SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 8. nädal (18.02-24.02.02)
================================
Sisukord:
UUDISED 
AVASTUSED 

================================
 

UUDISED

Sequenom valis 400 000 olulist SNP-d
Biotehnoloogia firma Sequenom teatas, et on 1.9 mln SNP-d (üksiku nukleotiidi polümorfism) sisaldavast andmebaasist valinud 400 000 SNP-st koosneva portfelli, mille alusel peaks olema võimalik teostada ülegenoomseid geeniuuringuid.
Sequenom Generates Industry's Largest Portfolio Of Working SNP Assays (Biocompare), 14.02.02

Euroopa biotehnoloogia sektorile ennustatakse konsolideerumist
Konsultatsioonifirma Ernst&Young ennustab Euroopa biotehnoloogia sektori konsolideerumist. Eelkõige arvatakse, et eelmise aasta 51 suurema ühinemise ja ülevõtmise arv saab tänavu ületatud. Eelmise aasta suurematest tehingutest märgitakse Lion Bioscience'i poolt firmade Trega Biosciences ja NetGenics omandamist; Sequenom'i poolt Gemini ostmist. Samal ajal toimus USA biotehnoloogia sektoris ca 70 ühinemist ja ülevõtmist. 

Frost & Sullivan Forecast Growth, Changes in Reagent Market (GenomeWeb), 20.02.02

Järgmistel olümpiatel võib esile kerkida geenidoping
Lõppenud Olümpia ei möödunud ilma dopinguskandaalideta. Samas viitavad teadlased võimalusele, et varsti asutakse kõrgemate kohtade nimel kasutama nn geenidopingut. Näiteks katsetatakse juba täna lihasdüstroofia ravi, kus viiakse tüvirakke (teatud kasvufaktoreid) lihastesse, lootuses, et need muudavad lihased tugevamaks. Probleemi olemasolu kinnitab ka USA Anti-Dopingu Agentuuri juhataja Larry Bowers, kelle sõnul on geenidega manipuleerimist ilmselt võimatu tavakontrolliga tuvastada. 

Genetic enhancements may be on horizon for athletes (CNN), 20.02.02

Geenide arv inimese genoomis võib suureneda
Ameerikas 16. veebruaril toimunud sümpoosiumil (American Association for the Advancement of Science) esitas Victor Velculescu (Johns Hopkins University) ettekande, milles hindas inimese genoomis leiduvate geenide arvuks avaldatud 32 000 asemel 70 000. Velculescu arvamus tugineb uurimusele, mille käigus analüüsiti geenide arvu labori tingimustes, mitte arvutitega. Uurimuse tulemusena leiti vaadeldud genoomi piirkonnas poole rohkem geene. Velculescu leiab, et arvutiprogrammid on mõeldud lihtsamate organismide genoomide uurimiseks.
Human Gene Count on the Rise (Science Vol.295, Nr.5559, lk. 1457.), 22.02.02

Avaldati pärmi proteoomi kaart
Saksa firma Cellzome avaldas koostöös Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi teadlasetega esimese pärmi proteoomi kaardi (vt ka Nature 415, 141–147, 2002). Pärmi proteoomi kaardistamisel uurisid teadlased 1739 geeni kodeeritavaid valke. Avaldatud kaart annab ülevaate 1440 pärmi valgu funktsioonist ja omavahelistest sidemetest. Pärmi proteoomi kaardiga saab tutvuda aadressil http://yeast.cellzome.com.
Gone fishing . . . for proteins (Nature Biotechnology), veebruar 2002

AVASTUSED

Suitsiidigeeniga vähi vastu
Prantsuse teadlased on geeniteraapia abil vähendanud rottidel vähituumorite suurust. Teraapia käigus süstiti rottidele naha alla modifitseeritud tuumorirakke. Kolmekümne päeva möödudes olid vähituumorid vähenenud koguni 70% võrra. Ajakirjas Gut avaldatud uurimuses kasutati soolevähki põdevaid rotte, kellele süstiti E.coli bakterilt pärinev geen, mis muudab tavaolekus ohutu keemilise ühendi kemoteraapia ravimiks. Modifitseeritud tuumorite lähedusse ilmumisel muudetakse keemiline ühend rakkudele surmavaks, mis võimaldab teraapia mõjupiirkonda kontrolli all hoida ja vältida võimalikke kõrvalefekte.
'Suicide gene' hits rat tumours (BBC), 18.02.02

Rasvumist soodustavad geenid võivad asuda 3. kromosoomis
Loyola Ülikooli (Illinois, USA) teadlased on Dr. Xiaofeng Zhu juhtimisel avastanud Aafrika-Ameerika perekondi uurides seose 3. kromosoomis paiknevate geenide ja rasvumise riski vahel. Eelnevalt on sama genoomi piirkonda seostatud kalorit põletamise võime ja diabeet 2-ga, mis on tihedalt seotud rasvumisega. Uurimuse autorite sõnul kinnitavad uurimustulemused eelnevalt edukalt üksikute geenide uurimisel kasutatud geeniuuringute meetodi (linkage analysis) elujõudu ka komplekssete häirete uurimisel. Uurimus avaldati ajakirjas Diabetes (2002;51:541-544).

Search for Obesity and Diabetes Genes Progresses (Reuters Health), 18.02.02

Geeniteraapia võib tuua Hemofiilia vastase ravi
Teadlased kavandavad geeniteraapia kasutamist Hemofiilia B vastu. Maailma üks tuntumaid geeniteraapia eksperte Dr. Katherine A. High (Philadelphia Laste Haigla) tutvustas geeniteraapia võimalusi vere hüübimise parandamiseks. Esmaste uuringute lootust andvatest tulemustest hoolimata jääb High realistiks, sest kümmekond aastat tagasi alanud katsed geeniteraapia kasutusele võtuks pole andnud loodetud tulemusi. Geeniteraapia korral on valkude või molekulide asemel "ravimiks" DNA järjestus, mis viiakse geneetiliselt töödeldud viiruse abil organismi rakkudesse. Hemofiilia on geeniteraapiaks sobilik, sest seda põhjustab konkreetne geen, mis muteerunud kujul toodab ebanormaalset valku.

Science Moving Toward Gene Therapy For Hemophilia (UniSci), 18.02.02

Pikaealisuse geenide jahil
Teadlased usuvad, et pikaealisus sõltub geenidest. Hoolimata keskmisest 70-aastasest elueast elavad 100 aastani vaid üksikud. USA firma Centagenetics asub uurima 100-aastaseid, et identifitseerida vananemisega kaasnevaid haigusi põhjustavaid geene. Firma esindaja sõnul soovitakse uurida võimalusi hea tervise säilitamiseks kõrges eas.
Hunting 'longevity genes' (BBC), 18.02.02

Teadlastel õnnestus noorendada vananevaid rotte
USA California Ülikooli teadlased söötsid loomadele spetsiaalset toidulisandit, mille tulemusena paranes nii loomade mälu kui ka organismi töövõime. Uurimuse ühe autori Dr Bruce Ames'i sõnul on tulemused võrreldavad 75-80 aastase inimese keskealiseks muutmisega. Rottidele söödetud kemikaalid (acetyl-L-carnitine ja alpha-lipoic acid) esinevad ka organismi rakkudes. Eelkõige avaldavad kemikaalid mõju mitokondritele, mis toodavad rakkudes energiat. Käesolevaks hetkeks on kemikaalide kombinatsioon ülikooli poolt patenteeritud ja võimaliku tulevikuravimi katsetamiseks on loodud firma Juvenon, mis on alustanud kliiniliste katsetega.
Hopes grow for anti-ageing drug (BBC), 19.02.02

Pärmi genoomi uurimisest loodetakse abi võitluseks vähiga
Briti teadlased loodavad pärmi geenide uurimise läbi leida vähi tekkemehhanismide jälile. Äsja järjestatu pärmi liik (schizosaccharomyces pombe) on levinud Aafrikas, kus esineb banaanikoortel. Kuna pärmi rakud  moodustavad inimese omadega sarnaselt võib nende uurimine seletada vähirakkude arengut. Uurimisrühma ühe juhi, pärmi rakkude uurimise eest Nobeli meditsiinipreemia saanud Sir Paul Nurse (Cancer Research UK) hindab organismi genoomi järjestuse määramist väga oluliseks sammuks vähi bioloogiliste protsesside mõistmisel. Teadlased avastasid, et ligi 50 vaadeldud pärmi geeni olid inimesel leiduvate geenidega väga sarnased. Vähemalt pooled geenidest on seotud vähiga ning teised tsüstilise fibroosi jmt haigustega. Genoom järjestati konsortsiumi poolt, mida juhtis Wellcome Trust Sanger Instituut.

Yeast breakthrough in cancer battle
(BBC), 20.02.02
International Consortium Sequences S. pombe Yeast Genome (GenomeWeb), 20.02.02
Genome sequencing: Brouhaha over the other yeast (Nature 415, 845 - 848), 21.02.2002 

================================
Tagasiside:
Rain Eensaar
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.