SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Alates aprillist Tartu Raadios (100.2MHz) saatesari Kõnelevad Geenid, mis tutvustab geneetika põhitõdesid ja Eesti Geenivaramu projekti. Võimalus lugeda saate stenogrammi ja kuulata saadet Interneti vahendusel. 
Järgmine saade - Teisipäeval, 16.aprillil - kell 11.15
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 14. nädal (01.04-07.04.02)
================================
Sisukord:
Šotimaa kehtestab biotehnoloogia sektorile maksusoodustuse 
Emalt lapsele kanduvad antikehad võivad põhjustada Diabeeti
Geeniteraapia ravis haruldase haiguse
Kanada eraldas genoomika projektidele ligi 48 miljonit ameerika dollarit 
Uus võimalus eesnäärmevähi diagnostikaks
Teadlased jätkavad vähivastast võitlust

Ravimid "unustatud" haigustele
Euroopa vähiuurijad loovad vähikoepanga
Mainekas teadusajakiri Nature tunnistas eksimust
Teatati kloonitud inimlootest
Teadlased kaardistasid riisi genoomi
=========================================

Šotimaa kehtestab biotehnoloogia sektorile maksusoodustuse 
Šotimaa loodab äsja jõustunud maksusoodustusega meelitada investeeringuid biotehnoloogia sektorisse. Samas suunas peaks mõjuma ka parlamendi veebruaris tehtud otsus lubada tüvirakkude uurimist ja terapeutilist kloonimist. Paremate tingimuste loomisega loodetakse kiirendada teadlaste naasmist kodumaale. 
Maksusoodustus puudutab eelkõige suuremaid biotehnoloogia- ja farmaatsiafirmasid ja on suunatud uurimis- ja arendustegevuse soodustamisele. Uue korra kohaselt võivad firmad 20% uurimis- ja arendustegevuse kuludest maksustamisele kuuluvast summast maha arvata. Soodustusega soodustatakse ka firmade tihedamat koostööd ülikoolidega. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb maksusoodustuse tõttu riigikassal saamata ca 300 mln naela aastas.
Scotland gives tax breaks for biotech industry (The Scotsman), 31.03.02 

Emalt lapsele kanduvad antikehad võivad põhjustada Diabeeti
La Jolla Allergia ja Immunoloogia Instituudi (California) teadlane Matthias von Herrath tutvustab ajakirja Nature Medicine (2002;8:331-333, 399-402) juhtkirjas seni arvatust vastupidist võimalust, et teatud juhtudel võib diabeeti 1 põhjustada emalt lapsele kanduvad antikehad. Väide põhineb katsetel hiirtega, mille kehtivust peavad kinnitama järgnevad uuringud inimestega. Uurimuse viis läbi Dr. Ali Naji (Pennsylvania Ülikooli) juhitud uurimisrühm. Eksperimendi käigus vaadeldi diabeeti põdevaid emaseid hiiri, kes ei suutnud toota antikehasid insuliini vastu. Kirjeldatud loomade järglastel täheldati tavapärasest oluliselt väiksemat haiguse edasi kandumise tõenäosust. Sarnane kaitsev efekt ilmnes geneetiliselt haigusele vastuvõtlike embrüote viimisel tervetele surrogaatemadele. Teadlaste hinnangul võimaldavad tulemused kahtlustada emalt pärinevate antikehade seotust 1 tüüpi diabeediga.
Mom's antibodies may help trigger type 1 diabetes (Reuters) 02.04.02

Geeniteraapia ravis haruldase haiguse
Birti arstid ravisid geeniteraapia abil potentsiaalselt surmava haruldase haiguse. Great Ormond Street Haigla tohtritel õnnestus 18-kuusel lapsel ravida ühe geeni põhjustatud häire (severe combined immunodeficiency), mis pärsib immuunsüsteemi arengut. Immuunsüsteemi häire tõttu pidi laps viibima võimalikult steriilses keskkonnas, et vältida infektsiooni teket, mis oleks võinud lõppeda surmavalt. Ravi juhtinud Dr Adrian Thrasheri sõnul, et geeniteraapia suurimaks probleemiks jõuda soovitud rakkudeni. 
Dr. Trasheri juhitud meeskond eraldas sobiva doonori puudumisel poisilt endalt luuüdi, milles viiruse abil asendati defektne geen. Seejärel viidi muundatud luuüdi edukalt organismi, kus järk-järgult hakkasid tekkima võimaliku infektsiooni eest kaitsvad rakud. Järgnevalt plaanib Dr.Trasher katsetada kogetud ravimoodust ka teiste ühe geeni poolt põhjustatud häirete ravis. Terveks ravitud Rhys Evansi ema ei suuda uskuda, et laps on edaspidi võimeline mängima koos teiste lastega. Haigus on niivõrd haruldane, et esineb Suurbritannias vaid korra iga 50 000 kuni 100 000 sünni kohta. Eelnevalt on sama haigust geeniteraapia abil ravitud vaid kahel korral 2000. aastal Pariisis. 
'Bubble boy' saved by gene therapy (BBC), 03.04.02

Kanada eraldas genoomika projektidele ligi 48 miljonit ameerika dollarit 
Kanada valitsus finantseerib Sihtasutuse Genome Canada vahendusel genoomika projekte, mis peaksid soodustama genoomika alast uurimistegevust põllumajanduses, haplotüüpide kaardistamisel ja geenieksperssiooni uurimisel. Montreali Genoomika Keskus asub 7.6 mln dollarilise projekti raames koostöös Wellcome Trust'i Sangeri Instituudi ja Whitehead Instituudiga tegelema haplotüübi kaardiga. Ligi 4.5 mln dollarit eraldati McGilli Ülikooli ja firmaga Xenon projektile, mis peaks uurima haiguste geneetilisi põhjuseid, vaadeldes hiirte baasil fenotüübi ja geeniekspressiooni vahelisi seoseid. Firma SignalGene uurib naiste terviseprojekti raames 4 mln dollari ulatuses munasarja-, rinnavähi ja osteoporoosi tekkemehhanisme.

Canadian Government Gives Genome Canada C$76M (GenomeWeb), 03.04.02

Uus võimalus eesnäärmevähi diagnostikaks
Michigani Ülikooli teadlased on DNA-kiibi tehnoloogia abil identifitseerinud geeni, mis on eesnäärmevähi korral liigselt eksprsseerunud ehk liiga aktiivne. Siiani on eesnäärmevähki testitud vereproovi alusel, kus määratakse konkreetse valgu (PSA) tase. Avastatud geen kodeerib valku (a-methyl-CoA racemase), mis uurimuse kohaselt esines keskmiselt 95 protsendil vaadeldud 300 eesnäärmevähi proovist koosnevas valimis. Samas ei avaldunud valk healoomulises kasvajas. Teadlased Mark A. Rubin ja Arul M  Chinnaiyan loodavad ajakirjas Journal of the American Medical Association ilmunud uurimuses, et avastusele tuginedes on võimalik välja töötada senisest täpsem diagnostika test. 
A new genetic marker for prostate cancer (Scientific American), 03.04.02

Teadlased jätkavad vähivastast võitlust
Teadusajakirjas Nature antakse ülevaade vähivastase võitluse hetkeseisust. Artikli autor küsib algatuseks kas kümnendid kestnud ebaõnnestumiste ja miljardite dollarite investeerimise järel oleme viimaks valmis viimaseks rünnakuks? Kolmekümne aastane "sõda vähi vastu" on ainuüksi ameerika maksumaksjalt nõudnud 46 miljardit dollarit ja kestnud alates 1971. aastast, mil President Richard Nixon algatas vähivastase võitluse kampaania. Aegade jooksul on uudistest läbi käinud mitmeid "ime" ravimeid, millele on pandud kõrgeid lootusi. Samas on hiirtel imetegusid teinud ravimikomponendid kliiniliste katsetuste faasis enamasti läbikukkunud. 
Hiljuti turule jõudnud vähiravim Gleevec on siiani näidanud enneolematut edukust, sest koguni 95 protsenti konkreetse leukeemia (chronic myelogenous leukaemia) juhtumitest alluvad ravimile. Teadlastele peaks farmaatsiafirma Novartis toodetava Gleeveci edu andma selge signaali, et vähki põhjustava geeni korrigeerimisel on võimalik haigusega edukalt võidelda. Ühe maailma suurima vähktõbe uuriva organisatsiooni, Ameerika Riikliku Vähiinstituudi, endine direktor Richard Klausner on samuti arvamusel, et "Gleevec tõestab molekulaarse strateegia edukust." Realistid loodavad, et vähktõbe on siiski võimalik alistada, aga mitte mõne aastaga nagu lubas Nixon, vaid paari järgneva kümnendi jooksul.
Cancer research: On the offensive (Nature 416, 470-474), 04.04.02

Ravimid "unustatud" haigustele
Pariisis paiknev heategevuslik organisatsioon Médecins Sans Frontières (MSF - e.k. Piirideta Meditsiin) on algatanud ambitsioonika projekti - töötada välja ravimeid "unustatud" haiguste vastu, mis on eelkõige levinud arenguriikides. Ettevõtmise üheks eesmärgiks on töötada välja ravimid vastavalt avalikkuse- ja mitte ärihuvidele. Organisatsiooni, mida Ameerikas tuntakse nimetuse alla Doctors without Borders, ettevõtmine (Drugs for Neglegted Diseases Initiative) on ajendatud faktist, et meditsiiniteenuste osutamine arenguriikides on pärsitud, kuna ravimeid on ebapiisavas koguses, need on kallid ja tihti ebaefektiivsed. 1999.a. ülemaailmse tervishoiu parandamise tegevuse eest Nobeli rahupreemia saanud MSF on asutanud 1 miljoni dollarilise kapitaliga fondi, mis peaks rahastama viit pilootprojekti. Projektis osalevad lisaks Maailma Tervishoiu Organisatsioonile ka mitmed instituudid ja ülikoolid üle maailma. Esialgu viiakse läbi põhjalik uurimus, et kaardistada reaalsed võimalused. Seejärel plaanitakse valitsustelt ja fondidelt taotleda toetust. Esialgse kava kohaselt kujuneb ettevõtmise aastaeelarveks 50 miljonit dollarit.

Charity launches not-for-profit drug industry (Nature 416, 465), 04.04.02

Euroopa vähiuurijad loovad vähikoepanga
Vähiuurijad on tänapäeval situatsioonis, kus nõudlus uurimiseks vajaminevate koeproovide järele kasvab, kuid avalikkuse skeptiline hoiaks andmete kogumisse vähendab olemasolevat koematerjali. Euroopa Vähiuurimise ja -ravi Organisatsioon (EORTC) soovib lahendusena luua online andmebaasi, mis koondaks kümned tuhanded olemasolevad vähikoeproovid üle Euroopa. Projekti juhtiva Rotterdami Ülikooli Haigla patoloog Wolter Oosterhuis loodab, et "suurenev koeproovide kättesaadavus peaks oluliselt parandama võimalusi vähiuurimiseks." Oosterhuis arvab, et süsteem, milles osaleb 8 suuremat vähiuuringutega tegelevat keskuse Euroopas, peaks valmima hiljemalt nelja aasta pärast. Siiani on mitmed riigid sarnaseid projekte juurutanud väiksemas mahus. Näiteks peaks Briti rahvuslik vähikoepank, mis sisaldab 23 vähist umbes 3000 proovi, valmima Glasgow Ülikooli juures juba käesoleva aasta lõpuks.
Online tumour bank aims to offer ready route to tissues (Nature 416, 464), 04.04.02 

Mainekas teadusajakiri Nature tunnistas eksimust
Briti teadusajakiri Nature on 133-aastase ilmumisperioodi vältel teadaolevalt esmakordselt sunnitud tunnistama eksimust. Sadakond bioloogi avaldas protesti kahe Ameerika teadlase novembris avaldatud artikli, mille järeldused polnud teaduslikult põhjendatud, ilmumise vastu. California Ülikooli teadlased David Quist ja Ignacio Chapela väitsid Mehhiko näitel, et geneetiliselt muundatud taimed kujutavad ohtu keskkonnale, sest väidetavalt avastati GM taimedest pärinevat pärilikkuse ainet enam kui 12 km kaugusel kasvavatest taimedest. Quist soovitas kehtestada GM taimede suhtes moratoorium, väites artiklis, et "GM taimede kasvatamisest saadav potentsiaalne kasu ei kaalu üles tohutut riski toiduohutusele." Pärast maailma juhtivate bioloogide protestikirja oli Nature sunnitud tunnistama, et artikkel poleks tohtinud läbida avaldamisele eelnevat tihedat selektsiooniprotsessi. 

Journal's attack on GM crops was unfounded (The Times), 05.04.02

Teatati kloonitud inimlootest
Inimese kloonimise katses osalev naine kannab kloonitud loodet, teatas skandaalset projekti juhtiv Severino Antinori. Vastuolulise kuulsusega Itaalia viljastusekspert Severino Antinori teatas Araabia Ühendemiraatides toimunud kohtumisel, et esimene kloonitud loode on kaheksa nädalane. Severino Antinori keeldus avaldamast naise päritolu ja asukohta. Antinori teatel on juba ootamas 5000 paari, kes sooviksid kloonitud järeltulijat.
Juhul kui kloonimise teade vastab tõele, tekitab see hulgaliselt vastukaja. Enamus kloonimistehnikat uurivad teadlased on seisukohal, et inimese kloonimine on nii eetilistel kui ka praktilistel kaalutlustel mõeldamatu. Loomade kloonimise kogemused on näidanud, et protsess kätkeb endas suurt raseduse katkemise ja sünnidefektide riski.
Suurbritannia Kuningliku terapeutilise kloonimise töörühma juht Richard Gardner leiab, et arvestamata eetilisi probleeme on inimese kloonimine tänaste teadmiste juures väga vastutustundetu ettevõtmine.
Inimese kloonimine on mitmetes riikides (nt Suurbritannia, Prantsusmaa) keelatud ning mitmed teadlased on teinud ettepanekuid rahvusvahelise kloonimist keelustava dokumendi vastuvõtmiseks.
Woman eight weeks pregnant with human clone (Times), 05.04.02
(NewScientist.com), 06.04.2002

Teadlased kaardistasid riisi genoomi
Teadlased kaardistasid maailma toidulaua tähtsaima teravilja - riisi - genoomi. Teadusajakirjas Science avaldatud riisi ehk Oryza sativa genoomiandmetest loodetakse tõhusat abi sortide täiustamisel. Riisi genoomi esialgne versioon pakub geenide arvuks 50 000 kuni 60 000. Kahe peamise järjestatud riisisordi (indica ja japonica) genoomid on 99.5% ulatuses sarnased, kuid lähemal vaatlemisel siiski erinevad. Suhteliselt suur geenide arv riisi genoomis on põhjendatav asjaoluga, et riis kopeerib oma geene, et neid siis keskkonna muutustele vastavalt kohandada.
Riisi genoomi järjestamisega tegelesid kaks teadlaste rühma. Indica sorti, mis on laialt levinud Hiinas ning teistes Aasia maades, uurisid Pekingi instituudi ning Washingtoni Ülikooli teadlased. Jaapanis levinud sordi Japonica genoomi järjestamist juhtis Šveitsi firma Syngenta. Riisi genoomiandmete abil soovitakse aretada haiguskindlamaid, saagikamaid ja täisväärtuslikumaid sorte. Riisist peaks kujunema mudelorganism ka teiste teraviljade (nisu, maisi jt) uurimiseks.
(Eurekalert), 07.04.2002

================================
Tagasiside:
Rain Eensaar
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.