SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Artur Linnu Geenitehnoloogia Stipendium
SA Eesti Geenikeskus annab 2002/2003 õppeaastaks välja kaks 12 000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. aprill. Loe edasi »
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 13. nädal (25.03-31.03.02)
================================
Sisukord:
Teadlased aretasid embrüonaalsetest tüvirakkudest veresooned
Avastati leukeemiaga seotud geen
Teadlased parandasid äädikakärbse mälu
Uus meetod geenide ülekandmiseks
Meestel ja naistel mõjutavad depressiooni ilmnemist erinevad geenid
Austraalias klooniti geneetiliselt parendatud vasikad
Syngenta võimaldab piiratud juurdepääsu riisi genoomile
Ravimoodus sõltub geenivariandist 
Ameerikas suureneb GM-viljade osakaal
Asutati tüvirakkude uurijate ühing
India kiitis heaks GM puuvilla kasutamise
Biotehnoloogia jätkuvalt riskikapitali huviorbiidis
Prantsuse teadlased kloonisid küülikuid

=========================================

Teadlased aretasid embrüonaalsetest tüvirakkudest veresooned
Ameerika teadlastel õnnestus embrüost pärinevate tüvirakkude abil kasvatada uued veresooned. Saavutust võib pidada oluliseks sammuks uute ravivõimaluste väljatöötamisel näiteks südamehaiguste ja ummistunud arterite raviks. Uurimisrühma juhtinud Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlane Robert Langer väidab, et tegemist on esimese juhtumiga, kus tüvirakud on kujunenud veresoonteks ja võimelised seega toitma organismi kudesid. Langer loodab, et tehnoloogia arenedes oleks võimalik vältida tänapäeval kasutatavat veresoonte mehhaanilist ühest kehapiirkonnast teise üle kandmist, sest veresooned oleks võimalik valmistada tüvirakkudest väljaspool inimese organismi. Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences
Researchers make blood vessels from human embryonic stem cells (AP), 25.03.2002

Avastati leukeemiat soodustav geen
Briti teadlased on avastanud enamlevinud leukeemia vormiga seotud geenivariandi. Aastaid on teatud geeni p53 rollist vähi tekkes. Normaalsel kujul vastutab p53 organismi geneetilise materjali tervise eest, kaitstes organismi vähi ehk ebanormaalsete rakkude leviku eest. Juhul kui vigase geenivariandiga rakku pole võimalik parandada, see hävitatakse geeni p53 abil. Briti Leukeemia Uurimise Fondi teadlased on avastanud, et geeni ATM mutatsioon võib avaldada pärssivat mõju p53 geenile. Normaalne ATM geen osaleb vigaste geenide või DNA järjestusega rakkude identifitseerimises. Muteerunud kujul võib ATM geen takistada p53 toimet ja seega aidata kaasa vähirakkude levikule. Geenimutatsiooni identifitseerinud teadlased loodavad, et avastust on võimalik rakendada leukeemia ravimiseks.
Gene Offers Leukaemia Hope (BBC), 27.03.02

Teadlased parandasid äädikakärbse mälu
Teadlaste väitel on võimalik parandada äädikakärbse mäluomadusi, suurendades valgu PKM taset. Positiivse efekti annab nii kärbselt eneselt kui ka hiirelt pärineva valgu PKM kontsentratsiooni suurendamine. Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud uurimus selgitab mälu toimimise protsessi ühiseid jooni nii inimesel, kärbsel ja teistel loomadel. Enamasti ollakse arvamusel, et mälestused säiluvad ajurakkude ehk neuronite vaheliste seoste muutumise arvu ja tugevuse vahendusel. Viimaste uuringute kohaselt arvatakse, et üheks kemikaaliks, mis tugevdab teatud mäluprotsessis neuronite vahelisi seoseid on just valk PKM. Laborikatsete tulemusena suutsid kõrgema PKM tasemega kärbsed mäletada õpitut tavalisest nädalasest perioodist palju kauem. 
Scientists boost memory power (BBC), 27.03.02

Uus meetod geenide ülekandmiseks
Ameerika biotehnoloogia firma Tosk väidab, et on leidnud efektiivse viisi soovitud geenide imetaja genoomi viimiseks. Tänapäeval on geenide imetaja genoomi viimisel kasutusel peamisel kaks aeganõudvat ja kulukat meetodit. Esiteks on võimalus süstida soovitud DNA fragment munarakku, kuid nimetatud meetod on töömahukas ja üsna madala õnnestumise tõenäosusega. Teiseks on võimalik täiendava DNA-ga rakke kloonida, mis pole samuti eriti efektiivne. Firma Tosk meetodi korral piisab soovitud DNA viimisest looma vereringesse, kus see paari nädala jooksul integreerub suure hulga rakkudega erinevates kudedes. Kuna muutusest ei pääse ka paljud muna- ja seemnerakud, siis kandub soovitud DNA fragment (firma kinnitusel ca 40% tõenäosusega) edasi ka järglastele. Uus meetod kasutab transposoone, nn geneetilisi parasiite, mis suudavad end spetsiaalse ensüümi abil rakkudes levitada. Kuigi transposooni võime on olnud teada, pole eelnevalt seda suudetud kasutada imetaja organismis. Firma Tosk asutaja, Patrick Fogarty, väitel kasutatakse äädikakärbse muundatud transposooni, mis võimaldab laboritingimustes integreeruda 80% hiire ja inimese rakkudega. Juhul kui uue meetodi töökindlus saab kinnitust, võib transposooni kasutamine kujuneda ka väärtuslikuks geeniteraapia meetodiks. Hetkel viiakse geeniteraapia korral rakku soovitud DNA järjestus puhtalt või kasutatakse viiruse abi. Esimesel juhul säilib DNA järjestus vaid piiratud aja jooksul, teine on aga seotud riskiga, mis tuleneb viiruse võimalikest kõrvalmõjudest. Seega võib transposooni kasutamine pakkuda ohutu ja stabiilse geeniteraapia meetodi.
Jumping Genes Make "Designer" Animals Eeasy (NewScientist.com), 27.03.02

Meestel ja naistel mõjutavad depressiooni ilmnemist erinevad geenid
Pittsburghi Ülikooli teadlaste hinnangul mõjutavad  meestel ja naistel depressiooni erinevad geenid. Ajakirjas American Journal of Medical Genetics avaldatud uurimuse juhi George Zubenko arvates lubavad  tulemused väita, et depressiooni soodustavate geenide sugude vahelised erinevused on pigem reegliks kui erandiks. Vaadeldud 100 patsiendi geeniandmete analüüsist selgus, et 19-st depressiooniga seotud kromosoomipiirkonnast tervelt 16 olid seostatavad  ühest või teisest soost patsientidega, kui ükski mitte mõlema sooga. Zubenko leiab, et faktid viidavad selgetele sugude vahelisele erinevusele haiguse tekke molekulaarsetes põhjustes.
Researchers Find Men And Women Have Different Genes Behind Depression (Biocompare), 28.03.02

Austraalias klooniti geneetiliselt parendatud vasikad
Ameerika, Euroopa ja Uus Meremaa järel teatasid Austraalia teadlased nelja geneetiliselt muundatud ja kloonitud vasika sünnist. Firma Genetics Australia ja Monashi Viljastus ja Arengu Instituudi teadlaste baasil moodustatud meeskond lisas jaanuaris ja veebruaris sündinud vasikatele piima tootmise tõhustamiseks täiendava geeni. Projekti koordinaator Ian Lewis teatas, et projekti eesmärgiks on täiustada piimatootmist, mis võimaldaks muuta piimasaadused täisväärtuslikumaks.
Pikemas perspektiivis soovitakse muuta Austraalia 1.6 mld dollarilise aastakäibega piimatööstuse eksport GM tehnika abil konkurentsivõimelisemaks. Lewise hinnangul jõuab geneetiliselt täiustatud piim poelettidele alles 7-10 aasta pärast. Samas võivad esimesed geneetiliselt toodetud ravimeid või vaktsiine sisaldavad piimatooted turule jõuda juba 5 aasta pärast. 
Australia Produces Cloned, Gene-Modified Calves (Reuters), 28.03.2002

Syngenta võimaldab piiratud juurdepääsu riisi genoomile
Shveitsi päritolu firma Syngenta tuli osaliselt vastu teadlaste ja avalikkuse survele ja otsustas pakkuda akadeemilistele asutustele võimalust genoomiandmeid kasutada. Samas pole firma endiselt nõus genoomiandmete lisamisega avalikku andmebaasi Genebank. Firma põhjendab otsust sooviga kaitsta ärihuvisid. Huvitatud teadlastel võimaldatakse akadeemilise asutuse kaudu tellida spetsiaalne CD-ROM. Riisi genoomi käsitlev teaduslik artikkel ilmub 5. aprillil ajakirjas Science.  
Esialgselt lubas firma riisi genoomi järjestamise andmed avalikustada juba möödunud sügisel, kuid eelmise nädalani polnud firma jõudnud kehtestada avaliku juurdepääsu tingimusi. Sõltumatute vaatlejate hinnangul on riisi geeniandmete põhjal väljastatud ca 250 patenti, millest 11 kuuluvad firmale Syngenta.
Swiss Firm Unveils Plan for Sharing Rice Genome (Reuters), 28.03.2002
Science to Print Part of Syngenta?s Rice Genome; Consortium May Get Data-Sharing Deal (GenomeWeb), 28.03.02

Ravimoodus sõltub geenivariandist 
Teadlaste hinnangul on võimalik lihtsa testiga määrata geneetilise variatsiooni olemasolu, mille puhul estrogeni võtmine vähendab naise riski haigestuda südamehaigusse. Test määrab, kas estrogen suurendab nn hea kolesterooli toimet või mitte. Wake Foresti Ülikooli teadlaste uurimusest selgub, et on olemas konkreetne geenivariant, mille olemasolu korral estrogeni võtmine suurendab vajaliku kolesterooli taset kaks korda. Uurimisrühma juhi Dr. David M. Herrington loodab vaatlusaluste vähesusest hoolimata, et kõrgenenud kolesterooli tase võib olla seotud südamehaiguse riski vähenemisega. Juhul kui uuringu tulemused leiavad kinnitust võimaldaks lihtne geenitest arvestada menopausi sümptomite ravis patsientide geneetilise eripäraga.

Gene ID May Help Heart Study
(AP), 28.03.02

Ameerikas suureneb GM-viljade osakaal
USA Põllumajandusministeeriumi uuringu kohaselt kavandavad põllumehed külvata geneetiliselt muundatud maisi ja soojauba 79 mln aakrile ehk eelmise aastaga võrreldes 13% suuremale pinnale. Põllumajandustootjate sõnul suureneb põllumajanduses pidevalt konkurents, mis sunnib otsima uusi võimalusi tootlikkuse tõstmiseks. Geneetiliselt modifitseeritud taimede osakaal erinevate liikide lõikes on järgmine: mais 32%; soojauba 74%; puuvill 71%. 
American farmers plant more biotech crops despite international resistance (AP), 29.03.02

Asutati tüvirakkude uurijate ühing
Tüvirakkude uurijad asutasid Rahvusvahelise Tüvirakkude Uurijate Ühingu (www.isscr.org), et organiseeritumalt osaleda poliitiliste otsuste kujundamise protsessis ja eetilistes debattides. Ühingu juhiks valiti Leonard Zon (Bostoni Lastehaigla). Juhatuse liikmete seas on Irving Weissman (Stanfordi Ülikool), Douglas Melton (Harvardi Ülikool). Esimeste prioriteetidena nimetatakse tüvirakke kasutavate uute ravimooduste kliiniliste katsete nõustamist ja terapeutilise kloonimise probleemide selgitamist. Ühingu esimene aastakonverents peaks aset leidma juba käesoleval aastal .
Stem Cells United (Science 295, 5564), 29.03.02

India kiitis heaks GM puuvilla kasutamise
Suuruselt kolmas puuvilla tootja maailmas lubab edaspidi geneetiliselt muundatud puuvilla kasvatamist. Põllupidajatel on kolme aasta jooksul lubatud põldudele viia firma Maharashtra Hybrid Seeds Co. (MAHYCO) välja töötatud kolme erinevat sorti Bt puuvilla. Reeglite kohaselt peab geneetiliselt muundatud puuvilla põldudel olema mitte-GM taimede osakaal vähemalt 20%. Põllumajandusettevõtjad loodavad tootlikkuse kasvu, mis siiani ei ületa maailma keskmist. Samas leiavad looduskaitsjad, et valitsuse otsus on ennatlik.
India OKs GM Cotton (Science 295, 5564), 29.03.02

Biotehnoloogia jätkuvalt riskikapitali huviorbiidis
Algusjärgus biotehnoloogia firmad sh genoomika tooteid ja tehnoloogiat arendavad firmadel on vastse VentureWire ameerika riskikapitalituru uuringu kohaselt viimase kümnendi paremad võimalused lisakapitali hankimiseks. Võrreldes eelneva aastaga on 2002.a. esimeses kvartalis investeeringute arv suurenenud. Seda situatsioonis, kus finantsturud on enamike sektorite osas skeptilised. Esimeses kvartalis tehti genoomika tooteid ja tehnoloogiat arendavate firmadega 10 tehingut kogumahuga 78 mln dollarit võrreldes 7 tehingu ja 58.3 mln dollariga aasta eest. 
Esimese kvartali ameerika riskikapitali tehingute koguarvust (ca 100) moodustasid biotehnoloogia sektori tehingud neljandiku. Hoolimata vähenenud riskikapitaliturumahust suutsid biotehnoloogia firmad võrreldes eelneva perioodiga meelitada sektorisse enam kapitali. Biotehnoloogia sektori 53 firmat kogusid kokku 754 mln dollarit, võrreldes eelmise aasta sama perioodi 32 tehingu ja 495 mln dollariga. VentureWire hinnangul on kogu riskikapitali turumaht esimeses kvartalis 5 mld dollarit, mis on oluliselt vähem võrreldes 13 mld dollariga aasta eest.

Despite an Overall Sour VC Market, Genomics Start Ups Saw More Cash in Q1 (GenomeWeb), 29.03.02

Prantsuse teadlased kloonisid küülikuid
Prantsusmaa Riikliku Põllumajandusuuringute Instituudi uurimisrühm seadis siiani kloonitud loomade (lammas, lehm, kits, hiir, siga, kass) kõrvale uue liigi. Teadlaste kinnitusel võimaldab loomade kloonimine paremini uurida inimestel levinud haigusi. Näiteks küüliku organism sarnaneb füsioloogiliselt inimese omaga palju enam kui katseloomadena kasutatavate roti ja hiire omaga.
French Scientists Clone Bunnies in Time for Easter (Reuters), 30.03.02

================================
Tagasiside:
Rain Eensaar
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.