SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 9. nädal (25.02-02.03.02)
================================
Sisukord:
UUDISED 
AVASTUSED 
================================
 

UUDISED

Pärast genoomi järjestamist soovitakse kasumit
USA suurimaid päevalehti - New York Times - portreteerib Celera Genomics'i ja Applied Biosystems'i emafirma Applera juhti Tony L. White, kes on pärast Craig Venteri väidetavalt sunnitud lahkumist tuntuima genoomika firma Celera juhi kohalt tema ajutiseks asendajaks. White loodab peatselt värvata farmaatsiasektori kogemustega juhi, kes jätkaks Celera ümberkujundamist farmaatsiafirmaks. Siiani on White jäänud enamasti varju, kuid on siiski tuntud kui edukas tippjuht. Artikkel annab ajaloolise ülevaate White elukäigust, senistest saavutustest ja tulevikueesmärkidest.
The Genome Is Mapped. Now He Wants Profit. (New York Times), 24.02.02 (lugemiseks vajalik registreerimine)
Celera: A Biotech That Needs a Boost (BusinessWeek), 01.03.02

Biotehnoloogia jätkuvalt investorite huviorbiidis
Majandussituatsiooni ebaselgusest hoolimata näevad investorid biotehnoloogiat jätkuvalt potentsiaalse kullaauguna. Hiljuti Harvardi Ülikoolis toimunud riskikapitali ja investeerimist käsitleval konverentsil tõdesid osalejad, et kahe aasta eest aset leidnud genoomika eufooria võib taas ees olla, sest sektorit tabanud langustsükkel võib olla möödumas. Ühe muutusena on turule jõudmas üha uusi genoomika eelse ajastu tooteid, mis on hüppeliselt kasvatanud kasumis olevate firmade arvu. Erinevalt infotehnoloogia sektorist, kus toote turule toomise aega mõõdeti kuudes, räägitakse biotehnoloogia sektori toodete puhul aastatest või isegi kümnenditest. Pikem tootearendustsükkel võimaldab firmadel otsida finantseerimist erinevate tõusutsüklite ajal. Eksperdid leidsid, et üks huvipakkuvamaid valdkondi on personaalne meditsiin, mis võimaldab pakkuda efektiivsemaid ravimeid, mille kliiniliste katsete periood peaks oluliselt lühenema. 
Biotech industry on target? (CNET News.com), 24.02.02

Uus tehnoloogia peaks võimaldama haigusi täpsemalt diagnoosida
USA Northwestern Ülikooli Nanotehnoloogia Instituudi teadlased plaanivad järgneva kolme aasta jooksul välja töötada käsiseadme, mis võimaldab näiteks arstil määrata infektsiooni tüübi ja efektiivse antibiootikumi selle ravimiseks. Uus nanotehnoloogial põhinev meetod on olemasolevatest 10 korda tundlikum ja 100 000 korda täpsem ning võimaldab teoreetiliselt avastada mistahes haiguse, millel on iseloomulik ja eristatav DNA järjestus. Tehnoloogia analüüsib DNA järjestust ning annab positiivse signaali, kui leiab eelnevalt määratud DNA järjestuse. Ülikool on tehnoloogia kasutamise litsentsi müünud firmale Nanosphere.

A handheld disease detector could be developed in 3 years (Small Times), 25.02.02

Genoomika areng võib muuta anestesioloogia täpsemaks
Wisconsin-Madisoni Ülikooli anestesioloogia professor Kirk Hogan usub, et genoomikal on sobivaima anestesioloogia meetodi valikus oluline roll. Kirk viib läbi uurimust, mille käigus kontrollitakse genoomika analüüsi meetodeid kasutades patsiendi geenialleelide ja anesteesiale reageerimise vahelisi seoseid. Pärast pilootprojekti edukat lõpetamist võtab Kirk ette 100 alleeli uurimise 1200 patsiendil, mis peaks paari aasta pärast andma esimesed tulemused konkreetsetest alleelide ja anesteesia vahelistest seostest.
Novel Study Uses Genomics Tools to Link Alleles With Response to Anesthesia (GenomeWeb), 26.02.02 

Uurige terveid inimesi!
Washingtoni Ülikooli Genoomika Keskuse direktor Maynard Olson leiab, et haiguste ja geenide vaheliste seoste uurimise asemel peaks uurima terveid inimesi. Esinedes konverentsil Genome Tri-Conference soovitas Olson uurida tervete kopsudega suitsetajaid, südameprobleemideta ebatervisliku toidu sööjaid jne. Vaadeldes kõrgesse vanadusse jõudnud inimesi on võimalik avastada häid geenivariante, mis on võimaldanud neil hoiduda haigustest. Olsoni idee tuleneb ebaõnnestunud katsetest leida komplekssete haiguste (erinevate geenide ja keskkonna koosmõjul tekkinud haigused) põhjuseid. Oponendid leiavad, et ebaõnnestunud katsed ei ole piisavaks põhjuseks loobuda haigusgeenide identifitseerimisest.

Expert: Look at the Clean Genes (Wired News), 26.02.02

Uus andmebaas inimese geenide avastamiseks
Briti biotehnoloogiafirma Oxford GlycoSciences (http://www.ogs.com) ja telekommunikatsioonifirma Marconi (http://www.marconi.com/html/homepage/home.htm) asutasid firma Confirmant, mis asub arendama ja turustama uut genoomika andmebaasi (Protein Atlas of the Human Genome). Uus andmebaas sisaldab infot inimese valkude kohta, mille põhjal määratakse neid kodeerivad geenid. Firma GlycoSciences juhtivteadlase Raj Parkekh loodab, et uue andmebaasiga on võimalik täpselt määrata inimese genoomis leiduvate geenide arv. Andmebaasi esimene versioon valmib juunis 2002, mil see peaks sisaldama infot 10 000 geeni kohta. Lõplikult peaks andmebaas valmima aastal 2003. Lisaks geeniinfole sisaldab andmebaas ka infot valkude kohta ning samuti kudede kohta, kus neid leidub. Ravimifirmad peavad andmebaasi kasutusõiguse eest maksma ca 2 mln naela aastas.
2 Companies Form Database to Pinpoint Human Genes (New York Times), 25.02.02
An 'Atlas' to Count the Genes (Wired News), 27.02.02

Spermadoonori paha geen
Hollandis avastati spermadoonoril, kes on bioloogiliseks isaks 18 lapsele, geenidefekt, mis põhjustab ajuhäiret cerebellar ataxia. Pärast konsultatsioone bioeetika ekspertidega informeeriti aastatel 1989 kuni 1995 eostatud laste vanemaid kolme aasta eest avastatud geenidefektist, mis võis 50% tõenäosusega edasi kanduda ka lastele. Ravimatu haigus avaldub kõne- ja liikumispuudes, mis aja jooksul süvenevad. Hollandis kannatab haiguse all teadaolevalt umbes 500 inimest.
Prolific Sperm Donor's Bad Gene (Wired News), 27.02.02
Designer Baby or Problem Child? (Wired News), 28.02.02

Geneetiline skriining ja eetika
Ameerikas õnnestus 30-aastasel naisel geneetilise skriiningu abil vältida varajast Alzheimeri tõbe põhjustava geenimutatsiooni edasiandmist oma lapsele. Uudis sütitas tulise debati geneetilise skriiningu eetilisuse ja piiride üle. Tegemist on teadaolevalt esimese juhtumiga, kus geneetilise skriiningu abil vähendatakse Alzheimeri tõve esinemise riski. Ligi pooleteise aasta eest sündinud lapsel oleks tavalise eostumise korral pärinud 50% tõenäosusega haruldase geeni (APP) mutatsiooni, mis kutsub esile Alzeimeri tõve enne 40. eluaastat. Kunstlik viljastamine toimus Chicagos (Reproductive Genetics Institute). Kriitikud on vihjanud, et kuna lapse ema sureb haiguse tagajärjel suhteliselt noorelt pole äsja sündinud lapsel täisväärtuslik tulevik. Samuti tõstatus küsimus geneetilise skriiningu ulatusest. Situatsioonis, kus avastatakse üha enam geenidefekte tekib kindlasti ahvatlus neid geneetilise skriinimisega vältida, kuigi võimalik haigus võib avalduda alles vanaduses kui üldse.
Genetically Selected Baby Born Free of Alzheimer's (Reuters), 26.02.02
A birthing success, an ethical debate (Inquirer), 28.02.02
Genes, Embryos and Ethics (New York Times), 03.03.02 (lugemiseks vajalik registreerimine)

Linus Paulingu laborimärkmed internetis
Orgeoni Riiklik Ülikool digitaliseeris kahekordse Nobeli preemia laureaadi laborimärkmed. Linus Pauling sai aastal 1954 Nobeli keemiapreemia aatomite vaheliste keemiliste seoste uurimise eest. Hiljem oli Pauling innukas aatomirelvade arendamise vastane ja esitas 1958.a. ÜRO-le 9000 teadlase toetusallkirjaga tuumakatsetuste keelustamist nõudva petitsiooni, mille eest talle 1962.a. omistati Nobeli rahupreemia. Huvilised võivad tutvuda Paulingu 46 märkmikuga aastatest 1922 kuni 1994 (Vt http://osulibrary.orst.edu/specialcollections). 

Web to reveal Pauling's methods and musings (Nature 415, 950), 28.02.02

Poliitiline kära teadusliku artikli üle
Ajakirja Transgenic Research (11, 3–5; 2002) juhtkiri leiab, et eelmise aasta novembris ajakirjas Nature avalikustatud võimalik transgeense maisi soovimatu levik Mehhikos pole teaduslikult põhjendatud. Ajakirja kolleegiumi juhi väitel pole kõnealuses uurimuses kasutatud andmetele tuginedes võimalik tõestada geneetiliselt töödeldud maisi soovimatut levikut. Seepeale esitasid 144 ühiskondlikku organisatsiooni avaliku kirja, milles süüdistavad juhtkirja autoreid mudaloopimises ja GMO-tööstust toetavates vaadetes. Erapooletud näevad mõlemate osapoolte avaldustes poliitilisi aspekte, mis on suunatud geneetiliselt muundatud organismide kasutamise kaitseks või vastu. Eelkõige häirib USA GMO-tööstust Euroopas kehtiv moratoorium uute geneetiliselt muundatud taimede turule toomise osas.

Alleged flaws in gene-transfer paper spark row over genetically modified maize (Nature 415, 948 - 949), 28.02.02

AVASTUSED

Avastati sidekudekasvajat põhjustav geenidefekt
Briti ja Soome teadlased avastasid peamiselt emaks esineva sidekudekasvaja (leiomyomata e fibroid) geneetilise põhjuse. Uurimuse kohaselt soodustab Geeni FH (fumarate hydratase) alanenud aktiivsus või puudumine sidekudekasvajate teket. Ajakirjas Nature Genetics kirjeldatud avastus peaks võimaldama arstidel paremini mõista haiguse tekepõhjuseid. Viljatust ja verejookse põhjustav emaka sidekudekasvaja on üks levinumaid günekoloogilisi probleeme arenenud riikides.
Genetic cause for fibroids (BBC), 25.02.02

Migreen on pärilik
California Ülikooli teadlased väidavad, et migreen on pärilik. Uurimisrühma juhi Dr. Aarno Palotie hinnangul võimaldab avastus järgmise sammuna identifitseerida konkreetse migreeni põhjustava geeni, mis põhjustab vaegusi ca 12 protsendil inimestest. Uurimuses vaadeldi 50 Soome perekonda, kus migreen on esinenud mitme generatsiooni vältel. Vaadeldud 430 inimesest 30 protsendil avastati korrelatsioon 4. kromosoomi q23 piirkonnas.

Scientists Identify Genetic Link To Migraine (Biocompare), 26.02.02

Uurimus viitab mälukaotuse seotusele geenivariandiga
USA teadlased arvavad, et eelnevalt Alzheimeri tõve ja südamehaigusega seostatud geen (APOE4) võib põhjustada tervetel inimestel vananedes mälukaotust. Uuringu käigus tuvastati üle 55-aastastel geenivariandi APOE4 kandjatel võrreldes kontrollgrupiga ajus kolm korda kiirem närvirakkude aktiivsuse langus. 

US Study Ties Gene to Memory Loss in Healthy Adults (Reuters), 27.02.02

Edusammud kõhunäärmevähi geneetiliste põhjuste uurimisel
Washingtoni Ülikooli ja Pittsburghi Ülikooli uurimisrühm identifitseeris kromosoomipiirkonna, kus peaks paiknema pankrease- ehk kõhunäärmevähki põhjustav geen. Uurimisrühma juht Dr. Leonid Kruglyak loodab, et 4. kromosoomis paiknev geen loob uued võimalused pankreasevähi tekke mõistmiseks, avastamiseks ja paremate ravimooduste väljatöötamiseks. Kruglyaki sõnul peab konkreetse geeni leidmiseks sekveneerima umbes sadakond geeni, milleks võib kuluda kuni aasta. Kõhunäärmevähk tabab inimesi ootamatult, sest esimeste sümptomite ilmumise ajaks on vähk juba laialt levinud. Uurimus ilmub ajakirja American Journal of Human Genetics
aprilli numbris.
Scientists Narrow Pancreatic Cancer Gene Search (Reuters), 28.02.02

================================
Tagasiside:
Rain Eensaar
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.