisel kasutati arvutisimulatsioone ja teaduslikke arvamusi.

Transgenic crops may seed growth in costs (Nature 417, 372 - 373), 23.05.2002 

Geneetiliselt muundatud toit pole tavalisest ohtlikum
Ameerikas läbi viidud uurimuse kohaselt ei kujuta GM-toit tavalisest suuremat riski inimese tervisele. Samas soovitatakse Ameerika Kongressi tellitud aruandes tõhustada turule tulevate GM-toodete analüüsi. Uurimuse kohaselt pole GM-toidu tarbijatel karta suuremat allergia- ega mürgistusriski. Aruandes soovitati Ameerika Toidu- ja Ravimiametil suhtuda kriitilisemalt GM-toodete valmistajate esitatud andemetesse, mis kirjeldavad toidu ohutust. Keskmiselt kulub Ameerikas uue GM-toote riskianalüüsiks poolteist kuni kolm aastat. Uurimuses ei käsitletud GM-toodete võimaliku ohtu keskkonnale.

Biotech Foods No Riskier Than Other Foods -Study (Reuters), 23.05.02

Teadusajakiri Nature jõuab tasuta arenguriikidesse
Käesoleva aasta alguses avaldatud aruandes soovitas Maailma Tervishoiuorganisatsioon võimaldada vaesemate riikide teadlastele vaba juurdepääsu teadusajakirjadele. Projekti Health Internetwork Access to Research Initiative (http://www.healthinternetwork.net - HINARI) raames naudivad tasuta juurdepääsu enamus 106 vaeseteks tunnistatud riigist, kus rahvuslik kogutoodang inimese kohta on alla 1000 dollari aastas. Järgmisel aastal saavad soodustingimustel juurdepääsu järgmised 39 riiki, kus rahvuslik kogutoodang inimese kohta on vahemikus 1000 kuni 3000 dollarit aastas. Alates 24. maist liitus projektiga ka teadusajakirjade perekond Nature.
Nature and the developing world (Nature 417, 365), 23.05.02

Eurooplased omavad GM toodete suhtes seisukohta
Euroopa Komisjoni uurimuse kohaselt on Euroopa kodanikud erinevalt poliitikute hinnangutest võimelised esitama GM toidu asjus eristatavaid ja kaalutletud seisukohti. Probleemid Euroopa biopõllumajanduse reguleerimisel tulenevad sageli just avaliku arvamuse ekslikust tõlgendamisest. Uurimus (Public Perceptions of Agricultural Biotechnologies in Europe) põhineb aastatel 1998-2000 erinevates Euroopa riikides toimunud diskussiooni analüüsil ja intervjuudel aktivistide ja teadlastega, kes on olnud seotud valdkonna arenguga. Uurimuse valmimist koordineeris Lancasteri Ülikooli sotsioloog Brian Wynne, kes on tuntud 1980-ndatel aastatel valminud samalaadsete tuumaenergia küsimusi käsitlevate uurimuste autorina. Uurimuses rõhutatakse, et enamik populaarsetest seisukohtadest ja valestimõistmisi on müüdid, sest uurimuses ei tuvastatud äärmuslikke poolt või vastu seisukohti geneetiliselt muundatud organismide osas (vt ka http://www.pabe.net).

Public ponders biotech issues (Nature 417, 368), 23.05.2002

Avastati 22. aminohape
Ohio Riikliku Ülikooli teadlased on avastanud 22. aminohappe. Eelmise aminohappe avastamisest on möödunud 16 aastat. Aminohapped moodustavad valgud, mis viivad ellu rakkudele pandud funktsioonid. Paarkümmend aastat tagasi arvati, et elusorganismide ehituskivideks on 20 aminohapet, kuid 1986.aastaks oli neid 21 ning täna 22. 
Avastusele pani aluse uurimuse ühe juhtautori dr. Joseph A. Krzycki poolt metaani tootva ensüümi geneetilise koodi järjestamine. Uus aminohappe (pyrrolysine) avastati üherakulises mikroobis, mis toodab metaani (maagaasi) ja eksisteerib ekstreemsetes tingimustes nagu kuumaveeallikad. 
Utah Ülikooli teadlased arvavad, et 22. aminohappe avastamine viitab aminohapete geneetilise muundamise võimalusele, mistõttu avarduvad ka tööstustes kasutatavate ensüümide tootmise võimalused. Ensüümid on valgud, mis nt kiirendavad keemilisi reaktsioone. Ensüüme kasutatakse õlu, juustu, pesupulbri loomatoidu, paberi jpt toodete valmistamisel.
Ajakirjas Science (2002;296:1459-1465) avaldatud uurimuses viidatakse võimalusele, et looduses võib suure tõenäosusega leiduda avastamata aminohappeid enamgi.
The 22nd Amino Acid (Sience 296, 5572, 1409-1410), 24.05.02
Our Genetic Code Has Changed (Reuters), 23.05.02

GM sääsed süstivad lootust malaaria alistamiseks
Geneetikud on astunud sammu lähemale malaaria alistamisele. Esmakordselt on õnnestunud luua geneetilise manipuleerimise abil takistada malaaria levikut sääskedelt. Ameerika ja Saksa teadlaste rühm kasutas laborikatsetes malaariavormi, mis nakatab hiiri. Ajakirjas Nature avaldatud uurimust kommenteerinud Gareth Lycett ja Fotis Kafatos (Euroopa Molekulaarbioloogia Labor Heidelbergis) leiavad, et tegemist on "põhimõttelise läbimurdega malaaria uurimises." Malaaria esineb 90 maailma riigis ning keskmiselt nakatub haigusesse iga kümnes maailma elanik. Hinnanguliselt kaotab malaaria tõttu elu 2 miljonit inimest aastas, sealjuures neist enamik Aafrikas. Teadlased avaldavad lootust, et tulevikus on võimalik saavutada malaaria üle kontroll, viies loodusesse geneetiliselt muundatud sääsed, mis pole võimelised malaariat levitama.

GM mosquitoes offer malaria hope (BBC), 23.05.02

Tulevasi geenipatente kitsendavad eelnõud
Ameerika parlamendis on menetluses kaks eelnõud, mis kitsendavad üksikute DNA molekulide või isoleeritud nukleotiidide patenteeritavust. Vabariiklase Lynn Riversi esitatud eelnõud võivad analüütikute hinnangul jõustumise korral ohustada biotehnoloogilist innovatsiooni Ameerikas. Eelnõu HR 3966 nõuab uurimuse korraldamist, hindamaks föderaalpoliitikat intellektuaalse omandi sh genoomika valdkonna innovatsioonipoliitikas. Analüüs peaks käsitlema olemasolevat ja alternatiivseid intellektuaalse omandi süsteeme, võimalusi uute stiimulite loomiseks, uute toodete väljatöötamiskulusid ja kapitali ja rahastamisvõimaluste olemasolu seoses geenipatentidega. Teine eelnõu HR 3967 võimaldab erandit patentidega kaitstud geenijärjestuse kasutamiseks mitteärilistel eesmärkidel või diagnostika testides Eelnõu kohaselt peavad kõik föderaalasutused avalikustama geenijärjestused, mille kohta on esitatud patenditaotlus, hiljemalt 30 päeva pärast taotluse sisseandmist.

Two New Bills Present Challenges to DNA Patentability (GenomeWeb), 24.05.02

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.