SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee SA Geenikeskus otsib ülevaate koostamiseks toetajaid - kirjutage või helistage
 
Artur Linnu Geenitehnoloogia Stipendium
SA Eesti Geenikeskus annab 2002/2003 õppeaastaks välja kaks 12 000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. aprill. Loe edasi »
 
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 12. nädal (18.03-24.03.02)
================================
Sisukord:
Taimede mitmekesisuse säilitamiseks peab looma geenipangad
Tasuta tarkvara akadeemilistele teadlastele
Euroopa investorid eelistavad toodetega firmasid
Avastati vähirakke hävitav geen

Riisi genoomijärjestus pole endiselt avalikult kättesaadav
Ameerika Ühendriikide Presidendi Bioeetika Nõukogu juht usub, et teadus võib ohustada inimkonda
Jaapani firma toob turule kiirema ja ökonoomsema DNA järjestamismasina 
Euroopa Komisjon kulutab genoomika alastele projektidele esimesed 40 miljonit eurot
Genoomimarkerid ennustavad vähivastase ravi tõhusust
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid GMO-de osas kokkuleppele sammu võrra lähemal
Maisi genoomikaart on peagi valmis
Uuritakse võimalust kaitsta DNA järjestust muusikateose vormis

=========================================

Taimede mitmekesisuse säilitamiseks peab looma geenipangad
Maailma taimede mitmekesisuse võimaldab tulevaste põlvedeni säilitada vaid spetsiaalsete geenipankade loomine, leiab mainekas taimeteadlane  Ismail Serageldin. Taimed surevad välja hämmastava kiirusega nt ähvardab järgneva 25 aasta jooksul väljasuremisoht 8 protsenti taimeliikidest. Teatud mõju taimeliikide vähenemisele on ka üldisel arengul, sest läbi aegade on põllumajandustootmises kasutatud ca 10 000 taime, kuid tänapäeval saadakse 90% maailma toiduainetest vaid ca 120 taime kasvatamisest. Endine Maailmapanga asepresident Serageldin on tegev ka organisatsioonis Global Conservation Trust, mille peamiseks eesmärgiks on taimede mitmekesisuse säilitamine geneetika vahenditega. Ettevõtmist toetab ka ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon (FAO). Seageldin teatas biotehnoloogia ja säästva arengu alasel konverentsil esinedes, et ühing taotleb eesmärgini jõudmiseks kõikvõimalikelt toetajatelt kokku 260 miljonit dollarit. 
'Gene Banks' Seen Vital for Future Food, Health (Reuters), 18.03.02

Tasuta tarkvara akadeemilistele teadlastele
Firma Bioinformatic Solutions (BSI) võimaldab akadeemilistel teadlastel tasuta kasutada uut DNA järjestuse analüüsimise tarkvara PatternHunter. Firma esindaja sõnul on tarkvara teostatavad otsingud võrreldes konkureeriva programmiga BLAST kuni 400 korda kiiremad. Tarkvara võib alla laadida aadressilt: http://darwin.bioinformaticssolutions.com/downloads/ph-academic/. Sama programmi baasil kavandab BSI välja töötada laiendatud võimalustega kommertsversiooni, mis peaks jõudma jaemüüki suvel.
Bioinformatic Solutions Gives Academia New Software for Free (GenomeWeb), 18.03.02

Euroopa investorid eelistavad toodetega firmasid
Euroopa investoritele mõeldud konverentsil EC21 BioInvestor Conference peeti atraktiivseimateks investeerimisobjektideks oma tehnoloogial põhinevaid tooteid arendavaid startup firmasid. Möödunud aastal sektorisse ca 300 miljonit eurot investeerinud Pariisi riskikapitalifirma Sofinnova Partners partner Denis Lucquin kinnitas, et nende ettevõte investeerib vaid toodetega firmadesse, sest vaid tooted tagavad reaalse väärtuseb. Londonis baseeruv riskikapitali ettevõte Apax eelistab 4.4 miljardi eurose portfelli investeerimisel aga hübriidmudelit, sest see tõotab kiiremat tulu. Üldiselt peetakse tehnoloogia arengusse investeerimist liiga riskantseks.

In European biotech, drug products trump all (Deal.com), 19.03.02

Avastati vähirakke hävitav geen
Saksa teadlased identifitseerisid geen, mis algatab leukeemiarakkude surma. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud artiklis kirjeldatud geen aktiviseerub vähivastases ravis kasutatava A vitamiini derivaadiga (retinoic acid) töötlemisel. Uurimuse autorite hinnangul võib avastus viia uudsete vähivastaste ravimite väljatöötamiseni. 
Cancer Killing Gene Found By Dartmouth Researchers (Biocompare), 19.03.02

Riisi genoomijärjestus pole endiselt avalikult kättesaadav
Juhtivad teadlased kaebavad  teadusajakirjale Science, et multinatsionaalne firma kontrollib juurdepääsu maailma tähtsaima vilja geeniandmetele. Dr. Michael Ashburner Cambridge Ülikoolist, üks kirjale alla kirjutanud 20 teadlasest, leiab, et riisi genoomijärjestus peaks olema kõigile teadlastele vabalt juurdepääsetav. Enamus maailmas järjestatud organismide genoomiandmeid on jõudnud avalikku andmebaasi Genbank, kus sisalduv info on kõigile soovijatele kättesaadav. Siiani on põhimõtet eiranud vaid Celera Genomics, mis osales erafirmana inimese genoomi järjestamisel, kuid ei edastanud andmeid avalikku andmebaasi. Paljud teadlased on seisukohal, et tegemist oli ebasoovitava pretsedendiga, mis on kordumas riisi genoomiga. Kuigi Šveitsi päritolu firma Syngenta teatas möödunud sügisel riisi genoomi järjestamisest ning lubas andmed avalikustada, pole firma esindaja sõnul tänaseks veel jõutud kehtestada avaliku juurdepääsu tingimusi. Sõltumatute vaatlejate hinnangul on riisi geeniandmete põhjal väljastatud ca 250 patenti, millest 11 kuuluvad firmale Syngenta.
Rice genome data row (BBC), 19.03.02

Ameerika Ühendriikide Presidendi Bioeetika Nõukogu juht usub, et teadus võib ohustada inimkonda
Ajaleht New York Times portreteerib Ameerika Ühendriikide President Bushi loodud Bioeetika Nõukogu juhti dr. Leon Kassi. Füüsiku ja biokeemiku haridusega dr. Kass on alates 1976. aastast õpetanud Chicago Ülikoolis filosoofiat ja eetikat. 
Dr. Kass on tuntud oma skeptiliste vaadete poolest ning usub, et teadus võib ohustada inimkonda. Näiteks võib manipuleerimine geenidega õõnestada inimeste endast lugupidamist. Samuti võivad tekkida võimalused teadussaavutuste kuritarvitamiseks. Üritades otsida teaduse hinge on dr. Kass omistanud inimese elutsüklile, alates sünnist kuni surmani, erilise väärtuse. Tema arvates on meditsiini ülimaks ülesandeks parandada inimeste tervist, mitte võidelda surmaga. Inimese surm on Kassi hinnangul ühelt poolt loomulik ja teisalt ka vajalik lõpp. Inimese loomulik surm annab elule erilise väärtuse, mida surematusega kindlasti ei kaasneks. Kloonimist on Kass nimetanud "räigeks sekkumiseks looduse tegemistesse," sest kloonimine lõhub loomuliku seose taastootmise ja surma vahel ning muudaks inimesed kontrollimatu protsessi orjadeks. 
Presidendi Bioeetika Nõukogul pole reaalset võimu, kuid arutelude käigus soovitakse esitada tähtsamates küsimustes presidendile poolt ja vastu argumendid, sealjuures pole ülimaks eesmärgiks konsensuse otsimine. Nõukogu näeb esimese tähtsama ülesandena otsustajate teavitamist inimkonna ees seisvatest valikutest, mida teaduse areng sunnib paratamatult tegema. Dr. Kass ei kavatse seada piiranguid biomeditsiini arengule vaid üritab inimesi sundida mõtlema võimalikele tagajärgedele, mis kaasnevad meditsiini ühe või teise valdkonna arenguga.

Moralist of Science Ponders Its Power (New York Times), 19.03.02

Jaapani firma toob turule kiirema ja ökonoomsema DNA järjestamismasina 
Jaapani ettevõte Shimadzu Biotech töötab koostöös Ameerika firmaga GenoMEMS väidetavalt senisest 10 korda kiirema ja 90% odavamat suuremahulist sekveneerimist võimaldava seadeldise kallal. Uus seade kasutab mikrofabrikatsiooni tehnoloogiat. Mikroelektromehhaaniline süsteem ehk MEMS võimaldab muuta DNA järjestamisel kasutatava elektroforeesi senisest efektiivsemaks, mille tulemusena lüheneb järjestamiseks kuluv aeg ja väheneb DNA ning abiainete kogus. Firma esindaja sõnul suudab uus masin järjestada 5 miljonit aluspaari päevas. Kuigi masin vähendab muutuvkulusid  90% võrra on selle müügihind olemasolevatest kallim ja ulatub üle poole miljoni dollari. Enam kasutatavad sekveneerimismasinad maksavad oluliselt vähem, näiteks ABI 3700 hind on 330 000 dollarit ja Amersham MegaBACE makasab vaid (!) 220 000 dollarit. Uus seade jõuab turule 2003.a. esimeses kvartalis.

Japanese Tool Shop Promises Faster, More Economical DNA Sequencer (GenomeWeb), 19.03.02

Euroopa Komisjon kulutab genoomika alastele projektidele esimesed 40 miljonit eurot
Euroopa Komisjon valis välja kolm suuremat genoomika alast teadusprojekti, mille rahastamiseks kulub 40 miljonit eurot. Projekte rahastatakse genoomikale (geenide ja nende funktsioonide uurimine) mõeldud programmi "Genomics research for Human Health" raames, mille kogumaht on järgneva viie aasta vältel 2,2 miljardit eurot. Esimesed kolm projekti tegelevad kaksikute geneetika, hiire genoomika ja strukturaalse proteoomika uurimisega. 
Euroopa kaksikutel põhinevate uurimuste baasil haigusi põhjustavate geenide identifitseerimise projekti koordineerib Prof. Leena Peltonen (Helsingi, Soome). Projekti raames ühendatakse Euroopa peamiste kaksikute registrite ja valdkonna teadlaste jõud. Projekti kavandatav maksumus on 13.4 miljonit eurot. 
Hiire genoomika abil inimeste haigusi uuriva projekti koordinaatoriteks on Prof. Steve Brown (Harwell, Suurbritannia) ja Prof. Pierre Chambon (Strasbourg, Prantsusmaa). Projekti raames analüüsitakse hoolikalt juba olemasolevaid hiiremudeleid, eesmärgiga identifitseerida konkreetsetele haigustele sobivaimad mudelid. Projekti eelarve on 12.3 miljonit eurot. 
Strukturaalse proteoomika projekti koordineerivad Prof. David Stuart (Oxford, Suurbritannia) ja Prof. Dino Moras (Strasbourg, Prantsusmaa). Projekti eesmärgiks on kiirendama proteiinide ehk valkude struktuuri määramise protsessi. Samuti loodetakse kaardistada enam kui 600 meditsiinile vajaliku valgu struktuurid. Projekti maksumuseks on kavandatud 13.7 miljonit eurot. 
Kirjeldatud kolm projekti peaksid maailma tasemel teadlaste ühiste jõupingutuste tulemusena andma uut teavet haiguste ja geenide vahelistest seostest. Samuti loodab Euroopa Komisjon laiaulatuslike projektide finantseerimisega tugevdada Euroopa konkurentsivõimet olulises ja kiiresti arenevas biotehnoloogia sektoris. Senistest projektidest eristuvad nimetatud oma integreerituse ja mahukuse poolest. Sarnastele põhimõtetele toetuvad ka 6. Raamprogrammi (2002-2006) käigus finantseeritavad integreeritud projektid ja tippkeskuste võrgustikud. Detailne ülevaate projektide läbiviimiseks moodustatud konsortsiumite kohta on loetav Euroopa Komisjoni kodulehel.
Commission funds ambitious genome research projects (Euroopa Komisjon), 18.03.02

Genoomimarkerid ennustavad vähivastase ravi tõhusust
Mayo Kliiniku onkoloog Lünn Hartmann identifitseeris koostöös firma Millennium Pharmaceuticals teadlastega markerid, mille baasil on võimalik ennustada kemoteraapia ravi efektiivsust munasarjavähi korral. Uurimuse käigus vaadeldi 51 vähikoeproovi, nende allumist ravile ja 30 000 geeni aktiivsust. Lõpptulemusena eristati 14 kandidaatgeeni, mille alusel on võimalik teraapia tõhusust määrata 86 protsendise täpsusega.
Genomic Markers Shown to Predict Efficacy of Ovarian Cancer Therapy
(GenomeWeb), 19.03.02 

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid GMO-de osas kokkuleppele sammu võrra lähemal
Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid teevad jõupingutusi lahendamaks geneetiliselt muundatud organismide (GMO) turule toomise erimeelsused. Jaapanis aste leidnud läbirääkimiste järel jõudsid osapooled GMO-de jälgimise osas kompromissini. Kohtumine toimus Maailma Kaubandusorganisatsiooni toiduohutuse standardi ja kaubandusvaidluste lahendamise reeglistiku Codex Alimentarius (www.codexalimentarius.net) täiustamise läbirääkimiste raames. Hetkel keelab Euroopa Liit umbes 30 ameerika päritolu GMO vilja ja neid sisaldavate toodete importi. Euroopas keelatud toiduainete tootjad soovivad, et Ameerika Ühendriikide valitsus esitaks Maailma Kaubandusorganisatsioonile kehtestatud keelu kohta kaebuse. Mõlema osapoole diplomaadid loodavad vastasseisu kiiremas korras lahendada.
Diplomats near pact in simmering debate over transgenic foods (Nature 416, 252), 21.03.02

Maisi genoomikaart on peagi valmis
Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumi esindaja Edward Coe teatas, et maisi genoomi järjestamise projektiga kulgeb plaanide kohaselt. Järgmise aasta sügisel peaks projekti tulemusena valmima integreeritud maisi genoomi kaart, mis peaks panema aluse suurema saagikuse ja elujõulisemate maisisortide aretamisele. Tänaseks on teadlased lõpetanud esialgse genoomi kaardi. Loodav integreeritud kaart peaks võimaldama määrata soovitud geeni füüsiline paiknemine genoomis. Viis aastat kestev projekt sai alguse 1998. aastal, mil projekti rahastamiseks eraldati 11 miljonit dollarit. 
Researchers Reach Halfway Mark with Corn Gene Map (Siliconvalley.com), 21.03.02

Uuritakse võimalust kaitsta DNA järjestust muusikateose vormis
Ameerika üks juhtivamaid advokaate, Neil Boorstyn uurib biotehnoloogia firma Maxygen palvel võimalust kaitsta DNA järjestust patendiseaduse asemel muusikateosena. Esialgse plaani kohaselt peaks DNA järjestus konverteeritama digitaalseks muusikapalaks, mida seejärel oleks võimalik kaitsta sarnaselt teistele muusikateostele. Juhul kui kavandatav skeem kujuneks vettpidavaks, muutuks soovitud DNA järjestuse kaitsmine senisest oluliselt lihtsamaks. Samuti pikeneks kaitse ulatus, sest patendi korral on maksimaalseks kehtivusajaks 17 aastat, muusikateose kaitse ulatub aga enamasti 100 aastani. 

 DNA codes may be protected as 'music' (Independent), 22.03.02

================================
Tagasiside:
Rain Eensaar
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.