SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 4. NÄDAL (21.01-27.01)
Sisukord
GEENIVARAMU PROJEKTIST
UUDISED
AVASTUSED
BIOEETIKA

GEENIVARAMU PROJEKTIST
  • Saksa-Eesti biopoliitika kohtumine Berliini Charité Kliinikus
  • Saksa päevalehes kirjeldatakse Saksa-Eesti biopoliitika alast kohtumist Berliini Charité Kliinikus. Saksamaa Teadusministeeriumi hinnangul toob projekt kahtlemata väga suurt kasu farmaatsiale ja meditsiinile, kuid selle läbiviimine Saksamaal pole mõeldav, mistõttu on võimalik vaid koostööd arendada. Artiklis leitakse, et Eestis loodav andmebaas kujuneb tulevikus teadlastele asendamatuks allikaks. Andmebaas pakuks huvi ka saksa teadlastele, sest eestlasel ja sakslasel on väga sarnane kromosoomide struktuur. Paljude haiguste taga seisavad ühed ja samad geenid nii Eestis kui Saksamaal. Artiklis viidatakse Andres Metspalule, kelle hinnangul pole heategevusliku, vaid rahvamajandusliku projektiga, kus ainuüksi andmekogumise kulud ulatuvad 150 miljoni dollarini. Ekslikult viitab autor vananenud projektiplaanile, mille alusel ühe kolmandiku kuludest kataks riik ning kaks kolmandikku kapitaliturg. Kuigi Saksamaa Eesti geeniprojektis veel osalema ei hakka, jälgib ta selle elluviimist väga tähelepanelikult, et oma teadlastele ja firmadele õigel momendil juurdepääsu võimaldada. Sellest annab tunnistust ka kõnealuse ürituse korraldamine ja finantseerimine. 
    Gleiche Gene (Christian Schwägerl, Frankfurter Allgemeine Zeitung) - 21.01.2002

UUDISED
  • Bioinformaatika turumaht kahekordistub aastaks 2006
  • Odavamad ja kiiremad tehnoloogiad võimaldavad globaalsel bioinformaatika turumahul järgneva viie aasta jooksul kahekordistuda ja küündida 1.7 mld dollarini, ennustab konsultatsioonifirma Front Line Strategic Consulting oma äsja avaldatud aruandes. Olgugi, et genoomika on hetkel bioinformaatika peamiseks rakenduseks möödub proteoomika bioinformaatika turumaht viie aasta jooksul genoomika omast (ennustuse kohaselt vastavalt 469 mln ja 351 mln). Aruandes Bioinformatics: A Strategic Market Analysis pakutakse aastaseks keskmiseks kasvuks 20%. Sealjuures peaks erinevate segmentide osas kõige enam kasvama tarkvara oma (kolmekordistub 5 aastaga, eeldusel, et tänu bioinformaatikale väheneb ravimi väljatöötamiseks kuluv aeg kahe aasta ja summa kolmandiku võrra). Front Line hinnangute kohaselt oli 2001.a. lõpus kogu bioinformaatika turumahuks 697 mln dollarit.
    Global Bioinformatics Market to Double by ’06; Proteomics and Pharmacogenomics Spending to Outpace Genomics (GenomWeb), 21.01.2002
     

  • Celera otsib Venteri asemele uut juhti
  • Inimese genoomi järjestamise üks juhtfiguure J. Craig Venter loobus enda asutatud firma Celera Genomics Group presidendi kohalt. Samas jätkab Venter 1998. aastal asutatud firma nõustamist teaduslikes aspektides, asudes juhtima firma teadusnõukogu. Celera juhtimise võtab ajutiselt üle emafirma Applera juhataja Tony White. Venteri sõnul on saabunud kriitiline hetk, mil tema isiklik panus firma edasisse arengusse on kõige sobilikum teadusnõukogu juhtimise kaudu. Ülejäänud osas peab organisatsioon olema suuteline kujunema edukaks farmaatsiafirmaks, mis on Celera lähimaks eesmärgiks. Venter soovib tõhustada tegevust Genoomika Uuringute Instituudi (http://www.tigr.org) juhatajana ja keskenduda võrreldes viimaste aastatega enam teadusele.
    Venter Steps Down as President of Celera (Reuters), 22.01.2002
     

  • Mahukas geenijärjestuste andmebaas jõuab internetti
  • Firma Lion Biosciences avab veebiportaali, mis sisaldab firma Derwent geenijärjestuste andmebaasi. Eelmise aasta novembri seisuga sisaldab andmebaas 1.6 mln järjestust ja andmeid 50 500 patendi kohta. Derwent kogub ja süstematiseerib andmeid 40 erinevalt patendiametilt ja enam kui 1200 teaduasjakirjast. 
    Lion to Design Web Portal for Derwent’s Databases of 1.6M Sequences (GenomWeb), 21.01.2002
     

  • Võidujooks avastuste nimel võib takistada teaduse arengut
  • Hiljutise uurimuse kohaselt takistab võidujooks uute avastuste järele üha enam tavalist infovahetust ülikoolide teadlaste vahel. Enamus geneetikutest kinnitavad, et kolleegide andmetele ligipääs on sageli takistatud, mis võib hakata takistama geneetika teaduse arengut. Peamiste takistavate teguritena nähakse andmete jagamise kulusid, kuid ka soovi kaitsta oma teaduslike tulemuste avaldamise võimalusi. Osa teadlasi ei võimalda oma andmeid kasutada, sest loodavad rakendada teadustöö tulemusi äris. Uurimuse käigus leidis 47 protsenti 1240 küsitletud  geneetikust, et vähemalt korra on viimase kolme aasta jooksul keeldutud edastamast avaldatud publikatsiooni lähteandmeid. Küsitletutest 12 protsenti tunnistasid, et on ise keeldunud andmete edastamisest. Ligi kolmandik (28%) vastanutest on kogenud raskusi avalikustatud publikatsioonide tõesuse kontrollimisel. Samal ajal toetab 73 protsenti küsitletutest väidet, et informatsiooni varjamine takistab teaduse arengut. Eksperdid peavad lähteandmete varjamist loomulikuks potentsiaalsete ärilahenduste ja patentide taotlemisel, kuid leiavad, et juba avaldatud teaduspublikatsiooni puhul peaks andmed olema avalikud.
    Some Genetics Researchers Don't Share (AP), 22.01.2002
     

  • USA ettevõtted soovitavad suurendada patendiameti ressursse
  • USA biotehnoloogia ettevõtteid koondav Biotechnology Industry Organisation (BIO) kutsus Bushi administratsiooni suurendama USA Patendi- ja Kaubamärgiameti ressursse, sest viimane pole firmaesindajate sõnul juba pikemat aega suutnud tagada ladusa patenteerimisprotsessi kulgemist. Hetkel on hinnanguliselt lahenduseta 25 kuni 30 tuhat patenditaotlust, millest 4 tuhat on seotud DNA järjestustega. BIO hinnangul peaks suurendama patendiameti 1.2 mld dollarilist aastaeelarvet, sest ametil puudub piisav arvutustehnika võimsus, et analüüsida üha keerukamaid genoomika valdkonna patenditaotlusi. Patendiameti pressiesindaja andmetel kavandatakse tänavu 700 uue patenditaotluse läbivaataja töölevõtmist, kellest paljud asuvad tegelema just biotehnoloogiaga. 
    Samuti avaldas BIO muret arvamuste üle, mille kohaselt Riiklik Tervishoiuinstituut peaks rakendama tasulisi litsentsilepinguid. Mõned USA Kongressi liikmed väljendanud soovi koguda raha erafirmadelt, mis kasutavad maksumaksja raha eest tehtud baasuuringute tulemusi.
    Backing BIO, Genomics Firms Urge Bush to Bolster Patent Office Resources (GenomWeb), 21.01.2002
     

  • Start-up firma Biovex otsib võimalusi vähiga võitlemiseks
  • Briti start-up firma Biovex (www.bovex.com) töötab geneetiliselt töödeldud herpeseviiruse (herpes simplex virus - HSV) baasil välja ravimeid, mis võivad osutuda tõhusaks vähivastases ravis. Firma toode OncoVEX suudab end vähituumorites kiirelt paljundada, hävitades muundunud rakud ja jättes terved puutumata. Veelgi enam, potentsiaalne ravim toimib vaktsiinina, sest takistab haiguse taasteket. Ravimi kliinilisi katseid alustatakse kolme kuu jooksul, mis tähendab, et heakskiidu korral jõuab uus ravim turule alles 7 aasta pärast. 
    The Virus Hunters (Time), 23.01.2002
     

  • Euroopa Komisjon paneb panuse biotehnoloogiale
  • Euroopa Komisjon teatas ühtse eluteaduste ja biotehnoloogia arengu nurgakiviks saava strateegilise dokumendi vastu võtmisest. Strateegiline plaan sisaldab soovitusi liikmesriikidele, kohalikele omavalitsustele, tööstusele ja teistele osapooltele. Komisjoni presidendi Romano Prodi sõnul on Euroopa jaoks ülioluline arendada teadmiste-põhise majanduse nurgakiviks olevaid uusi tehnoloogiaid esimeste seas. Eluteadused ja biotehnoloogia arenevad kiiresti, mistõttu Euroopa vajab vastutustundlikku poliitikat. Euroopa ühistel väärtustel ja standarditel rajanev poliitika loob eeldused pöörata avanevad võimalused Euroopa hüvanguks. Komisjoni hinnangul võib Euroopa biotehnoloogia sektori turumaht aastaks 2005 ületada 100 mln euro piiri. Kuna aastal 2010 etendavad eluteadused ja biotehnoloogia suure osa kogu maailma uutest rakendatavatest tehnoloogiatest võib globaalne turumaht küündida üle 2000 mld euro (arvestamata põllumajandust). Tänaseks on Euroopas (1570) biotehnoloogia ettevõtteid rohkem kui USAs (1273). Samal ajal on Euroopa ettevõtted oluliselt väiksemad ning annavad tööd vaid 61000 inimesele võrreldes 162000 USAs. Järgmise, 2003 aasta jaanuaris algava, raamprogrammi raames kavandatakse toetada biotehnoloogiat 2150 mld euroga. Väljatöötatav ühtne poliitika peaks võimaldama ühtlustada prioriteete ja eesmärke, mis aitaksid kaasa Lissaboni tippkohtumisel seatud eesmärkide (areneda kümne aasta jooksul maailma konkurentsivõimeliseimaks, teadmiste-põhiseks ja jätkusuutlikuks majanduseks), saavutamist. Arengu jälgimiseks alustab Komisjon regulaarsete Eluteaduste ja Biotehnoloogia Aruannete esitamist. Vt ka http://europa.eu.int/comm/biotechnology/introduction_en.html
    Commission Launches Proposal for Comprehensive Biotechnology Policy (pressiteade), 23.01.2002

  • Shveitsi ettevõtjad ootavad järgmist tõusulainet biotehnoloogias
  • Shveitsi parimate äriplaanide valimise konkursil Venture 2002 oli lõppvooru 93 finalistist koguni kolmandik seotud biotehnoloogiaga. Venture 2002 kinnitab trendi, kus kapital voolab telekommunikatsiooni, uue meedia ja IT valdkonna asemel üha enam farmaatsia ja biotehnoloogia valdkonda. Korraldaja McKinsey esindaja sõnul ei saanud tulemust mõjutada ka hindamiskomisjon, mis koosnes erinevate majandusharude 60 esindajast. Korraldajad loodavad, et äriplaanide konkursid on tõhusaks vahendiks teadussaavutuste toomisel turule, kus need võivad panna aluse edukale ettevõttele. Konkursi võitjad saavad õiguse valida õppevõimalusi 200 vabatahtliku, peamiselt finantssektorist pärit, eksperdi hulgast.
    Investors bet biotech will be next boom business (Swissinfo), 23.01.2002

  • Eesti ja USA biotehnoloogia firmad jõudsid kokkuleppeni
  • USA ettevõte Orchid BioSciences ja Eesti ettevõte Asper Biotech sõlmisid kokkuleppe, mille alusel asub Asper kasutama Orchid'i välja töötatud tehnoloogiat (SNP-IT) uue teadusasutustele mõeldud mikrokiibi valmistamisel. Orchid'i asepresident Russel Granzow sõnul on neil väga meeldiv pakkuda oma tehnoloogiat Asperi taolistele innovatiivsetele firmadele, kus tegeletakse uute SNP genotüpiseerimise tehnoloogiate arendamisega.
    Orchid Licenses SNP-IT Tech to Estonian Start Up (GenomWeb), 24.01.2002
     

  • Firma lubab personaliseeritud skisofreenia vastaseid ravimeid aastaks 2005
  • Firma Genaissance Pharmaceuticals lubas viia ravimite väljatöötamise uuele tasemele ja arendada olemasolevatest skisofreenia vastastest ravimitest colzapine ja statin personaliseeritud variandid, seostades need konkreetsete geenimarkeritega. Esimese neist loodab firma USA Toidu- ja Ravimiametile heakskiitmiseks esitada aastal 2005. Genaissance on välja töötanud HAP tehnoloogia, mis algoritmide abil analüüsib suures mahus SNP lootuses leida haigustega seotud geenimarkereid. Praeguseks on firma identifitseerinud peaaegu 100 tuhat haplotüüpi, mis pärinevad 5400 geenist. Algselt plaanib firma kasutada patendikaitse kaotanud ravimeid ja ravimikandidaate, mis on juba kliiniliselt testitud, et seega vähendada võimalikku ebaõnnestumise riski.
    Genaissance Throws Hat into Drug-Market Ring; FDA to Review First Candidate in '05 (GenomWeb), 24.01.2002
     

  • Jaapani teadlased aretavad spinati geenidega sigu
  • Jaapani teadlased lubavad tervislikumat sealiha, sest on kandnud seale spinati geenid. “See on esimene kord maailmas, kui on õnnestunud kasvatada taimegeeniga imetajat,” ütles Lääne-Jaapanis asuva Kinki ülikooli insenergeneetika professor Akira Iritani. Iritani sõnul sisestas tema töörühm spinatigeene sea viljastatud munarakku. Esimene geneetiliselt töödeldud siga sündis juba kolme ja poole aasta eest ja mingeid probleeme tervisega ei ole täheldatud, ütles teadlane. Iritani kinnitusel on spinatisea liha tervislikum kui hariliku sea oma, aga vara on otsustada, kas selle kasulikud omadused küündivad spinati omadeni. “Selle töö tähendus on pigem akadeemiline, kui praktiline,” lisas ta.
    Japanese Scientists Breed Pigs with Spinach Genes (Reuters), 24.01.2002
     

  • Valkude uurimises ootatakse läbimurret
  • Inimese Proteoomi Projekti (HUPO) president Sam Hanash peab alanud 2002. aastat nii proteoomikaga tegelevate firmade kui ka enda juhitava organisatsiooni suhtes kriitiliseks, sest mõlemad peavad tõestama, et ettevõtmises on potentsiaali. Hanashi hinnangul peaks viimastel aastatel proteoomika valdkonna uurimisega alustanud firmad (teiste seas näiteks Celera Genomics) 2002. aasta lõpuks olema võimelised näitama reaalseid tulemusi ja seega tõestama neile pandud lootusi. Eelmisel aastal asutatud organisatsioon ei ole tänaseks suutnud kujuneda avaliku sektori proteoomika valdkonna koordineerijaks, kuigi seda algselt loodeti. Hanash näeb HUPO käesoleva aasta eesmärkidena esimese aastakonverentsi korraldamist ning koolituste ja kursuste finantseerimist. 
    HUPO President Says 2002 Will Be the Year of the Proteome (GenomWeb), 25.01.2002

AVASTUSED
  • Geenivariant soodustab südame suurenemist
  • Briti teadlaste hinnangul on ühel inimesel viiest geeni PPAR-alpha variatsioon, mis võib soodustada südame suurenemist reaktsioonina treeningule, kõrgele vererõhule, rasvumisele või südameklapi defektile. Suurenenud südame situatsioon (i.k. left ventricular hypertrophy, LHV) on omakorda südameataki ja muude südamevaeguste riskifaktoriks. Briti teadlased mõõtsid 144 terve mehe (sõjaväe kutsealuse) südame suurust enne ja pärast 10 nädalast intensiivset treeningut. Samuti määrati vaadeldavate kutsealuste DNA-d ning selgitati geeni PPAR-alpha konkreetse variatsiooni olemasolu. Seejärel võrreldi saadud andmeid 1100 inimesest koosneva kontrollgrupi andmetega. Võrdluse tulemusena ilmnes, et geeni PPAR-alpha konkreetse variatsiooni 2 koopiaga noormeestel oli kolm korda suurema tõenäosusega (1 koopia korral kaks korda suurema tõenäosusega) suurenenud süda, võrreldes teiste geenivariatsioonidega meestega. Südamelihase mass suurenes vastavalt 19.4 grammi kahe koopia korral, 11.8 grammi ühe koopia korral ja 6.7 grammi erineva geenivariatsiooni korral. Hinnanguliselt esineb vähemalt üks kõnealune geenivariandi koopia 20 protsendil elanikkonnast ja kaks koopiat vaid 4 protsendil. Uurimus avaldati ajakirja Circulation jaanuari numbris.
    Enlarged Heart Linked to Variations in Gene (Reuters Health), 21.01.2002

  • Põievähk on pärilik
  • Rootsi teadlased väidavad, et põievähki põdenud lähisugulaste korral on suurenenud risk haiguse tekkeks. Uurimistulemuste kohaselt on Lääne-Euroopas ja USAs esinemissageduse poolest 4. kohal olev põievähk vähemalt osaliselt pärilik. Karolinska Instituudi teadlaste dr. Kamila Plna ja dr. Kari Hemminki sõnul on eelnevalt identifitseeritud põievähi geneetilisi ja keskkonna (nt suitsetamine) soodustavaid faktoreid, kuid perekondlikke seoseid pole varem avastatud. Enam kui 2000 põievähi juhu analüüsil selgus, et normaalsest seitse korda suurema riskiga on mehed, kelle vennal on diagnoositud põievähk enne 45 eluaastat. Haigus esineb meestel kolm kuni neli korda sagedamini, mis võib olla põhjustatud asjaolust, et haigusega seostatav geenimutatsioon paikneb X kromosoomis. Kuna meestel on üks X kromosoom, siis võivad selles paiknevad geenimutatsioonid avaldada suuremat mõju võrreldes naistega, kellel on kaks X kromosoomi. Uurimus avaldati ajakirjas The Journal of Urology (2001;166:2129-2133).
    Bladder Cancer Risk at Least Partly Genetic: Study (Reuters Health), 21.01.2002

BIOEETIKA
  • Geneetiline informatsioon ei kuulu ainult patsiendile
  • Tunnustatud bioeetika ekspert Bartha Maria Knoppers kirjeldab geneetilise informatsiooni eetilistest aspektidest. Geneetilise informatsiooniga seoses rõhutatakse kõige sagedamini privaatsuse põhimõtet, sest ootamatu informatsiooni teatavaks saamisega võivad kaasneda kõikvõimalikud sotsiaalmajanduslikud ja psühholoogilised tagajärjed. Samas on geneetiline informatsioon kindlasti perekondlik, mistõttu on puudutatud ka teised perekonnaliikmed, kelle vajadusi ja huve ei ole võimalik ignoreerida. Viimasel kümnendil on toimunud järkjärguline nihe absoluutsest konfidentsiaasusest situatsiooni, kus teatud juhtudel on eetiliselt lubatav arsti poolne sekkumine nt teiste perekonnaliikmete hoiatamine. Uus situatsioon põhineb vastastikususe põhimõttel, mis peaks oluliselt muutma patsiendi-arsti suhet. Knoppersi arvates võib patsiendi vastuseisust hoolimata edastada konfidentsiaalset geneetilist informatsiooni, kui on täidetud neli tingimust: haigus peab olema tõsine, suure esinemistõenäosusega, veresugulas(t)el tuvastatav, haigus peab olema välditav või ravitav. Knoppers loodab, et lähiajal võiks geneetiline informatsioon kujuneda mistahes teist laadi meditsiinilise teabega võrreldavasse kategooriasse. Artiklile on lisatud mitmeid bioeetika viiteid.
    Genetic Information and the Family (Bartha Maria Knoppers, HMS Beagle), 18.01.2002

================================
Tagasiside:
Rain Eensaar
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.