SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Alates aprillist Tartu Raadios (100.2MHz) saatesari Kõnelevad Geenid, mis tutvustab geneetika põhitõdesid ja Eesti Geenivaramu projekti. Võimalus lugeda saate stenogrammi ja kuulata saadet Interneti vahendusel. 
Järgmine saade - Teisipäeval, 14. mail - kell 11.15
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 18. nädal (29.04-05.05)
================================
Sisukord:
Eesti Geenivaramu projekti seatakse eeskujuks
Ameerikas kasvab GMOde osakaal põllumajandustootmises
Briti geeniprojekt sai esimesed miljonid
Hirmu mõjutab konkreetne genoomipiirkond
Naharakkudest saab närvirakke
Üha paremad teadmised geneetikast ei aita maailma vaesemaid
Teadlased on avastanud kolm kopsuvähiga seotud geeni
Sequenom alustab SNP müügiga
Sakslased ei tohi välismaal viibides tüvirakke uurida 
Geenid võivad mõjutada alkoholitarbimist
Venter pühendub bioeetikale ja ökoloogiale
Teadlased hävitasid laboritingimustes HIV viiruse
Prantsusmaa presidendikandidaat lubas toetada biotehnoloogia arengut
Biotehnoloogia sektori investorid ettevaatlikud
Geenimutatsioon põhjustab epilepsiat
=========================================

Eesti Geenivaramu projekti seatakse eeskujuks
Artiklis arutletakse geeniandmebaaside kasulikkuse üle, eelkõige rahva tervise ja patsiendi aspektist. Samuti antakse ülevaade Islandi ja Eesti geeniprojektidest, mida tituleeritakse teedjuhatavateks. Artikli autori kinnitusel ollakse Saksamaal seevastu igasuguste andmete kogumise suhtes skeptilised. Samas antakse mõista, et poliitilisel tasandil ollakse geeniprojektist huvitatud ka Saksamaal. Artiklis tsiteeritakse Saksamaa parlamentaarse riigisekretäri Gudrun Schaich-Walchi, kelle sõnul "Projektid, nii nagu nad Eestis on kavandatud, peavad ka Saksamaal võimalikud olema." Ning edasi: "Samas on vajalik, et geneetiline statistika leiaks kasutamist üksnes osaliste huvides ja andmed oleksid kindlalt kaitstud. Seepärast tuleb senine ajutine korralagedus Saksamaal asendada Eesti geeniprojektiga sarnasel viisi."
Genzeichen D (Frankfurter Allgemeine Zeitung nr.97, lk.45), 26.04.02 

Ameerikas kasvab GMOde osakaal põllumajandustootmises
Ameerikas muutub on geneetiliselt muundatud organismide kasutamine põllumajanduses üha populaarsemaks. Statistika kohaselt on tervelt 74% külvatavast soojaoast geneetiliselt muundatud. GMOde osakaal maisipõldudest on 32 protsenti ja puuvillast 71 protsenti. Samas ei ole mujal maailmas GMOde osakaal põllumajandustootmises märkimisväärne. Viimastel aastatel on GMOde kasutamist propageeritud näiteks Indias, Brasiilias ja Filipiinidel. Samas peavad põllumehed (sh ka Ameerika päritolu) arvestama, et tarbijate nõudlus ei taha kuidagi põllupidajate pakkumise kasvuga samaväärselt suureneda. 
Biotech crops gaining in popularity (Reuters), 28.04.02

Briti geeniprojekt sai esimesed miljonid
Briti valitsus ja Fond Wellcome Trust otsustasid eraldada Briti geeniprojektile 45 miljonit naela. Britid loodavad koguda 500 000 vabatahtliku geeni- ja terviseandmed ühtsesse anonüümsesse andmebaasi, mille abil loodetakse leida haiguseid põhjustavaid geene. Kolme aasta eest algatatud projekti ettevalmistamine kulges visalt, sest lahendamist vajasid eetilised ja tehnoloogilised probleemid. 
Peamiste küsimustena kerkisid üles patsientide konfidentsiaalsus ja farmaatsiafirmade andmebaasile juurdepääsu ulatus. Erinevalt Islandi näitest ei anta ühelegi organisatsioonile eksklusiivset andmebaasi kasutamise õigust. Projektis saavad osaleda 45 kuni 69 aastased vabatahtlikud ning andmeid hakatakse koguma piirkondlikes keskustes. Koeproovide kogumisega loodetakse alustada kahe-kolme aasta jooksul.
Projekti tulemusi loodetakse eelkõige rakendada farmakogeneetikas, mis peaks looma eeldused meditsiini personaalsemaks muutmiseks, sest võimaldab uurida miks inimesed reageerivad ravimitele erinevalt. Üks projekti eestvedaja, Briti Meditsiiniuuringute Nõukogu juhataja, professor Sir George Radda kinnitab, et "järgneva kahekümne aasta jooksul muutub nii haiguste ravi kui ka preventsioon senisest personaalsemaks."

Huge British gene bank gets $65 million go-ahead (Reuters), 29.04.02
Genes study will bring 'new era' in medicine (The Independent), 29.04.02

Hirmu mõjutab konkreetne genoomipiirkond
Barcelona Ülikooli teadlaste läbi viidud uurimuse kohaselt võib hirmu seisundit seostada konkreetse piirkonnaga genoomis. Ajakirjas Genome Research (12: 618-626, 2002) avaldatud uurimuses kirjeldatakse, kuidas katsetel rottidega selgus, et 5. kromosoomis asub hirmu mõjutav piirkond. Katsete käigus vaadeldi rottide käitumist ebameeldivates olukordades (nt kõrgus) ja geenide aktiivsust. 

Fear Linked To Specific Region Within The Genome (UniSci), 29.04.02

Naharakkudest saab närvirakke
Norra teadlased muutsid uudse tehnoloogia abil muuta rakkude tüüpi. Siiani on levinud arvamus, et kui tegemist on naharakuga, siis kehtib see raku eluea lõpuni. Oslo Ülikooli teadlased kirjeldavad ajakirjas Nature Biotechnology uurimust, kus naharakku töödeldi organismis leiduvate kemikaalidega, mille tagajärjel muutus töödeldud rakk teist tüüpi rakuks. Katse käigus muudeti naharakk närvirakuks, kus aktiviseerusid närvirakule iseloomulikud geenid. Rakud säilitasid närvirakule iseloomulikud jooned ka pärast jagunemist. Teadlaste sõnul loob uudne tehnoloogia võimalused mitmete haiguste raviks (nt diabeet, Parkinsoni tõbi jt). Sealjuures välditakse eetilisi probleeme, mis kaasnevad nt tüvirakkude kasutamisega.

Scientists turn skin cells into nerves (BBC), 30.04.02

Üha paremad teadmised geneetikast ei aita maailma vaesemaid
Iga päevaga paranevad teadmised geneetikast pigem suurendavad ebavõrdsust vaesemata ja rikkamate riikide tervishoiu vahel, leiab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WTO) 241-leheküljeline aruanne "Genoomika ja Maailma Tervishoid". Seda juhul kui vaesematele riikidele ei osutata finantsabi, pakuta koolitust ja tehnilist abi uute avastuste rakendamiseks. 
WTO peadirektor Gro Harlem Bruntland usub, et "järgneva kolme kuni viie aastat jooksul saavutatakse tervishoius olulisi läbimurdeid" ning seejuures saab määravaks riikide võime neid avastusi rakendada. Geneetika edasise arenguga peaksid kaasnema uued vaktsiinid ja ravimid mitmete ohtlike haiguste nagu malaaria, AIDS, tuberkuloos jt vastu. Sealjuures peab Bruntlandi hinnangul tegema uued avastused kättesaadavaks ka vaesematele riikidele, sest eelpool nimetatud haigused on kõige laiemalt levinud just arengumaades. Brundlandi sõnul võib vastasel juhul tekkida situatsioon, kus vaesemates riikides elavate inimeste baasil tehakse teadusuuringuid, kuid uuringute tulemused nendeni ei jõua.
Aruandes toetati ka hiljutist algatust luua 1.5 miljardi dollarilise algkapitaliga Maailma Tervishoiuuuringute Fond, mis toetaks vaesemate riikide tervishoiu arengut. Viimasel ajal on algatatud ka alternatiivseid arengumaade tervishoidu toetavaid fonde, kuid nende eesmärgiks on valdavalt olemasolevate ravimite kättesaadavamaks tegemine. Aruandes avaldatakse kartust, et suutel farmaatsiafirmadel pole majanduslikku stiimulit arendada peamiselt arengumaades levivate haiguste vastaseid ravimeid, see aga takistab genoomika potentsiaali rakendamist nende haiguste vastu võitlemisel. 
Aruande koostas Dr Tikki Pangi juhitud 14-liikmeline rahvusvahelistest ekspertidest, teadlastest ja eetikutest koosnenud töörühm.
Genetic Gains Unlikely to Help World's Poor, Report Predicts (Washington Post), 01.05.02

Teadlased on avastanud kolm kopsuvähiga seotud geeni
Texase Ülikooli Andersoni Vähikeskuse teadlased kirjeldavad ajakirjas Cancer Research 3. kromosoomis paiknevaid geene 01F6, NPRL2, FUS1. Uurimisgrupi juhi dr Jack Rothi sõnul on nimetatud geenid seotud defektsete rakkude hävitamisega ning kopsuvähipatsientidel neid ei leidu. Esmakordselt asuvad kopsuvähiga seostatavad geenid lähestikku väga väikses kromosoomipiirkonnas, mitte üle kogu genoomi. Rothi arvates võib lähestikku paiknemine tähendada, et geenid on üksteisega seotud või et tegemist on olulise vähki pärssiva kromosoomipiirkonnaga. Katse käigus viidi hiirele inimese kopsuvähirakud, mille tagajärjel arenesid tuumorid. Seejärel viidi hiirtele viiruse abil ülal nimetatud kolm geeni, mis lõpetasid tuumorite kasvu ja levinku ning mõnel juhul ka hävitasid vähirakke. Sarnast geeniteraapiat soovitakse peagi katsetada ka inimestel. Uurimust rahastasid firmad Tenneco, Exxon ja Tubakavaidluste Fond (Tobacco Settlement Funds).
Lung Cancer May Be in the Genes (Reuters), 01.05.02

Sequenom alustab SNP müügiga
Firma Sequenom soovib haarata SNP turul juhtrolli ning asub interneti (RealSNP.com) vahendusel müüma infot enam kui 2 miljonit SNP-d sisaldavast andmebaasist. SNPd on ühe nukleotiidi erinevused ehk polümorfismid, mida kasutatakse farmakogeneetikas ja teistes geeneetika alastes uurimustes. Firma andmebaasis olevatest SNPst on 400 000 testitud ja 220 000 on kindlasti polümorfsed (st mitte haruldased). Firma andmetel katavad need SNPd enam-vähem kõik inimese geenid. Sequenomi juhtteadlase Charles Cantori sõnul on ülegenoomisete uurimuste puhul oluline, et kasutatavad SNPd poleks haruldased.
Teistel firmadel on samuti kavas siseneda SNP turule. Konkureeriva firmana on Applied Biosystems (ABI) teatanud, et alustab hiljemalt suvel pakkuma 200 000 kontrollidud SNP andmeid. Teadaolevalt on firmad Orchid Biosciences kontrollinud 70 000 ja Third Wave Technologies  enam kui 100 000 SNPd. Sealjuures läheneb iga firma SNPle omal moel. ABI on peamiselt kasutanud Celera genoomijärjestust, Orchid aga väidab, et on kogunud suure osa meditsiiniliselt olulistest SNPst.

Seguenom selling Real SNPs via Web
(BioIT World), 01.05.02

Sakslased ei tohi välismaal viibides tüvirakke uurida 
Saksamaa teadlased rikuksid seadust kui tegeleksid embrüonaalsete tüvirakkude uurimisega välismaal. Ühe akti kohaselt piiratakse rakuliinide importi (lubatud kui loodud enne 1. jaanuari), kuid teise järgi on tüvirakkude uurimine välismaal viibides keelatud. Saksamaa teadusala riigisekretär Wolf-Michael Catenhusen soovis nimetatud ebakõla kaotada, kuid ei suutnud muudatuse vajalikkuses veenda parlamenti. Bonnis asuva Neurobioloogia Instituudi juhataja Oliver Brüstle, kes on tüvirakkude uurimise poolt, väljendas rahulolematust, sest kehtiv kord "takistab koostööd Euroopa kolleegidega."

Germany outlaws stem-cell research while abroad (Nature 417, 8-9), 02.05.02

Geenid võivad mõjutada alkoholitarbimist
Saksamaa Heidelbergi Ülikooli teadlaste hinnangul võib üks geen mõjutada stressis olevate inimeste alkoholilembust. Ajakirjas Science kirjeldatud uurimuses leiti, et CRH1 geenita hiired tarbisid mõne aja pärast stressisituatsiooni järgselt teistest kolm korda enam alkoholi. Teadlaste arvates võib sama geen kontrollida alkoholitarbimist ka inimestel. Professor Rainer Spanageli sõnul võivad avastatud geeni erinevate variantide korral inimesed olla vastuvõtlikud stressile ning võivad seda maandada alkoholiga. Juhul kui uurimistulemused leiavad kinnitust, on teadlaste hinnangul võimalik välja töötada geenitest, mis hõlbustaks identifitseerida kergemini klaasi järele haarajaid.

Genes may drive stressed-out drinkers (BBC), 02.05.02

Venter pühendub bioeetikale ja ökoloogiale
Endine Celera Genomics president Craig Venter, kes oli sunnitud firma juhtimisest aasta alguses loobuma, pühendub kolmandale sektorile. Venter teatas, et on asutanud 100 miljoni dollarilise stardirahaga mittetulundusliku organisatsiooni J.Craig Venter Science Foundation. Esmaste ülesannetena näeb Venter oma naise juhitud mittetulundusliku Genoomi Uuringute Instituudi (TIGR) ja kahe uue instituudi toetamist. Venteri sõnul tunneb ta mittetulundusliku baasteaduste arendamise juurde naasmisest kergendust, sest võib end taas väljendada mõtlemata aktsionäride või teiste huvitatud osapoolte huvidele. Loodav bioeetika think-thank TGCA (TIGR Genoomika Arendamise Keskus) asub muu seas tegelema geneetilise privaatsuse, diskrimineerimise ja tüvirakkudega kaasnevate probleemidega ning omab ka hariduslikku mõõdet. Bioloogilise Energia Alternatiivide Instituut peaks keskenduma keskkonnale ja uurima alternatiivenergia allikaid ning genoomika (mikroobide) võimalusi süsinikdioksiidi vähendamisel. Venter lisas, et "vabal ajal kavatseb ta pühenduda oma geneetilise koodi uurimisele." Eelnevalt on Venter teatanud, et Celera järjestatud inimese genoomist põhineb suures osas tema enda genoomile. 

Venter lays foundations for fresh career as ethical philanthropist (Nature 417,3), 02.05.02
Venter Is Back With Two New Institutes (Science 296, 5569, lk. 824-825), 03.05.03
Craig Venter forms nonprofits (BioIT World), 01.05.02

Biotehnoloogia sektori investorid ettevaatlikud
Hoolimata esimese kvartali lõpu positiivsest trendist on biotehnoloogia sektori investorid pärast esimese kvartali ca 15 protsentist aktsiahindade langust (kogu Nasdaq langes vaid 5 protsenti) ettevaatlikud. Sama trend oli ka Euroopa turgudel, kus 14 Briti biotehnoloogia firma aktsiast koosnev indeks BioCentury London kukkus 22% ja 20 Eurooa biotehnoloogia firmat sisaldav BioCentury Europe vähenes 10% võrra. Peamiselt tulenes esimese kvartali langus üldisest negatiivsest meeleolust seoses Enroni laadsete juhtumitega, mida süvendasid negatiivsed uudised sektoris, näiteks firma Imclone ravimi Erbitux skandaal ja mitmed kolmanda faasi kliiniliste katsete ebaõnnestumised. Samas ei olnud suuremaid probleeme finantsvahendite hankimisel, sest avalike emissioonidega koguti 5.7 miljardit dollarit. Analüütikute hinnangul vajab turg investorite usalduse taastamiseks positiivseid uudiseid nt suure müügieduga ravimi turule jõudmine vms.

Investors remain wary after first quarter downturn (Nature Biotechnology 20, 5, 413 - 414), mai 2002

Prantsusmaa presidendikandidaat lubas toetada biotehnoloogia arengut
Ajakirja Nature Biotechnology andmetel lubas Prantsusmaa presidendivalimiste kandidaat ja istuv president Jacques Chirac kaks nädalat enne valimisi kõrgtehnoloogiale ja eelkõige biotehnoloogiale igakülgset toetust. Chiraci plaanide kohaselt peaks oluliselt suurenema avaliku sektori kulutused teadusele, et meelitada kodumaale lahkunud teadlasi ja parandada materiaalset baasi. Abimeetmetena lubati maksuvähendusi innovatiivsetele firmadele vähemalt samas mahus, kui pakuvad teised biotehnoloogiasse soosivalt suhtuvad riigid nagu Suurbritannia ja Saksamaa. Chiraci sõnul on "poolikute ettevõtmiste aeg möödas," kinnitades valitsuse soovi toetada investeeringuid biotehnoloogiasse ja spetsiaalse toetusfondi loomist.

Chirac signs up to boost biotech (Nature Biotechnology 20, 5, 421 - 423), mai 2002

Teadlased hävitasid laboritingimustes HIV viiruse
Ajakirja Nature Biotechnology mai numbris kirjeldatakse uurimust, mille kohaselt on võimalik geeniteraapia abil takistada AIDSi põhjustava HIV viiruse levikut. Los Angeleses asuva Vähikeskuse Molekulaarbioloogia osakonna juhataja dr John Rossi juhitud uurimisrühma väitel õnnestus neil laboritingimustes väikeste RNA tükikeste abil takistada HIV viiruse kasvu rakkudes. RNA on DNA järjestuse ehk geeni ja selle toodetava produkti vahelüliks. Uurimisrühm avastas HIV viiruse geenijärjestust uurides kaks valku, mida viirus rakku sisenemisel tootma asub. Rossi sõnul kasutatud meetod sisuliselt hävitab geeni produkti, sest hoiab ära valkude tootmise. Käesoleva aasta lõpul loodetakse katsetada geeniteraapiat juba ka AIDSi patsientidel. 

Researchers Use Gene Therapy to Destroy HIV in Lab (Reuters), 03.05.02

Geenimutatsioon põhjustab epilepsiat
Teadlased on avastanud geeni, mis etendab olulist rolli epilepsia avaldumisel noortel. Kanadas asuva McGilli Ülikooli teadlase dr Guy Rouleau juhitud uurimisrühm teatas, et mutatsioon geenis GABRA võib põhjustada noortel esinevat epilepsia vormi. Klassikaline epilepsia esineb hinnanguliselt 0.4 protsendil inimestest ning avastatud geen on seotud neist neljandikuga. Teadlased jõudsid avastuseni uurides ühte Prantsuse-Kanada perekonda, kus vaadeldud 14-st perekonnaliikmest esines 8 epilepsia ning kõigil esines nimetatud geeni mutatsioon. Teadlaste sõnul kontrollib avastatud geen signaalide edastamist ajus. Liverpooli Ülikooli neuroloogia professor David Chadwicku hinnangul pole uurimistulemuste automaatne ülekandmine kogu rahvastikule siiski võimalik, sest vaadeldud perekonnad on üsna haruldased. Samas lisas Chadwick, et geeni täiendav uurimine võib luua võimalused avastuse rakendamiseks ka tavalistele inimestele, sest tänaseni pole epilepsia tekkemehhanism täpselt teada. 

Epilepsy gene identified (BBC), 05.05.02

================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.