SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2002 - 1. NÄDAL (31.12.01-06.01.02)
Sisukord
UUDISED
AVASTUSED

UUDISED
  • Biotehnoloogia sektori kasv jätkub
  • Biotehnoloogia sektorile ennustatakse jätkuvat kasvu, hoolimata turgude lühiajalisest langemisest. Analüütikute hinnangul peaks sektori tulud kasvama viimase kuue aasta keskmisest 11 protsendilisest kasvust enam. Esialgsetel andmetel paigutati 2001.a. biotehnoloogia sektorisse 13.4 mld dollarit, mis jääb küll oluliselt alla 2000.a. investeeringutele, kuid on siiski mahult nö paremuselt teine aasta. Konsultatsioonifirma Ernst&Young analüütikute andmetel on kliiniliste katsete lõppfaasis rekordiline arv (üle 300) ravimeid, mistõttu alanud aastal peaks turule jõudma terve rida uusi ravimeid. 
    Biotech Hopes Grow, Leaving Less Room for Failure (Reuters), 29.12.2002
  • James Watson lüüakse rüütliks
  • DNA struktuuri ehk kaksikheeliksi kaasavastaja James Watson saab auväärse rüütli tiitli. Watson on USA kodanik, kuid avastuse tegemise ajal 1953.a. töötas ta Suurbritannias, Cambridges. Avastuse eest määrati Watsonile 1962.a. ka Nobeli meditsiinipreemia. Watson oli üks avaliku sektori käivitatud genoomi järjestamise projekti algatajatest ning projekti algaastatel ka Inimese Genoomi Projekti juht. Hetkel on 73-aastane Watson Cold Spring Harbor Labarotootiumi president.
    DNA pioneer is honoured (BBC), 31.12.2001
     
  • Teadusajakiri Nature loodab uue ajakirjaga anda panuse paremate ravimite tootmisse
  • Jaanuaris alustab ilmumist järjekordne Nature teadusajakirjade perekonda kuuluv ajakiri Nature Reviews Drug Discovery (http://www.nature.com/nrd/), mis oma nimest tulenevalt koondab ravimite arendamisega seonduvad teaduslikud artiklid ühte ajakirja. Nature hinnangul on ravimitööstuse tuntav paigalseis - kulutused on suurenenud, kuid turule jõudnud ravimite arv on sama - tingitud valdkonnas tegevate spetsialistide vahelise kommunikatsiooni puudumisest. Uus ajakiri peaks andma võimaluse uute mõtete genereerimiseks ja ravimitööstuses toimuva jälgimiseks.
    Towards more effective drug discovery (Nature), 415, 1 (03.01.2002)
     
  • Geeniteraapia võib luua võimalused sea organite siirdamiseks inimestele
  • Missouri Ülikooli teadlaste juhtimisel on uurimisrühm koostöös firmaga Immerge BioTherapeutics klooninud neli geneetiliselt muundatud siga, millel puudub geen (alpha 1,3 galactosyl transferase), mis takistab sigadelt pärinevate organite transplantatsiooni inimestele. Sarnasest uudisest teatas firma PPL Therapeutics Plc, mis osales viis aastat tagasi ka esimese imetaja - lamba Dolly - kloonimisel. Siga on doonorloomaks sobilik, sest on füsioloogiliselt inimese organismiga sarnane. Tavalisi sea organeid pole võimalik inimesele üle kanda, sest viimase immuunsüsteem ei võta neid vastu. Teiseks on senist arengut takistanud võimalus, et mõni tundmatu sigadel leviv viirus võib inimesele üle kanduda. Siiani on edutult üritatud soovimatu immuunreaktsiooni pärssimiseks viia sea organitesse erinevaid valke (Vt ka http://www.transplant.ca/xeno.htm).
    Cloned Pigs May Help Overcome Rejection (Science), Vol 295, Nr 5552, 04.01.2002, lk.25-27.
    Biotech Firms Race to Clone Organ Transplant Pigs (Reuters), 03.01.2002
    Litter of Gene-Altered Pigs Cloned (New York Times), 03.01.2002
    Experts Question Pig Transplants (New York Times), 04.01.2002
     
  • USA eelarves kasvavad kulutused teadus ja arendustegevusele rekordiliselt
  • Käimasoleval eelarveaastal kasvavad USA avaliku sektori kulutused teadus ja arendustegevusele enam kui 6%, ulatudes 100 mld dollarini. Üheks prioriteediks teaduseelarves on biomeditsiin. Näiteks Riikliku Tervishoiu Instituudi (üks maailma suuremaid teadust finantseerivaid asutusi) eelarve kasvas 15% võrra 23 mld dollarini, mis jaguneb paarikümne spetsialiseerunud allasutuse vahel.
    Biomedicine Gets Record Raise as Congress Sets 2002 Spending (Science), Vol 295, Nr 5552, 04.01.2002, lk.24-25
     
  • Jaapani teadlased kasvatasid kunstliku silmamuna
  • Tokyo Ülikooli uurimisgrupp kasvatas konna embrüost pärinevate rakkude abil kunstliku silmamuna. Kunstlik silmamuna siirdati konnale, kus see funktsioneerima hakkas. Töögrupi juht bioloogia professor Makoto Asashima hinnangul suudetakse tulevikus sarnase tehnoloogia abil taastada inimeste nägemist.
    Japan Scientists Grow Artificial Eyeball - Kyodo (Reuters), 05.01.2002
     
  • Esimene lambakloon Dolly põeb liigesepõletiku
  • Viie aasta eest sündinud esimene kloonitud imetaja - lammas Dolly - põeb liigesepõletiku. Kuna lammastel tavaliselt liigesepõletikku ei esine ning haigus avaldus juba 5. eluaastal, viidatakse võimalikule seosele kloonimisega. Dolly kloonimist juhtinud professor Ian Wilmut (Roslin Instituut, Shotimaa) tunnistas pressikonverentsil, et tänapäeval kasutatav kloonimise tehnoloogia on sageli ebaefektiivne. Wilmuti hinnangul võivad väikse õnnestumisprotsendi kõrval kloonid osutuda ka paljudele haigustele tavalisest vastuvõtlikumaks. Samas pole võimalik Dolly sümptomitele tuginedes kindlalt väita, et haiguse on põhjustanud kloonimine. Mitmed teadlased on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kloonitud isendid kipuvad kiiremini vananema.
    Cloned Sheep Dolly Develops Arthritis (Reuters), 04.01.2002
    Middle-Aged Dolly Develops Arthritis (New York Times), 05.01.2002
     
  • Negatiivseid biomeditsiinilisi uurimusi avaldatakse vähem
  • Meditsiiniajakirjade praktikat uurinud rühm väidab ajakirjas Family Practice (18, 565-568, 2001), et negatiivsete järeldustega uurimuse avalikustamise tõenäosus on oluliselt väiksem, kui selle valmimist on rahastatud ravimifirma. Uurimuse autorid vaatlesid viie juhtiva meditsiiniajakirja (New England Journal of Medicine, Lancet, Journal of the American Medical Association, British Medical Journal, Annals of Internal Medicine) artikleid aastatel 1994-1995. Artiklite analüüs näitas, et firmade tellitud uurimustest olid negatiivsed 13%, samal ajal oli valitsusasutuste uurimustest negatiivseid 35%. Kuigi autorid möönavad võimalust, et ravimifirmad toetavad uurimusi kaugemale arendatud ravimitega, nähakse avalikustamise erapooletuses probleeme.
    Publishing bias exposed (Nature Biotechnology), jaanuar 2002
  • Saksamaal alustatakse inimese aju proteoomi projektiga
  • Novembri lõbus leidis Saksmaal aset kohtumine, kus üheksa akadeemilist ringkonda ja 3 biotehnoloogia firmat (Scienon, Protagen, MicroDiscovery) algatasid Inimese Aju Proteoomi Projekti (Human Brain Proteome Project). Projekti eesmärgiks on keerukate ajuhaiguste (Alzheimer ja Huntingtoni) teke mehhanismide uurimine. Projekti raames arendatakse kolme aasta jooksul Saksa Teadusministeeriumi (20.5 mln saksa marka) ja erafirmade (7.5 mln saksa marka) finantseerimisel proteoomika uurimise süsteem, kus analüüsitakse geenide ekspressiooni ja valkude moodustumist ja toimet inimese ajus. Samuti on väljatöötamisel sarnane vähile orienteeritud projekt.
    Human brain proteome project underway (Nature Biotechnology), jaanuar 2002
  • Ravimite arendamine on muutunud kulukamaks
  • Viimase uurimuse kohaselt kulub uue ravimi turule toomiseks 802 mln dollarit. Tufts Center for the Study of Drug Development aruanne põhineb kümne ravimifirma 68 juhuslikult valitud ravimi arendusprojekti analüüsil. Välja pakutud number on võrreldes eelnevatega oluliselt kasvanud. Uurimuse autorid näevad kallinemise taga suurenenud kulutusi kliinilistele katsetele. Vaadeldud ravimite seas oli senisest enam krooniliste ja degeneratiivsete haiguste ravimiseks mõeldud preparaate, mis nõuavad pikemaajalisi võrdlevaid katseid. Autorid näevad kulude vähenemise võimalusena ravimitööstuse arengut, mis võimaldaks eristada ebaõnnestunud projekte senisest varajasemas arengustaadiumis.
    Drug development costs rising (Nature Biotechnology), jaanuar 2002
AVASTUSED
  • Avastati rasvumisega seotud geen
  • Harvardi Ülikooli teadlased avastasid, et kindel geen (PPARgamma) etendab olulist rolli rasvarakkude tekkes. Laborikatsed annavad lootust, et geeni muutmisel mitteaktiivseks võib osutuda võimalikuks peatada paljudele inimestele peavalu valmistav rasvumisprotsess. Uurimus avaldati ajakirjas Genes and Development
    Gene treatment puts block on fat cells (BBC), 01.01.2002
    Discovery of gene lifts hopes for anti-fat pill (Telegraph), 02.01.2002
     
  • Organism suudab taastada südamekahjustust?
  • Dr. Federico Quaini (New York Medical College) juhtimisel uurisid teadlased sugude vahelise südamesiirdamise järgselt siirdatud elundi kudesid. Kuna naise rakus puudub Y kromosoom oli võimalik jälgida rakkude päritolu. Kudede analüüsimisel tuvastati üllatuslikult, et mõnes südamest võetud koeproovis leidus Y kromosoom enam kui 45 protsendil rakkudest. Teadlased pole kindlad kas leitud rakud pärinevad meeste asendatud südametest või on tegemist tüvirakkudega, mis pärinevad luuüdist ning katsuvad siluda operatsioonijärgset seisundit. Viimase variandi kasuks räägib asjaolu, et südamest avastatud vaid meessoole iseloomulikel rakkudel olid tüvirakkude tunnused. Uurimus avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine.
    Body Can Repair Heart Damage, Study Finds (Reuters), 02.01.2002
    Body can repair heart damage (BBC), 03.01.2002
     
  • Vähile vähem vastuvõtlikud hiired vananesid kiiremini
  • Lawrence Donehower'i (Baylor College of Medicine, Houston) juhitud uurimisrühm avastas, et valk p53, mis teadaolevalt pärsib vähi teket, võib liigse aktiivsuse korral põhjustada kiiremat vananemist. Tavalisest aktiivsema geeni p53 (toodab valku p53) versiooniga transgeensetel hiirtel tekkis küll vähem kasvajaid, kuid samas surid nad normaalsete hiirtega võrreldes viiendiku võrra nooremalt (vastavalt 96. nädalal võrreldes 118. nädalaga). Normaalsel kujul takistab geen p53 rakkude ebanormaalset jagunemist, taastab kahjustatud DNA-d ja käivitab vajadusel raku hävitamise protsessi. Teadlased arvavad, et üliaktiivne geen p53 võib takistada organismi uuendamise võimet, pärssides näiteks tüvirakkude hilisemat jagunemist.
    Cancer-proof mice age prematurely (Nature Science Update), 03.01.2002
    Gene Has Role in Aging, Cancer Prevention - Study (Reuters), 02.01.2002
     
  • Rõngasussi geen võib seletada leukeemia teket
  • USA teadlased on rõnagasussi C.elegans genoomi uurimisel avastanud paarkümmend geeni, mis taastavad geneetilisi defekte rakus. Avastatud geenidest üks (BCL3) on sarnane inimese geeniga, mida on seostatud leukeemiaga. Sarnaselt leukeemiale on mitmete teiste vähivormide tekkes olulisel kohal just geneetilised defektid rakkudes, mida organism ei suuda kõrvaldada. Töögrupi juhid loodavad avastatud geenide täiendaval uurimisel ning võrdlemisel inimese geenidega leida uusi võimalusi seni tundmatute mehhanismide mõistmiseks. C.elegans on kujunenud populaarseks mudelorganismiks, sest suurem osa organismi geene on sarnased inimese omadega. Samuti on tähelepanuväärne, et nädala pikkuse elueaga organism on vaid ühe millimeetri pikkune. Allikas: Science 2002;295:127-131
    Worm Genome May Offer Clues to Type of Leukemia (Reuters), 03.01.2002
     
  • Jaapanlased ravisid hiirtel liigesepõletikku
  • Jaapani teadlased on Dr. Akihiko Yoshimura (Kyushu Ülikool, Fukuoka) juhtimisel avastanud võimaluse leevendada reumaatilise liigesepõletiku sümptomeid. Eelnevalt on liigesepõletikuga seostatud immuunsussüsteemis toimivat valku interleukin-6 (IL-6). Teadlaste läbi viidud katsete käigus õnnestus geeni CIS3 abil blokeerida IL-6 toime ehk oluliselt vähendada põletikku hiirte liigestes. Yoshimura hinnangul olid tulemused ülimalt positiivsed, mistõttu soovitakse avastatud mehhanismi rakendada ka inimestel. Uurimus avaldati ajakirjas Clinical Investigation (2001;108:1781-1788).
    Rheumatoid Arthritis Therapy Effective in Mice (Reuters), 03.01.2002
     
  • Potentsiaalne geeniteraapia tsüstilise fibroosi vastu
  • Iowa Ülikooli teadlased on Xiaoming Liu juhtimisel töötanud välja tehnoloogia nn 'SMaRT', mille abil loodetakse hoida haigus kontrolli all. Tehnoloogia erineb tavapärasest geeniteraapiast, sest toimib RNA mehhanismi ühe osana ja nii reguleerib rakk jätkuvalt geeniekspressiooni. Seetõttu on tagatud soovitud kohas soovitud valgu koguse tootmine. Piltlikult RNA konverteerib DNA järjestuses leiduvate juhiste alusel organismi funktsioneerimiseks vajalikud valgud. Tsüstiline fibroos on geneetiline haigus, mis muuseas põhjustab kroonilist kopsupõletikku. Hoolimata teaduse arengust ei ole haigus siiani ravitav. Allikas: Liu, X. et al. Partial correction of endogenous F508 CFTR in human cystic fibrosis airway epithelia by spliceosome-mediated RNA trans-splicing. Nature Biotechnology, 20, 47 - 52, (2002).
    Gene therapy hope for cystic fibrosis (Nature Science Update), 04.01.2002

================================
Tagasiside:
Rain Eensaar
tel: 07 440428; 056 469494
email:  

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:

© 2002, SA Geenikeskus • Esitatud materjale vőib reprodutseerida viidates autorile.