SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Sooduspakkumine koostöös ajakirjaga Akadeemia:
Ajakirjas Akadeemia ilmub (alates nr 4/02) peatüki kaupa Matt Ridley raamat "Genoom" Inimkonna autobiograafia 23 peatükis. Noppides igast inimese kahekümne kolmest kromosoomist välja mõne hiljutiavastatud geeni, ja jutustades sinna kõrvale loo, mis sel geenil kõnelda on, pajatab Ridley ühtlasi meile meie liigi ja meie eellaste ajaloost, alustades elu koidikuga ja lõpetades pilguheiduga tulevikku. Ta jutustab meile geenidest, mida me jagame bakteritega; geenidest, mis meid šimpansidest eristavad; geenidest, mis määravad meid põdema mõnd ravimatut haigust ... 

Geenikeskus pakub võimalust tellida raamatut "Genoom" sisaldavad Akadeemia numbrid oma postkasti ülisoodsa hinnaga - 27 krooni (jaehind 36 krooni) number! Tellimiseks teatage soovist aadressil:
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 20. nädal (13.05-19.05)
================================
Sisukord:
Regulaarne tee tarbimine tagab tugevad luud
Kanada ja Hispaania finantseerivad ühiselt genoomika projekte
Rämps DNA võib olla väärtuslik
Biotehnoloogia aktsiaindeks langes kolme aasta madalaimale tasemele
DeCode vähendas kahjumit
Tüvirakkude uurimist käsitlev regulatsioon on Euroopa riikides erinev
Edukad katsed diabeet I ravis
Patendid tõstavad personaalsete ravimite maksumust
Luuhõrenemise vastane ravimikandidaat
Britid valmistasid 2000. aastal pool miljonit GM looma
Uue põlvkonna kasvajaid pärssivad geenid
Üle kolmekümne miljoni dollari taimegenoomika projektidele
Missouri Ülikool omab inimese kloonimise tehnoloogia patenti
Mendeli auks avati galerii
=========================================

Regulaarne tee tarbimine tagab tugevad luud
Teadlaste hinnangul tagab regulaarne teejoomine tugevad luud. Viimane Taiwani uurimus pikendab populaarse joogi positiivsete omaduste nimekirja. Eelnevalt on leitud seoseid tee tarbimise ja vähi, südameataki ning Parkinsoni tõve riski vähenemise vahel.
Riikliku Cheng Kungi Ülikooli Haigla (Tainan, Taiwan) uurimisrühm Chih-Hsing Wu ja Chih-Jen Changi juhtimisel tuvastas, et luustikule avaldab tugevdavat toimet tee (eelkõige rohelise tee) kõrge fluoriidi sisaldus. Lisaks peaksid luustikule positiivselt mõjuma tees leiduvad flavonoidid ja fütoöstrogeen. Teadlaste hinnangul ei sõltu teejoomise positiivsed omadused tarbitavast kogusest vaid regulaarsusest. Uurimuse kohaselt täheldati kõige tugevamat positiivset efekti inimestel, kes olid regulaarselt teed tarbinud enam kui kümnendi.
Teadlaste sõnul sisaldab tee enam kui 4000 keemilist ühendit, mis ühel või teisel viisil võivad mõjutada organismi tervist. Taiwani uurimuses vaadeldi vähemalt 30 aastase 497 Hiina mehe ja 540 naise tee tarbimist ja teisi harjumusi nagu suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Uurimus avaldati ajakirjas Archives of Internal Medicine. 

Tea good for the bones (BBC), 13.05.02

Kanada ja Hispaania finantseerivad ühiselt genoomika projekte
Organisatsioonid Genoom Kanada ja Hispaania Genoomi Sihtasutus asuvad koostööle suuremahuliste genoomika projektide finantseerimisel. Kolm aastat kehtiva lepingu raames algatatakse ühiselt ühele riigile üle jõu käivaid ja keerulisemaid genoomika projekte. Kaks riiki kavatsevad tõhustada läbikäimist teadlaste, biotehnoloogia-, farmaatsia-, ja riskikapitalifirmade vahel, et leida ühiseid jõupingutusi nõudavaid ideid. Samuti on järgmisel aastal kavas algatada ühine grandisüsteem, kust saaksid toetust taotleda mõlema riigi teadlased. Mõlemad organisatsioonid on mittetulunduslikud ja peamiselt riiklikult finantseeritavad genoomika alaseid uuringuid korraldavad organisatsioonid.
Canada, Spain to Create Joint Genomic-Research Funds (GenomeWeb), 13.05.02

Rämps DNA võib olla väärtuslik
Suure osa inimese genoomist moodustab nn räps DNA, millele ei osata hetkel veel konkreetset funktsiooni anda. Ajakirjas Nature Genetics (2002, 31:2, 159-165) avaldatud uurimuses väidavad Michigani Ülikooli ja Lousiana Riikliku Ülikooli teadlased, et rämps DNA hulgas olevad LINE-1 ehk L-1 elemendid suudavad parandada katkenud DNA järjestust. Kõnealused L-1 elemendid moodustavad inimese DNA-st ca 17 protsenti ning siiani on teadmised nende omadustest puudulikud. Uurimuse juhtautori, inimese geneetika professori John V. Morani sõnul "arvati siiani, et L-1 elemendid on lihtsalt kaugest minevikust pärinevad ja pikka aega muutumatuna püsinud järjestused inimese genoomis. Nüüd on tekkinud küsimus, kas need elemendid paiknevad inimese genoomis, sest meil pole õnnestunud neist vabaneda või on neil ka mingi kasulik ülesanne?"
Parasite Or Partner? Study Suggests New Role For Junk DNA (Biocompare) 13.05.02

Biotehnoloogia aktsiaindeks langes kolme aasta madalaimale tasemele
Ameerika biotehnoloogia aktsiaindeks, mis koondab 17 juhtivat aktsiat, langes viimase kolme aasta madalaimale tasemele (383.34 punkti). Esmakordselt pärast biotehnoloogia eufooria algust börsil 2000. aasta jaanuaris langes indeks alla 400 punkti. Üks parimaid sektori meelsusi kajastav indeks püsis 1999. aasta alguses pikalt 200 punkti tasemel, kuid aasta teises pooles alanud buum kergitas indeksi 7. jaanuariks 2000 üle 400 punkti. Isegi biotehnoloogia mulli lõhkemisel 2000 aasta teises pooles ei langenud indeks alla 400 punkti ning pärast 11. septembri terrorirünnakuid püsis indeks arvestataval 415 punkti tasemel. Analüütikute sõnul valitseb turul pessimistlik meeleolu, sest üksteise järel tulevad negatiivsed teated ühe või teise ravimikandidaadi ebaõnnestumistest.

Depressing times for biotech as key index hits 3-year low ( San Francisco Chronicle), 13.05.02

DeCode vähendas kahjumit
Islandi geeniprojekti korraldava firma DeCode Genetics avalikustas käesoleva aasta esimese kvartali majandustulemuse, kus sõlmitud partnerluste toel suurenes käive ja vähenes kahjum. Aasta esimeses kvartalis kasvas käive võrreldes aasta taguse perioodiga 88 protsenti, ulatudes 9.5 miljoni dollarini. Kulutused teadus- ja arendustegevusele küündisid 18 miljoni dollarini. Majandustulemustele avaldas positiivset mõju ka firma MediChem Life Sciences ülevõtmine märtsi lõpus. Kokkuvõttes vähenes firma kahjum 16.1 miljonilt dollarilt 11.2 miljonini ehk 24 ameerika senti aktsia kohta. DeCode teatas, et omab käibevahendeid veidi enam kui 147 miljoni dollari väärtuses. 
DeCode Marks Q1 With Strong Revenue Growth, Narrowed Loss (GenomeWeb), 14.05.02

Tüvirakkude uurimist käsitlev regulatsioon on Euroopa riikides erinev
Euroopa Liikmesriikide tüvirakkude uurimisega seonduvat seadusandlust analüüsinud uurimuse kohaselt on kõige rangemad Saksamaa ja Austria ning kõige liberaalsem Suurbritannia. Verena Tschöpe (Europa-Studien) uurimus valmis vahetult pärast Euroopa Eetika Grupi (European group on ethics) arvamust, mis soovitab anda patendikaitse vaid tüvirakuliinidele, mis on innovatiivsed ja välja töötatud uute tööstuslike rakenduste tarbeks. Tschöpe uurimus rõhutab üksmeele puudumist tüvirakkudega seonduvas temaatikas, väites, et "Euroopa riigid on avaldanud suhteliselt üksmeelset vastuseisu inimembrüote käsitlemisele puhtalt utilitaarsuse printsiibist lähtudes, samuti kloonimise kasutamisele inimeste taastootmises, kuid sellest hoolimata esineb mitmeid konkurentide vahel huvide konflikte." Saksamaal ja Austrias on tüvirakkude uurimine raskendatud, sest nii embrüote kui rakkude doonorlus ja embrüote kasutamine teaduses on keelatud. Suurbritannias on 1990. aastal kehtestatud inimese viljastamise ja embrüoloogia seaduse järgi Euroopa liberaalseimad võimalused tüvirakkude ja embrüote uurimiseks, sest lubatud on isegi kunstlikul viljastamisel ülejäänud ja doonorite poolt annetatud embrüote ning spetsiaalselt teaduslikel eesmärkidel loodud embrüote kasutamine uurimistöös. Teiste Euroopa riikide seadusandlus paikneb kummagi äärmuse vahel. Lisainfo uurimuse kohta: http://www.europa-kontakt.de 

Report examines stem cell research legislation in EU Member States (Cordis), 14.05.02

Edukad katsed diabeet I ravis
Barcelona Ülikooli teadlased on ravinud edukalt diabeet I põdenud hiired, mis annab lootust haiguse ravimiseks ka inimestel. Hispaania teadlased täheldasid, et geneetiliselt muundatud diabeeti I põdevad hiired paranesid täielikult, hoolimata liigsest veresuhkru tasemest. Diabeet I ehk insuliinist sõltuv suhkruhaigus hävitab rakud, mis peaksid tootma insuliini hormooni. Professor Fatima Boshi juhitud uurimisrühm uuris hiirte abil valgu IGF-I rolli. Uurimistulemuste kohaselt tootsid geneetiliselt modifitseeritud hiired valgu mõjul piisavalt insuliini tootvaid rakke ning vähenes olemasolevate rakkude kadu. Ajakirjas Journal of Clinical Investigation avaldatud uurimuse autorid rõhutavad, et avastuse võimalikud viljad jõuavad inimesteni alles pärast mitme aastast täiendavat uurimist.  

Diabetes Results Raise Cure Hopes (BBC News), 14.05.02

Patendid tõstavad personaalsete ravimite maksumust
Ajakirja New Scientist teatel võivad kauaoodatud personaalsed ravimid, mis lähtuvad patsiendi geneetilistest iseärasustest kujuneda loodetust kallimaks. Väikse Austraalia firma teatel omavad nad patente tähtsamatele diagnostikameetoditele, mis määravad patsiendi vastuvõtlikkuse ühele või teisele haigusele. Vältimaks haigustega seonduvate geenimarkerite patenteerimist ja seega lisakulu moodustasid suuremad teadusasutused ja farmaatsiafirmad SNP Konsortsiumi, mille eesmärgiks oli identifitseerida haiguste seisukohast olulised markerid (SNP-d) ja need avalikustada. Hiljuti teatas Austraalia firma Genetic Technologies, et omab arvukalt nime GeneType all Shveitsis registreeritud patente, mis katavad enam vähem kogu SNP analüüsimise tehnoloogia. Firma juhi Mervyn Jacobsoni väitel "rikuvad firmad, kus kasutatakse mittekodeerivaid SNP-d, kas teadvalt või teadmatusest patendikaitset. Firma patendid pärinevad üheksakümnendatest aastatest, mil tegeleti nn rämps DNA uurimisega. Tänaseks on selgunud, et paljud markerid asuvad just genoomi mittekodeerivas piirkonnas geenide vahetus läheduses. Firma Genetic Technologies on asunud nõudma patentidega kaitstud tehnoloogia kasutamise eest litsentsitasusid. Firma teatel on kolme firmaga leping sõlmitud ning järge ootavad enam kui 20. Näiteks SNP-analüüsi seadmeid müüv Sequenom on väidetavalt litsentsi eest tasunud 500 000 dollarit.

Patent claims add to cost of tailored medicines (New Scientist), 15.05.02

Luuhõrenemise vastane ravimikandidaat
Ameerika teadlased on avastanud võimaliku ravimikandidaadi luuhõrenemise vastaseks raviks. Yale Ülikooli teadlaste Dr. Karl Insogna ja dr Richard P. Liftoni juhitud uurimisrühm identifitseeris luuhõrenemist mõjutava valgu-geeni seose. Olemasolevad luuhõrenemise vastased ravimeetodid on suunatud luude nõrgenemise vastu, kuid uus geneetikal põhinev meetod võib luustiku hoopis tugevdada. Aasta eest avastati, et geeni LRP5 mutatsioon põhjustab ulatuslikku luude kahjustust. Liftoni sõnul soovisid nad uurida kas mõni teine sama geeni mutatsioon võiks avaldada vastupidist toimet ehk luustikku tugevdada. Liftoni uurimisrühm avastas, et valk Dkk-1 pärsib avastatud geeni aktiivsust. Seetõttu loodavad teadlased, et valgu Dkk-1 mõju vähendamisel geenile võib luustik hoopis tugevneda.
Best Osteoporosis Defense May Be a Good Offense (HealthScoutNews), 15.05.02  

Britid valmistasid 2000. aastal pool miljonit GM looma
Briti survegrupi GeneWatch avaldatud uurimuse kohaselt modifitseeriti Briti laborites 2000. aastal geneetiliselt umbes 582 000 looma. Meditsiini ja põllumajandusteaduse hüvanguks loodud geneetiliselt modifitseeritud loomadest olid enamik hiired, kuid leidus ka lambaid, kitsi, veiseid, sigu, küülikuid jt. Enamik arvamust avaldanud teadlastest tunnistas uurimuse avaldamise vastutustunetuks, kuid loomakaitse organisatsioonidele tuli sadade tuhandete loomade ohvriks toomine üllatusena. Aruandes käsitletakse loomade kannatusi ja avaldatakse kahtlust, kas katsete tegemiseks on vaja sellisel hulgal loomi.
582,000 GM animals in British labs (The Guardian), 15.05.02

Uue põlvkonna kasvajaid pärssivad geenid
Kasvajate arengut pärssivad geenid on loodusliku vähivastase võitluse oluliseks osaks, sest kui geenid muutuvad mitteaktiivseks, arenevad sageli kasvajad. Tavaliselt on rakus kaks iga geeni koopiat ning reeglina kaotab geen toime, kui mõlemad koopiad on geneetiliselt mitteaktiivsed. Üheks näiteks on p53, mis normaalsel kujul vastutab organismi geneetilise materjali tervise eest, kaitstes organismi vähi ehk ebanormaalsete rakkude leviku eest. Juhul kui vigase geenivariandiga rakku pole võimalik parandada, see hävitatakse geeni p53 abil. Viimasel ajal on täiendavate kasvajaid pärssivate geenide avastamine aga vähenenud. Ajakirjas Nature arutletakse võimalike põhjuste üle ning arvatakse, et trendi võib seletada geenide mitteaktiivsuse mehhanismide paljususega. Uue põlvkonna kasvajaid pärssivate geenide (mis on mitteaktiivsed mingil muul põhjusel kui mutatsiooni tõttu) avastamisel peetakse oluliseks hiiremudeleid, mille kasulikkust tõestab näiteks hiljuti avastatud geen, mis on välja lülitatud maovähi korral. Kuigi nn uue põlvkonna kasvajaid pärssivate geenide avastamine on raskendatud, võivad need osutuda kasulikeks ravimikandidaatideks, sest muteerumata geene peaks olema võimalik teatud molekulide abil lihtsamalt aktiveerida. 

Cancer: New-age tumour suppressors (Nature 417, 235 - 237), 16.05.02

Üle kolmekümne miljoni dollari taimegenoomika projektidele
Ameerika Ühendriikide Esindajate Koda kiitis heaks eelnõu, mis tagab finantseerimise suurtele taimegenoomika projektidele. Uue seaduse kohaselt luuakse regionaalsed taime genoomi ja geeniekspressiooni uurimiskeskused eesmärgiga edendada rahvusvahelisi taimede geneetikat uurivaid projektide. Keskustele on kavas eraldada käesoleval aastal 9 miljonit ja järgneval kahel aastal 13.5 miljonit dollarit. Keskused luuakse peamiselt mittetulunduslike asutuste ja ülikoolide juurde, kuid sealjuures soovitakse arendada koostööd arenguriikides asuvate kasumit taotlevate firmadega. Ühe prioriteedina märgitakse projekte, mis on suunatud arengumaades põllumajanduslikult oluliste taimede arendamisele.
House Okays New $36 Million Plant Genomics Research Bill (GenomeWeb), 16.05.02 

Missouri Ülikool omab inimese kloonimise tehnoloogia patenti
Väidetavalt on Missouri Ülikoolile omistatud patent, mis tõlgenduste kohaselt hõlmab ka inimese kloonimist. Kuigi Ameerika Patendi- ja Kaubamärgiamet on välistanud inimese kloonimise patenteeritavuse, leivad eksperdid, et patent numbriga 6.211.429, hõlmab inimese kloonimist, sest käsitleb imetajate kloonimistehnikat. Patenditaotlus (sisse antud 3. aprillil 2001) tulenes Missouri Ülikooli teadlase dr Pratheri uurimusest sea kloonimisel, kuid patent haarab kõiki imetajaid ja seetõttu ka inimest. Vaatlejate hinnangul tundub ühe enam, et seadusandjad ei suuda valdkonna reguleerimisel tehnoloogia arenguga sammu pidada. Missouri Ülikooli pressiesindaja Christian Basey sõnul ei poolda ülikool inimese kloonimist ning võimalusel kasutaks patenti sellise tegevuse takistamiseks. Kloonimisvastaste sõnul on murettekitav, et avalik-õigusliku ülikooli kõrval on patendile õigused ka eraõiguslikul firmal BioTransplant (http://www.biotransplant.com).
The University of Missouri receives patent for human-cloning method (MSNBC), 16.05.02

Mendeli auks avati galerii
Geneetika isa Gregor Mendeli auks avatakse Tšehhimaal Brno linnas geneetikanäitus. Spetsiaalselt näituse tarbeks ehitatud galerii asub paigas, kus Mendel 19. sajandi lõpul pani aluse geneetikale, sõnastades põhilised mängureeglid. Ligi 180 aasta eest sündinud Mendeli töö olulisus ei selgunud tema eluajal. Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama pärast nende taasavastamist möödunud sajandi algul.
Mendel oli augustiinlaste mungaordu Püha Tooma kloostri munk ja loodusloo õpetaja. Tema haridustee oli suhteliselt lühike. Kahe aasta jooksul kuulas Mendel Viini Ülikoolis loenguid eksperimentaalsest füüsikast, keemiast ja ka bioloogiast.
 
Näituse üks korraldajatest, Professor Kim Nasmyth (Viini Molekulaarpatoloogia Instituudi direktor) rõhutab, et Medeli edupandiks oli lihtsus, sest " ta suutis esimesena rakendada keeruliste bioloogiliste seoste uurimisel statistikat." Väikeses kloostriaias tegi ta aastatel 1856-63 rohkeid ja mitmekesiseid ristamiskatseid erinevate hernesortidega, aga ka võrdluskatseid mõne teise taimeliigi sortidega.
Mendel lähtus eelkõige praktilise sordiaretuse huvidest ning seadis eesmärgiks leida hübriidide moodustumise ja arengu üldiselt rakendatav seadus järglaspõlvkondades. Rakendades uudset metoodikat ja tolle aja kohta hämmastavalt läbinägelikku analüüsi avastas ta tunnuste lahknemise ja kombineerumise statistilised seaduspärasused hübriidide järglaskonnas. Ta jõudis järeldusele, et tunnuste reeglipärase käitumise aluseks on eriliste vormiloovate elementide lahknemine ja kombineerumine sugurakkude moodustumisel ja viljastumisel. Sellega tungis ta pärilikkuse süvamehhanismidesse ning postuleeris tol ajal üldtunnustatud liitpärilikkuse kontseptsiooniga vastuoluliste diskreetsete ja põlvkondades püsivate pärilike elementide (mis hiljem geenideks nimetati) olemasolu.

Loe lisaks: Mendel 175: hernehübriididest transgeenideni (http://www.cs.ut.ee/~martv/Mendel175.html)
Gallery for genetics genius (BBC), 18.05.02

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.