SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Sooduspakkumine koostöös ajakirjaga Akadeemia:
Ajakirjas Akadeemia ilmub (alates nr 4/02) peatüki kaupa Matt Ridley raamat "Genoom" Inimkonna autobiograafia 23 peatükis.
Noppides igast inimese kahekümne kolmest kromosoomist välja mõne hiljutiavastatud geeni, ja jutustades sinna kõrvale loo, mis sel geenil kõnelda on, pajatab Ridley ühtlasi meile meie liigi ja meie eellaste ajaloost, alustades elu koidikuga ja lõpetades pilguheiduga tulevikku. Ta jutustab meile geenidest, mida me jagame bakteritega; geenidest, mis meid šimpansidest eristavad; geenidest, mis määravad meid põdema mõnd ravimatut haigust ... 

Geenikeskus pakub võimalust tellida raamatut "Genoom" sisaldavad Akadeemia numbrid oma postkasti ülisoodsa hinnaga - 27 krooni (jaehind 36 krooni) number! Tellimiseks teatage soovist aadressil:
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 19. nädal (06.05-12.05)
================================
Sisukord:
Kõrgendatud rinnavähirisk
Järjestati hiire genoom
Uus Genoomika meetod võib kiirendada genoomianalüüsi
Järjestati "antibiootikumi tehase" genoom
Efektiivsem ja ohutum geeniteraapiameetod
Perearstide puudulikud teadmised geneetikast takistavad genoomika jõudmist praktikasse
Kiire ja odav genotüpiseerimise tehnoloogia
Mittetulunduslik vähi geeniekspressiooni projekt
Valgu puudumine soodustab hiirtel raseduse katkemist
Keskmine eluiga kasvab jätkuvalt
B-hepatiidi vastase vaktsiiniga porgandid

=========================================

Kõrgendatud rinnavähirisk
Professor Julian Peto (Vähiuuringute Instituut) juhitud uurimuse kohaselt on identsete kaksikute korral, kus üks kaksikutest põeb rinnavähki, teisel kaksikul tavalisest kolm korda suurem tõenäosus rinnavähi tekkeks. Professor Peto korraldatud uurimuses vaadeldi 1300 identse kaksiku ja 1000 mitte-identse kaksiku geeniandmeid. Uurimistulemustest selgus, et kolmandikul rinnavähki põdenud identsetest kaksikutest avaldus hiljem rinnavähk. Samas täheldati, et mitte-identsete kaksikute puhul avaldus rinnavähk teisel kaksikul palju väiksema tõenäosusega. Professor Peto sõnul võib seega rinnavähi teket seostada pigem ühiste geenide, mitte keskkonnaga. Samuti rõhutas Peto, et juhul kui ühel kaksikul tekib rinnavähk väga noores eas, siis haigestub teine kaksik suure tõenäosusega järgneva kahekümne aasta jooksul. Peto sõnul on suurimaks väljakutseks kõrgendatud vähiriskiga patsientide identifitseerimine ja jälgimine. 
Risk tripled for breast cancer twins (BBC) 04.05.02

Järjestati hiire genoom
Kahe aasta eest alanud hiire genoomi järjestamine on jõudnud lõpule. Teadlaste sõnul on hiire genoom oodatult inimese omaga sarnane ning sisaldab umbes 30 000 geeni. Hiire genoom on võrreldes inimese omaga umbes 15 protsendi võrra väiksem, sisaldades 2.7 miljardit aluspaari. Ameerika Riikliku Inimese Genoomi Uurimise Instituudi avaldatud teates rõhutatakse, et inimese ja hiire genoomi sarnasus võimaldab selgitada paljude inimesel leiduvate geenide funktsioone. Kuna hiir on üks levinumaid katseloomi, mille baasil on loodud paljude inimestel esinevate haiguste mudelid, peaks täpne hiire geenikaart kiirendama haiguseid põhjustavate geenide avastamist.
Põgusal hiire genoomi vaatlemisel on selgunud, et sarnaste geenide kõrval on hiire ja inimese organismil ühine ka suur osa "rämps DNAst" (junk DNA) ehk genoomijärjestuse osa, millele ei osata hetkel veel konkreetset funktsiooni anda. Ameerika Riikliku Inimese Genoomi Uurimise Instituudi direktori dr. Francis Collinsi sõnul on üllatav rämps DNA sarnasus. Collinsi hinnangul on huvitav, et seni teadaolevalt kasutu DNA on piisavalt tähtis, et edasi kanduda miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni jooksul, mis on möödunud hiire ja inimese organismide eraldumisest. 
Hiire genoomi järjestamise rahvusvahelisse konsortsiumi kuulusid Ameerika Riikliku Inimese Genoomi Uurimise Instituudi kõrval ka Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi, Washingtoni Ülikooli ja Cambridge Ülikooli teadlased. Hiire genoomijärjestus on avalik ja nähtav aadressilt http://www.mouse.ensembl.org.

Scientists Virtually Finish Draft of Mouse Genome (Reuters), 06.05.02

Uus Genoomika meetod võib kiirendada genoomianalüüsi
Ajakirjas Nature Biotechnology tutvustavad Johns Hopkinsi Ülikooli ja Howard Hughes Meditsiiniinstituudi tunnustatud teadlased ja dr. Clarence J. Wang ning dr. Viatcheslav Akmaev firmast Genzyme Molecular Oncology jõudsat geeniekspressiooni meetodit SAGE, mis võib kiirendada kõikide geenide kaardistamist inimese genoomis. SAGE ehk akronüüm sõnadest serial analysis of gene expression võimaldab kiiresti määrata rakus või koeproovis aktiivsed geenid. SAGE töötasid välja Johns Hopkinsi Ülikooli teadlased, kuid avastuse kommertsiaalsed õigused kuuluvad firmale Genzyme Molecular Oncology. Tänaseks on teadaolevalt identifitseeritud umbes 15 000 geeni, mis vastavad geenidele esitatud tunnustele. Lisaks on väiksema tõenäosusega ennustatud täiendava 20 000 geeni olemasolu.  
New Genomics Method Likely To Accelerate Completion Of The Human Genome (Biocompare), 06.05.02

Järjestati "antibiootikumi tehase" genoom
Briti teadlased järjestasid tähtsa mullas leiduva bakteri Streptomyces coelicolor genoomi. Bakter kuulub Streptomyces perekonda, millest tehakse enamikke antibiootikume (sh 2/3 naturaalsetest antibiootikumidest) ja mitmeid teisi ravimeid nt vähi vastu. Bakteri täpse geenikaardi olemasolu võimaldab teadlaste hinnangul paremini mõista bakteri toimemehhanismi ja seega töötada välja uusi antibiootikume. 
Teadlaste hinnangul on kiiremas korras vaja leida uusi antibiootikume, et hakata vastu bakteritele, mis on muutunud paljudele ravimitele allumatuks. Ühe näitena tuuakse Staphylococcus aureus, mis nakatab haavu ja on levinud haiglates. 
Ajakirjas Nature avaldatud artikli juhtautoriks on professor David A. Hopwood (John Innes Keskus, Norwich). Hopwoodi töörühma andmetel on bakteri DNA järjestuses kaheksa ja pool miljonit tähte. Streptomyces coelicolor genoomis on hinnanguliselt 7 825 geeni ehk kaks korda enam kui tavalistes bakterites. Hopwoodi sõnul on bakter omataoliste seas kõige keerukam, sest lisaks põhikromosoomile on tal veel kolm eluks mittevajaliku haru, mis samas toodavad vajalikke antibiootikume. Viis aastat kestnud projekti eelarve oli umbes kaks miljonit naela.

Scientists Map Genome of Bacterium (Reuters), 08.05.02
Complete genome sequence of the model actinomycete Streptomyces coelicolor A3(2) (Nature 417, 141 - 147), 09.05.2002

Efektiivsem ja ohutum geeniteraapiameetod
Teadlased katsetavad tsüstilise fibroosi patsientidel uut geeniteraapia meetodit, mis peaks protsessi senisest ohutumaks ja efektiivsemaks muutma. Siiani on enamlevinud geeniteraapia abivahenditeks viirused, mille abil soovitud geen viiakse inimese organismi. Samas pole viiruste kasutamine ohutu, sest organism võib asuda viiruse vastu võitlema ja viirused võivad põhjustada raskeid kõrvalnähte. Seepärast on teadlased asunud otsima alternatiivseid mooduseid geenide transpordiks. Ühe võimalusena pakutakse välja liposoome, mis suudavad läbida rakumembraani. Sageli on umbes 100 nanomeetri suurused liposoomid aga liiga suured, et jõuda rakutuumani. Case Western Reserve Ülikooli ja firma Copernicus Therapeutics teadlased teatasid, et on suutnud pakkida soovitud DNA 25 nanomeetri suuruseks. Sealjuures täheldati laboritingimustes soovitud geeni 6000 kordset aktiivsuse suurenemist. 
New Technique To Make Gene Therapy More Efficient (Biocompare), 08.05.02

Perearstide puudulikud teadmised geneetikast takistavad genoomika jõudmist praktikasse
Genoomika areng peaks esmajoones parandama diagnostikavõimalusi, kuid esmatasandi arstide vähesed teadmised geneetikast ja genoomikast võivad takistada nende levikut. DNA-meetodil põhineva diagnostika turumaht peaks kasvama nelja aastaga vähemalt 50% ning ulatuma 3.7 miljardi dollarini. Selleks ajaks võiksid olla kasutuses ka paljud uued, täpsemad ja efektiivsemad diagnostikameetodid. Viimasel ajal on Ameerika biotehnoloogia sektori analüütikud toonud suurima takistusena nn perearstide vähesed teadmised, mis ei pruugi võimaldada genoomika arengu vilju täies mahus nautida. Ühe näitena tuuakse Austraalias läbi viidud uurimus (avaldatud ajakirjas Genetics in Medicine), kus perearstid hindasid oma teadmisi geneetikast "äärmiselt puudulikeks" ja tunnistasid, et ilmselt teavad paljud patsiendid teemast rohkem kui nemad. Olukorra parandamise lootuses soovitakse tõhustada arstide täiendkoolitust ja suurendada genoomika mahtu arstitudengite õppekavas.
Unenlightened General Physicians May Hinder Nascent Molecular-Diagnostics Market (GenomeWeb), 08.05.02 

Kiire ja odav genotüpiseerimise tehnoloogia
Rootsi teadlased väidavad, et suudavad turule tuua tehnoloogia, mille jõudluseks on 1 miljon genotüüpi nädalas hinnaga 1 ameerika sent genotüübi kohta. Rootsi Karolinska Instituudi asejuhataja Anthony Brooksi juhtimisel alustasid teadlased odava ja kiire genotüpiseerimise tehnoloogia arendamist olukorras, kus jõudluseks oli 10 000 genotüüpi nädalas, hinnaga 35 ameerika senti genotüüp. Tänaseks on neil valminud uue seadme prototüüp. Brooksi viieliikmeline meeskond arvab, et ei suuda tehnoloogiat omal jõul uuele tasemele viia ning seetõttu otsitakse kasuliku lahenduse turustamiseks partnerit.
DASH-Based Technology Promises Genotypes for 1 Penny Apiece (GenomeWeb), 08.05.02

Mittetulunduslik vähi geeniekspressiooni projekt
Rahvusvaheline Genoomika Konsortsium soovib luua onkoloogia alase geeniekspressiooni andmebaasi. Projekti raames kogutakse terveid ja vähist nakatunud koeproove ja analüüsitakse nendes olevate geenide aktiivsust. Ekspressiooniandmeid sisaldav andmekogu saab olema vabalt kasutatav. Algatajad loodavad projektiga liitunud 19 kliiniku ja haigla osavõtul koguda vähemalt 10 000 vähi koeproovi ning 1 000 kontrolli. Projekti juhib Ameerika Riikliku Inimese Genoomi Uuringute Instituudi teadusdirektor Jeffrey Trent.
Phoenix to Host Collaborative Cancer Gene Expression Project (GenomeWeb), 09.05.02

Valgu puudumine soodustab hiirtel raseduse katkemist
Teadlaste sõnul esineb SCP3 valguta hiirtel tavalisest suurema tõenäosusega raseduse katkemine, sealjuures risk suureneb vananedes. Karolinska Instituudi teadlase dr. Christer Hoogi arvates on valgu täielik puudumine inimesel ebatõenäoline, kuid protsessi uurimine võimaldab mõista kromosoomihäirete ja raseduse katkemise vahelisi seoseid. Geneetiliselt modifitseeritud hiirtega katsed näitasid, et valgu SCP3 puudumisel on hiirtel munarakkudes ebanormaalne arv kromosoome. Uurimus ilmus ajakirjas Science (2002;296:1115-1118).

Miscarriage Gene Found For Mice (Reuters Health), 09.05.02

Keskmine eluiga kasvab jätkuvalt
Teadlaste hinnangul pole keskmise eluea kasvul lõppu näha. Viimase pooleteise sajandiga on keskmine eluiga kasvanud ligi kaks korda, kuigi mitmeid kordi on teadlaste hinnangul keskmise eluea "lagi" saavutatud. Näiteks 1928.a ennustati Ameerika andmetele tuginedes inimese keskmise eluea maksimumiks tagasihoidlikud 65 aastat. Täna on keskmise eluea rekord 85 aastaga Jaapani naiste käes. Samal ajal oli 1840. aastal omaaegne rekord 45 eluaastat Rootsi naiste valduses. Ajakirjas Science avaldatud ülevaates ennustavad Jim Oeppen (Cambridge Ülikool) ja James W. Vaupel (Max Plancki Demograafia Uuringute Instituut) keskmise eluea jätkuvat kasvu, sest seni pole juurdekasv vähenenud. Teadlased pakuvad keskmise eluea kasvuks 2.5 aastat kümnendi kohta, mistõttu 60 aasta pärast peaks keskmine eluiga ulatuma 100 aastani.

No end in sight for human life expectancy: report (Reuters Health), 09.05.02

B-hepatiidi vastase vaktsiiniga porgandid
Saksamaa teadlased on kasvatanud geneetiliselt muundatud porgandi, mis sisaldab B-hepatiidi vastast vaktsiini. Giesseni Ülikooli taimegeneetikutest ja viroloogidest koosneva töörühma teatel on porgandi kaks aastat väldanud arendamine jõudnud kliiniliste katsetuste eelsesse faasi ning vaktsiini sisaldavad porgandid saavad reaalsuseks umbes kolme aasta pärast. Teadlased viisid olemasolevas vaktsiinis kasutatava B-hepatiidi vastast antikeha tootva geeni edukalt porgandisse. Töörühma teadlase Dr. Jafargholi Imani sõnul on uurimisrühm võimeline kahe nädalaga tootma enam kui 100 000 taime, millest kolme kuu möödudes valmivad vaktsiini sisaldavad porgandid. Teadlaste väitel kujuneb geneetiliselt muundatud vaktsiini sisaldava porgandi hind oluliseks odavamaks kui olemasoleva vaktsiini eest küsitav 200 eurot. Lisaks soodsale hinnale pole tulevikus vaja porgandi abil vaktsineerides teha kolme süsti. Teadlaste hinnangul on maailmas B-hepatiiti (kahjustab maksa ja võib lõppeda surmavalt) nakatunud umbes 350 miljonit inimest. Uurimus ilmub Hollandi ajakirjas Plant Cell, Tissue and Organ Culture.

Carrots modified to contain hepatitis B vaccine (Reuters Health), 10.05.02

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.