SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 5. nädal (28.01-03.02.02)
================================
Sisukord:
GEENIVARAMU PROJEKTIST 
UUDISED 
AVASTUSED 
POLIITIKA 
================================
GEENIVARAMU PROJEKTIST

Saksamaal toimunud kohtumise järelkaja
Artikkel annab ülevaate Saksa-Balti biopoliitika alasest kohtumist Berliini Charité Kliinikus. Lugejatele antakse ülevaade Geenivaramu Projektist ja Eesti teaduspoliitika põhimõtetest. Samuti tutvustatakse Läti geenivaramu loomise kava. Läti geeniprojekti eestvedaja Valdis Pirags loodab erinevalt Eestist rahastada projekti avaliku sektori vahenditest. Pirags loodab järgmise kümne aasta jooksul geeniprojektiga lõpule jõuda ning Eesti kinni püüda.
Gen Europa (Berliner Zeitung), 28.01.2002

UUDISED

Enamus eelmise IPO buumi aegseid börsile minejaid on kaotanud suure osa alghinnast
Sarnaselt infotehnoloogiale koges ka biotehnoloogia esmaste avalike pakkumiste (ik IPO) buumi. Ameerikas viidi ajavahemikul novembrist 1999 kuni detsembrini 2000 läbi 51 IPO-d. Viimastel andmetel on vaid kaheksa börsile jõudnud ettevõtte aktsiahind avaliku pakkumise aegsest hinnast kõrgem. Üksikuks positiivseks näiteks on InterMune, mille aktsiahind on algsest 57% kõrgem. Enamike teiste loetelus leiduvate firmade aktsiahind on oluliselt madalam kui börsidebüüdi päevil. Näiteks Ciphergen Biosystems, Large Scale Biology ja Aclara BioSciences on algsest hinnast kaotanud enam kui 80%. Kuigi mitmed analüütikud ennustavad biotehnoloogia IPO-de elavnemist, soovitab artikli autor (Tom Abate) oodata kuni mõned eelmise buumi aegsed firmad jõuavad pluss poolele. Teise võimalusena peavad investorid unustama, et eelmisel perioodil oli kaotajaid kuus korda enam kui võitjaid.
Tales of scandalous IPOs and corporate hype sound too familiar (San Fransico Chronicle), 28.01.2002

Californias annab biomeditsiin ja biotehnoloogia tööd ligi veerandile miljonile inimesele
California piirkonnas andis biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkond 2000.a. seisuga tööd 225 000 inimesele, teatas California Tervishoiu Instituut. Valdkonna lobbigrupi hinnangul on valdkonnas hõivatute arv võrreldes 1999.a. kasvanud 6 protsenti. Number sisaldab ca 2500 ettevõtte ja 87 avaliku või erasektori uurimisinstituudi töötajaid. Aruandes tuuakse andmed erinevate piirkondade lõikes. Sealjuures on endiselt juhtivaks piirkonnaks nn Bay Area (80 286 töötajat, 723 firmat, 31 ülikooli/mittetulunduslikku uurimiskeskust).
Where are California's biomedical clusters? (San Fransico Chronicle), 28.01.2002

deCode ja Roche jätkavad koostööd
Islandi geeniprojekti korraldav firma deCode Genetics ja farmaatsiafirma F.Hoffmann-La Roche pikendasid 2002 jaanuari lõpus lõppenud koostöölepingut kolme aasta võrra. Mõlemad osapooled hindavad senist koostööd edukaks. Eelmise 1998.a. veebruaris sõlmitud 200 mln dollarilise koostöölepingu raames pidi deCode uurima 10 haigusega seotud geneetilisi faktoreid. Roche toetas deCode'i arendustegevust ca 15 mln dollariga aastas. Firma deCode juhi Kari Stefanssoni sõnul ei tohiks koostööpartneri panus teadus- ja arendustegevuse rahastamisse uue lepingu kohaselt väheneda. Uue kokkuleppe kohaselt rahastab Roche nelja juba avastatud geeni/haiguse seosele konkreetse teraapia väljatöötamist, eesmärgiga tuua uued ravimid turule. 
deCODE and Roche Unveil New Alliance in Drug Discovery and Development (pressiteade), 29.01.02
DeCode and Roche Ink New Drug-Development Deal (Genomweb), 29.01.2002

Haiguste uurimise alane koostöö kannab vilja
GuraGen ja Bayer teatasid, et 1.4 mld dollariline diabeedi ja rasvumise alane koostöö on andnud esimesi tulemusi. Firmad on identifitseerinud 31 molekulaarset kandidaati, millest neli on juba testitud. Eelmise aasta alguses alanud koostöö raames peab GuraGen viie aasta jooksul identifitseerima 80 vaadeldavate haigustega seotud ravimikandidaati, millest 12 peaksid jõudma kliinilistesse katsetustesse.
CuraGen, Bayer Research Alliance Bears First Fruit (Genomweb), 31.01.2002

Arengumaadele teadusajakirjade võrguversioon tasuta
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WTO) vahendusel saavad enam kui 70 arengumaa teadlased, arstid ja tervishoiuametnikud tasuta juurdepääsu enamike teadusajakirjade võrguversioonidele. WTO peadirektori Dr. Gro Harlem Bruntland rõhutas, et "tegemist on arvatavasti kõige olulisema sammuga, mida kunagi on arengumaade ja arenenud riikide vahel valitseva teadusinfo kättesaadavuse vähendamiseks ette võetud. Vähemalt kolmeks aastaks kavandatud projekti "Access to Research" (Juurdepääs Teadusele) raames võimaldavad kuus maailma suurimat teadusajakirjade kirjastajat (Blackwell, Elsevier Science, Harcourt Worldwide STM Group, Wolters Kluwer International Health & Science, Springer Verlag ja John Wiley) kasutada enam kui 1000 erineva ajakirja võrguversiooni. Projektist oodatakse tõhusat abi, sest tähtsamate ajakirjade aastatellimus võib küündida kuni 1500 dollarini. Ajakirjade kõrge tellimishind välistab info jõudmise paljudele vaesemates piirkondades asuvate huvilisteni. Projekti teises etapis kavatsetakse koostöös Sorose Fondi Avatud Ühiskonna Instituutide kaudu pakkuda ajakirjadele juurdepääsu oluliselt madalamate hindadega ka teistes riikides. Vt ka http://www.healthinternetwork.net/
Journals Now Free Online For Developing Countries (UniSci), 01.02.2002

Biotehnoloogia sektorit ootab konsolideerumine, esmaste avalike emissioonide arvu kasv
Konsultatsioonifirma Bear, Stearns & Co farmaatsia ja biotehnoloogia sektorite ekspert Mary Tanner ennustab 2002. aastaks ühinemisi, IPO-turu taastumist ja riskikapitali keskkonna karmistumist. Tanneri hinnangul on viimaste aastate riskikapitali rohkus enneolematu, mistõttu järgneb vaiksem periood, mil üritatakse tehnoloogilist hüpet biotehnoloogias ka realiseerida. Seega peaks riskikapitali kättesaadavus vähenema. Hetkel toodetakse sektoris teadmistest enam andmeid ehk toormaterjali. 
Consolidation, IPOs, and Tighter Wallets Will Define Biotech in ‘02 (Genomweb), 01.02.2002

Briti teadlased saavad Celera andmebaasi kasutusõiguse
Briti Meditsiini Uuringute Nõukogu (MRC), mis rahastas avaliku sektori Inimese Genoomi Projekti, sõlmis lepingu konkureeriva andmebaasi loonud firmaga Celera Genomics. Tehing avab briti teadlastele juurdepääsu Celera koostatud inimese genoomi andmebaasile. MRC ei nõustunud väitega, et tehingu sõlmimisega tunnistatakse Celera andmebaasi paremust, kuigi tunnistas kahe andmebaasi erinevusi. MRC baasuuringute juhataja Ian Viney sõnul peab briti teadlastel olema juurdepääs mõlemale andmebaasile, sest vastasel juhul võib kaotada rahvusvahelise konkurentsivõime. Viney sõnul on Celera andmebaasi eeliseks hiire genoomiandmete olemasolu.
Researchers to access private sector genome data (Financial Times), 01.02.2002

AVASTUSED

Geeniteraapia ravib viljatust
Kyoto Ülikooli teadlane Takashi Shinohara juhitud uurimisrühm ravis esmakordselt geeniteraapia abil meessoo viljatust. Olgugi, et läbimurre saavutati hiirtel, loodavad teadlased leida uusi ravimooduseid ka meestele. Shinohara uurimisgrupp korrigeeris edukalt geenimutatsiooni Sertoli rakkudes, mis on seotud elujõulise sperma tootmisega. Shinohara hinnangul on kümnendik meessoo viljatuse juhtudest tingitud Sertoli rakkude defektsest funktsioneerimisest. Õnnestunud katsest hoolimata polnud hiired võimelised paarituma. Samas õnnestus viljastumine kehaväliselt. Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (Vol 99, p1383). 
Gene therapy cures male infertility (NewScientist.com), 28.01.2002
Gene Therapy Boosts Sperm Production in Mice (Reuters Health), 28.01.2002

Oluline samm Parkinsoni haiguse ravis
Jaapanis asuva Kyoto Ülikooli teadlase dr. Yoshiki Sasai juhitud uurimisrühmal õnnestus ahvi embrüost pärinevatest tüvirakkudest kasvatada dopamiini tootvad rakud. Dopamiin on keemiline ühend, mille ebanormaalne tase võib põhjustada erinevaid neuroloogilisi häireid nt Parkinsoni haigust. Sasai sõnul näitavad uurimustulemused, et embrüonaalseid tüvirakke kasutades on võimalik valmistada dopamiini tootvaid neuroneid, mis loob paremad võimalused neuroloogiliste häirete raviks transplantatsiooni abil. Eelnevalt on sarnased katsed õnnestunud hiirtel. Uurimus avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (2002;99:1580).
Monkey Stem Cells May Lead to Parkinson's Therapy (Reuters Health), 28.01.2002

Teadlased kasvatasid tüvirakkudest funktsioneeriva neeru
USA teadlased on väidetavalt lehma embrüotest pärinevate tüvirakkude abil kasvatanud funktrionaalse neeru. Robert Lanza (Advanced Cell Technology) juhitud uurimisrühm koostöös Harvardi Ülikooli teadlastega kasvatatud miniatuursed neerud transplanteeriti geneetiliselt identse lehma organismi, kus need hakkasid uriini tootma. Juhul kui katse õnnestumine saab kinnitust, võib see avada uusi võimalusi neeruhaigete ravimisel. Lanza keeldus teadet lähemalt kommenteerimast, sest uurimistöö tulemused pole veel teadusajakirjas avaldatud. Briti eksperidid kahtlevad väite tõesuses, sest ei usu niivõrd kompleksse veresoonkonnaga organi kunstliku kasvatamise võimalikkust.
"Functional" kidneys grown from stem cells (NewScientist.com), 29.01.2002

Geeniekspressiooni analüüs võimaldab määrata rinnavähi agressiivsust
Hollandi Vähiinstituudi ja USA firma Rosetta Inpharmatics teadlased jõudsid 98 erineva rinnavähi juhu uurimisel järeldusele, et umbes 70 geeni ekspressiooni alusel on võimalik 83% täpsusega ennustada kas vähk areneb edasi ja avaldub järgneva viie aasta jooksul mõnes teises kehapiirkonnas. Varasemate uuringute tulemusena võib väita, et 20% rinnavähi juhtudest avaldub vähk mõne aja möödudes ka mõnes teises koes. Ekspertide hinnangul võimaldab vähi agressiivsuse hindamine valida täpsemalt ravimooduseid. Näiteks vähendaks täpsem teave vähi kohta agressiivsete ravimooduste (kemoteraapia) kasutamise vajadust.
Breast cancer gene screen gives accurate prognosis (NewScientist.com), 30.01.2002
Chips predict breast cancer outcome (Nature Science Update), 31.01.2002
Cancer: The molecular outlook, Nature 415, 484 - 485 (31.01.2002) 

Järjestati kogu maailmas levinud taimehaigust põhjustava bakteri genoom
Prantsuse Riikliku Agronoomia Uuringute Instituudi teadlased on järjestanud laialt levinud taimehaigust põhjustava bakteri Ralstonia solanacearum genoomi. Bakteri põhjustatav mädanik ja närbumine puudutab enam kui 200 taimeliiki sh kartul, banaan jt. Bakter siseneb taime organismi juurte kaudu ja kahjustab vedelike ja toiteainete transporti. Taimegeneetika ekspertide sõnul on bakteri genoomi järjestamine oluliseks verstapostiks taimegeneetikas. Uurimus avaldati ajakirjas Nature (415, 497 - 502, 2002). 
Deadly plant bug sequenced (Nature Science Update), 31.01.2002

USA teadlased eraldasid ahvi viljastamata munarakust tüvirakke
Saavutus näitab, et tüvirakkude saamiseks pole ehk ilmtingimata vaja hävitadata inimese embrüot. Teadaolevalt esimese inimese embrüo klooninud Advanced Cell Technology (ACT) laboris õnnestus panna jagunema viljastamata munarakk. Partenogeneesina tuntud protsessis mõjutati munarakku kemikaalidega käituma nii, justkui teda oleks viljastatud. Munarakk lõi seejärel rakupalli - nn. blastotsüsti - millest saab eraldada tüvirakke. Nendest kasvatasid teadlased omakorda südame- ja närvirakke. Järgmisena loodab ACT korrata sama protseduuri inimese munarakkudega. Teadlased hoiatavad siiski, et kliiniliste rakendusteni kulub veel aastaid. Edu korral jääb aga lootus, et partenogeneesi abil toodetud tüvirakke saab kasutada nt. Parkinsoni tõve, Alzheimeri tõve ja suhkruhaiguse ravimisel. Sama tehnoloogiat on eelnevalt edukalt kasutatud laborihiirtel. Osa teadlastest leiab, et katsetatud tehnoloogia pole inimestel töökindel. Näiteks Cambridge'i Ülikooli bioloogi Azim Surani hinnangul "puuduvad nimetatud viisil jagunenud rakkudel meesugu kromosoomi mõjud, mis on määrava tähtsusega raku arengus." Terapeutilise kloonimise vastaste hinnangul ei lahendaks see aga embrüonaalsete tüvirakkudega seonduvaid moraalseid dilemmasid. 
Unfertilised monkey eggs give stem cells (BBC), 31.01.2002
New primate stem cell (Nature Science Update), 01.02.2002
Parthenogenetic Stem Cells in Nonhuman Primates (Cibelli, J. B. et al.), Science, 295, 465 (01.02.2002)
Stem cells from embryo created without sperm (NewScientist.com), 02.02.2002

Uurimus vähendab geneetika rolli reumaatilises liigesepõletikus 
Taani teadlaste väitel etendab geneetika reumaatilise liigesepõletiku esinemisel seni arvatust väiksemat rolli. Uurimuse kohaselt esineb haigus ühemunaraku ehk geneetiliselt identsetel kaksikutel väiksema tõenäosusega, kui geneetiliselt sarnastel kaksikutel. Taani teadlased küsitlesid 37338 kaksikut ning uurisid kas neil on esinenud reumaatilist liigesepõletikku. Positiivse vastuse korral kontrolliti andmeid tervisekaartidelt. Üheski vaadeldud identsete kaksikute paaris (13) ei esinenud haigus mõlemal, samal ajal kui geneetiliselt sarnastel kaksikutel (36) põdesid haigust mõlemad kahel juhul. Uurimisprojekti juhi dr. Anders Svendseni sõnul erineb läbi viidud uurimus eelnevatest, sest põhines rahvastikuregistril aga mitte liigesepõletikku põdevate patsientide registril. Eelnevalt on reumaatilist liigesepõletikku seostatud konkreetse geeneetilise markeri (HLA) olemasoluga. Järgnevalt kavandab Svendsen jätkuuurimust, kus soovitakse identifitseerida võimalikud keskkonnafaktorid. Uurimus avaldati ajakirjas British Medical Journal.
Study Refutes Genetic Role in Rheumatoid Arthritis (HealthScoutNews), 01.02.2002

POLIITIKA

Saksamaa lubab piiratud tingimustel tüvirakkude importi
Saksamaa Parlament toetas piiratud tüvirakkude importi, mis seni oli reguleerimata. Parlamendi otsus peaks vähemalt lühiajaliselt lõpetama viimastel kuudel teravalt päevakorda tõusnud embrüo uurimise eetikat puudutava debati. Kompromiss sätestab lähitulevikus küll inimese embrüotest pärinevate tüvirakkude impordikeelu, kuid võimaldab teatud tingimustel sellest mööda minna. Neli tundi kestnud parlamendidebatis esines toetava ettekandega ka Kantsler Gerhard Schröder. Otsus paneb Saksamaa teadlaskonna raskemasse situatsiooni võrreldes nt Suurbritannia ja mitmete teiste riikidega, kus tüvirakkude eraldamine embrüotest on lubatud. Samas peaksid teadusringkonnad otsusega leppima, sest eelnevalt avaldati kartust, et riigi teaduse tase võib absoluutse impordikeeldu kehtestamisel saada tugeva hoobi. 
Germany to allow limited imports of stem cells (Financial Times), 30.01.2002

Nature ootab Euroopa poliitikutelt sõnade asemel tegusid
Teadusajakiri Nature avaldab juhtkirjas lootust, et Euroopas jõutakse üllatest sõnadest peagi ka tegudeni. Kahe aasta eest Lissaboni tippkohtumisel (2000) seati eesmärgiks areneda kümne aasta jooksul maailma konkurentsivõimelisemaks, teadmiste-põhiseks ja jätkusuutlikuks majanduseks ning tõotati suuremahulisi investeeringuid teadusse ja haridusse. Teadusringkondadele lubati Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni kuldajastu algust. Kaks aastat hiljem, kui eufooria on haihtunud pole plaanide materjaliseerumist märgata. Niinimetatud Euroopa Teadusruum (European Research Area), mida edendab Euroopa Komisjoni teadusvolinik Philippe Busquin, pole mitme liikmesriigi vähese huvi tõttu tuult tiibadesse saanud. Endiselt on tööstuse kulutused teadus- ja arendustegevusele Euroopas (55%) madalamad võrreldes Jaapani (72%) ja Ameerikaga (67%). Nature tervitab Euroopa Komisjoni katseid arutada Lissabonis seatud eesmärkidele elluviimist takistavid asjaolusid. Samuti nimetatakse VI Raamprogrammi olulisust, mis peaks andma panuse Euroopa baas- ja rakenduslikuteaduse arengusse. Samas suunas peaks töötama ka märtsis Euroopa Üldkogus arutusele tulev ettepanek seada avaliku- ja erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste alampiiriks 3% liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures 2/3 kogusummast ehk praegusest kaks korda enam kataks erasektor. Nature avaldab lootust, et Euroopa poliitilisel juhtkonnal jätkub nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil südikust kavandatud muutused ellu viia, sest vastasel korral jätkub Euroopa tehnoloogilise ja pikemas perspektiivis ka teadusliku konkurentsivõime nõrgenemine.
Summits that matter (Nature) 415, 457, 31.01.2002 

Poliitikud arutlesid genoomika tuleviku üle Hollandis
Hollandi valitsuskomisjon tõdes, et genoomikal on Hollandi biotehnoloogia sektoris üha suurem roll. Samas ei jõudnud parlamendisaadikuid sisaldav komisjon üksmeelele, kuidas valitsus võiks protsesse edendada. Üks komisjonis osalenud parlamendisaadik avaldas kartust, et valitsuse poolne toetus võib viia ajude äravooluni, sest maailma taseme saavutanud teadlased siirduvad eraettevõtlusse. Samuti heideti ette, et liigne keskendumine genoomikale võib jätta unarusse teised teadusvaldkonnad. Teiselt poolt avaldati arvamust, et riik peaks valdkonda reguleerima nii vähe kui võimalik, et mitte takistada valdkonna arengut. Säilitamaks edumaad võrreldes teiste piirkondadega tehti ettepanek "täiustada õppeasutuste õppekavasid" sealhulgas koolilastel ning tagada tööstusele meelepärane ettevõtluskliima. Hollandis on hinnanguliselt paarsada biotehnoloogiafirmat. Hollandi haridusminister Loek Hermans avaldas lootust, et Hollandi positsioon biotehnoloogias üha tugevneb. 
Dutch Government Commission Debates Future of Genomics in the Netherlands (GenomeWeb), 31.01.2002

USA Riikliku Tervishoiuinstituudi eelarve võib 2003. aastal kasvada kuuendiku võrra
USA President George W. Bush kavandab 2003. aastaks Riikliku Tervishoiuinstotuudi eelarve rekordilist kasvu. Täiendav 3.7 mld dollarit väljendub 16% kasvus, mis paisutab aastaeelarve 27.3 mld dollarini. Enam kui pool kavandatavast kasvust kulub aga bioterrorismi vastaseks võitluseks ja vähiuuringuteks. Seega peab enamik 27 instituudist leppima oodatust väiksema kasvuga. Arusaadavalt keskendutakse bioterrorismi vastaste meetmete tõhustamiseks, milleks kulub 1.5 mld dollarit ehk viis korda enam kui praegune 300 mln. Enamuse bioterrorismi vastase võitluse summadest (95%) saab Riiklik Allergia- ja Nakkushaiguste Instituut, mis kavandab tõhustada baasuuringuid, vaktsiinide väljatöötamist ja korrastada vajalikku infrastruktuuri. Teine eelisvaldkond on vähiuurimine, millele kulub 5.5 mld dollarit ehk 13% enam kui eelenval perioodil.
Bioterrorism Drives Record NIH Request, Science: Vol.295, Nr.5556, 01.02.2002, lk.785.


================================
Tagasiside:
Rain Eensaar
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.